Riikide edukus 7.raamprogrammis

Seitse aastat kestev Euroopa Liidu (EL) 7. raamprogramm (7RP) on lõppemas ning praegu on õige aeg hakata kokkuvõtteid tegema. Teatavasti panustavad kõik EL liikmesriigid ning 7RP-ga assotsieerunud riigid programmi eelarvesse, kuid ühelegi riigile pole garanteeritud, et nende teadlased programmist ka rahastatud saavad. Rahastus sõltub täielikult riigi teadlaste esitatud projektitaotluste teaduslikust tasemest. Seega on edukus 7RP-st rahastuse hankimisel huvitav indikaator riigi teadusliku taseme mõõtmisel. Selle kohta, kuidas edukust mõõta, on kirjanduses mitmeid lahendusi välja pakutud. Kasutusel on erinevaid, kohati omavahel vastuolulisi tulemusi andvaid indikaatoreid.

Seetõttu otsustati Eesti Teadusagentuuris erinevad 7RP edukuse indikaatorid ühte indeksisse koondada, et seeläbi tulemustest parem ülevaade saada. Eelduseks võeti, et edukus 7RP-s väljendub võimalikult suures rahastatud projektide hulgas ning võimalikult suures Euroopa Komisjonilt saadud rahastuses. Indeks koosneb järgmistest indikaatoritest:

1)      Edukuse määr (rahastatud projektide arv jagatud taotluste arvuga) projekti partnerina
2)      Edukuse määr projekti koordinaatorina
3)      7RP-st saadud rahastus miljoni elaniku kohta
4)      Rahastatud projekte miljoni elaniku kohta
5)      Saadud rahastus võrrelduna taotlustes küsitud rahastusega
6)      Taotluste keskmine hinne retsenseerimisel

Kõigi 7RP alaprogrammide („Koostöö“, „Ideed“, „Inimesed, „Võimekus“) kohta arvutati välja alam-indeksid, millest seejärel moodustati kogu 7RP edukust mõõtev indeks. Alam-indeksid kaaluti vastavalt programmide eelarvete mahtudele ning indikaatorite kaalumiseks kasutati komponentanalüüsi (principal component analysis). Lõplik indeks on esitatud järgneval joonisel (sinisega on tähistatud EL vanad, rohelisega uued liikmesriigid; kollasega on tähistatud 7RP-ga assotsieerunud riigid):

Allikas: eCorda (veebruar 2013)

Loodud indeksi põhjal on EL vanad liikmesriigid selgelt edukamad olnud kui uued. Kõige paremini on läinud keskmisest jõukamatel, kuid mitte väga suurtel riikidel, nagu Šveits, Holland, Belgia, Taani, Rootsi jne. Tulemused ühtivad teoorias levinud seisukohaga, et väiksemad riigid on rahvusvahelises koostöös veidi aktiivsemad kui suurriigid. Eesti suhtelist edukust näitab see, et ollakse uute liikmesriikide seas ainsad, kes indeksi põhjal mõnest vanast liikmesriigist edukamad on olnud.

Alam-indekseid analüüsides selgus, et riikide edukused neis varieeruvad oluliselt. Vahe uute ning vanade liikmesriikide vahel oli kõige suurem „Ideede“ ning „Koostöö“ programmide osas. Kõige ühtlasem on olukord „Võimekuse“ programmis. Kuna „Koostöö“ programm koosneb kümnest temaatilisest valdkonnast, andis huvitavaid tulemusi ka temaatiliste indeksite koostamine:

Allikas: eCorda (veebruar 2013)

Selgub, et kõige paremini on Eestil läinud kolmes kõige väiksema eelarvega valdkonnas: sotsiaal- ja humanitaarteadustes, kosmoses ning julgeolekus. Võrreldes teiste uute liikmesriikidega oleme hästi osalenud ka tervishoiu valdkonnas. Indeksi põhjal on Eestil võrreldes ülejäänud uute EL liikmesriikidega kõige kehvemini läinud nano- ja materjaliteaduste valdkonnas. Siiski ei saa välja tuua ühtegi valdkonda, mis selgelt kehval tasemel oleks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on 7RP-s võrreldes teiste uute liikmesriikidega väga hästi hakkama saanud, kuid arenguruumi on meil veel piisavalt.

Oskar Otsus
Artikkel koostatud magistritöö alusel:
“Riikide edukuse mõõtmine rahvusvahelistes teadus- ja arendusprogrammides, 7.raamprogrammi näitel”
7. raamprogrammi konsultant
SA Eesti Teadusagentuur
oskar.otsus@etag.ee

Kommenteerimine on suletud