Gümnaasiumi valikkursuste õppekomplekte tutvustav konverents andis ülevaate uutest valikainete õppematerjalidest

Tallinna Reaalkoolis toimus 12. juunil loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna (LTT) õppekomplekte tutvustav konverents, kuhu tuli kokku üle 200 õpetaja ja teadusvaldkonnas tegeva inimese üle Eesti.

Konverentsi eesmärk oli tutvustada koolidele ja õpetajatele kaheksat valikkursuse õppekomplekti, nende toimimist ning õppemeetodite kasutamist. Õppematerjalide koostamise algatas Haridus- ja Teadusministeerium TeaMe programmi raames, mida viib ellu Eesti Teadusagentuur.

Päev jaotus kahte ossa – esialgu tutvustati üldisemalt igat õppekomplekti ning seejärel said osavõtjad jaotuda õpitubadesse, kus anti rohkem infot iga valikkursuse võimaliku läbiviimise kohta.

Konverentsi juhtis hoogsalt Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar, kes alustas tõdemusega, et teadusele kiputakse ette heitma 19. sajandisse kinnijäämist ning uued õppekomplektid üritavad seda suhtumist muuta, olles interdistsiplinaarsed ja elulähedased.

Avasõna sai Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma, kes ütles, et tal on hea meel, et selline sündmus just selles koolimajas aset leiab ning ta näeb neis valikkursustes suurt arenguperspektiivi.

TeaMe programmi juht Margit Meiesaar rääkis programmist ning tänas kõiki kaasaaitajaid. Haridus- ja Teadusministeeriumi LTT valdkonna nõunik Ülle Kikas võttis kokku valikkursuste valmimise teekonna ning tõi välja, millega õpetajad võiksid arvestada alustades uute kursuste õpetamist. Kuna tegemist on uute valikkursustega ja mitmed kursused on rasked, tuleb õpetajatel tegeleda ka nende reklaamimisega ning huvi äratamisega õpilastes, mis teeb nende gümnaasiumitesse sisseviimise töödnõudvaks. Ülle Kikas mainis  õppekomplektide loomisesse panustanud asutusi: TTÜ, TLÜ, TÜ, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tallinna Reaalkool (RK Hariduse MTÜ).

Järgnevalt tutvustasid kaheksa valikkursuse meeskonna esindajat valminud õppekomplekte.

Esimese õppekomplektina tutvustas Heilo Altin Tartu Ülikoolist „Mehhatroonika ja robootika“ valikkursust. Ta tõi välja, et selle tugevuseks on teema uudsus ning huvitav ja lõbus lähenemine, kuna annab võimaluse õpilasel ise välja töötada mehhatroonikasüsteemi ning sageli toimub töö paarides või rühmatöödena. Kursuse läbiviimise hõlbustamiseks on õpetajatele ettevalmistav koolitus ja e-maili list, kuhu kõik saavad kirjutada või arutleda ning isegi 24/7 töötav abiliin.

„Arvuti kasutamine uurimistöös“ on valikkursus, mida võib määratleda ka kui infotöötluse kursust, leidis Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist. Ta rõhutas selle vajalikkust gümnaasiumiastmes ning leidis, et kursus võiks järgneda „Uurimistöö aluste“ kursusele.

Tõnu Oja Tartu Ülikoolist rääkis „Geoinformaatika“ valikkursusest, mille raames uuritakse asjade paiknemist teiste asjade suhtes, kuna kõik maailmas paikneb ju kusagil. Valikkursus arendab ruumilise aspekti arvestamise oskust. Kursus on paindliku ülesehitusega, seda on võimalik teha Moodle’i keskkonnas koolisiseselt või ka eraldi alla laadida näiteks neil, kes koolis enam ei käi. Kursuse erinevaid materjale saab vaadata nii kodulehelt, blogist kui ka Moodle-keskkonnast.

Mahukat valikkursust „Majandusmatemaatika elemendid“ esitles Kirsti Kislenko Tallinna Ülikoolist. Ta tõi välja kursuse eesmärgid, milleks on näidata matemaatika rakendusvõimalusi majandus- ja finantsprobleemidest arusaamisel ning nende lahendamisel igapäevaasjadest arusaamisel. Teemadena tõi ta välja optimeerimisülesanded majanduses, protsentarvutuse, lineaarse planeerimise, majandusstatistika, otsustusteooria elemendid jne.

Jüri Vilipõld Tallinna Tehnikaülikoolist tutvustas „Rakenduste loomise ja programmeerimise aluste“ valikkursust, mis põhineb programmeerimiskeele Scratch tundmaõppimisel ning lisamoodulina võib valida näiteks ka Pythoni, VBA või JavaScript programmeerimiskeele. Eesmärgiks laiemalt on õpetada rakenduste loomise meetodeid, vahendeid ja põhifaase, modelleerimist ja algoritmimist.

„Elu keemia“ valikkursuse üks autoritest Martin Saar leidis, et kursus on sobilik neile, kes kavatsevad jätkata oma haridusteed selles valdkonnas ning on juba läbinud bioloogia ja keemia põhikursused. Materjali oli palju ning seetõttu annab see kursus õpetajatele võimaluse valida teemade vahel võttes arvesse õpilaste taset ja huve. Kursuse jooksul peaks vastuse saama paljudele küsimustele, näiteks  kui usaldusväärne on  internetis leiduv info või  milline on oomega rasvhapete stuktuur. „Elu Keemia“ õppekomplekti koostamisel osalenud Andrus Kangro toob esile õppematerjalide olulise rolli: „See suurendab õppeainete vahelist integratsiooni (bioloogia, keemia ja füüsika), õpetab nägema ja looma seoseid, avardab mõistmist ja arusaamist toimuvatest protsessidest.“

Peeter Kukk Kaitseväe Ühendatud Õppeastuststest rääkis „Joonestamise“ valikkursusest. Valikursus käsitleb paralleelselt joonestamise aluseid ja nende rakendamist 3D joonestamise tarkvaral Solid Edge. Kursuse tugevusena toodi välja, et tegemist on tipptarkvaraga ning kui ühe sellise tarkvara kasutamine ära õppida, on teiste analoogsetega kerge kohaneda. Kursusel on kaks varianti, kas 30 tundi või siis 70 tundi, vastavalt kooli võimalustele. Peeter Kukk nentis, et kursus on alguses raske ning nõuab palju tööd, kuid see tasub end ära kui kursuse lõpus näeb õpilane ise reaalset tulemust, mida ta on loonud.

Viimasena andis Miia Rannikmäe Tartu Ülikoolist ülevaate valikkursuset „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“. Ta võttis kokku, et kursus käsitleb laias laastus kõike, millest eespool räägitud ning eesmärgiks on panna õpilasi mõtlema sellest, miks ja mida nad tarbivad, otsima relevantset infot ja arendama omandatud teadmise interdistsiplinaarset kasutamisoskust. Õppetegevusse on kaasatud erinevad meetodid, näiteks rühmatöö, debatid, rollimängud, kriitiline kirjutamine jms.

Tutvustustest jäi kajama soovitus õpetajatel teha võimalikult palju koostööd nii ainesiseselt kui ainetevaheliselt, mida need kursused väga hästi võimaldavad. Teisalt jälle mainiti, et tegemist võib alguses olla töömahuka protsessiga või võib ette tulla probleeme, kuid õppekomplektide paindlikus peaks toetama nende ületamist.

E-õppevara tehnilist poolt Moodle keskkonnas tutvustas HITSA IT-projektijuht Eneli Sutt. Ta näitas lähemalt, kuidas õpetajad saaks endale sinna kursuse luua.

Päeva teises pooles koguneti õpitubadesse, mis andsid aineõpetajatele sisukama ülevaate konkreetsest valikkursusest, mis neid huvitas. Tutvustati valikkursuste struktuuri ja ülesehitust, esitamise võimalusi ning materjalide iseloomu. Toodi näiteid ülesannetest ja õppematerjalist ning õpetajad said küsida lisaküsimusi ning vahetati kogemusi juba õppematerjale katsetanud õpetajatelt.

Päeva lõpetas pidulik tordisöömine.

Iga valikkursuse õppekomplekt koosneb õpikust, töölehtedest, e-kursusest Moodle’is ning õpetajaraamatust ja teistest lisamaterjalidest. Kõik õppematerjalid on alates 1. juulist 2013 vabalt kättesaadavad Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle’i e-õppe keskkonnas http://moodle.e-ope.ee üldhariduskoolide kategoorias „Gümnaasiumi valikkursused“ ja portaalis www.koolielu.ee rubriigis „Õppevara“.

Pilguheit konverentsile on kättesaadaval aadressil:

http://www.reporter.ee/2013/06/12/uued-gumnaasiumi-valikained-rikastavad-oppetood/

Jaanika Siimets
Praktikant
SA Eesti Teadusagentuur