Kunagised põlevkivitööstuse jäätmed tuleks ära kasutada kütusena

Eesti Energia on suurim põlevkivi kasutav ettevõte Eestis ning praegu koostamisel olev “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on ettevõte jaoks määrava tähtsusega. Eesti Energia on valmis arengukava koostamisel igakülgseks koostööks ja saatis Keskkonnaministeeriumile mitu ettepanekut.

Keskkonnaministeeriumisse saadetud ettepanekutes juhtis ettevõte muuhulgas tähelepanu, et põlevkivitööstuse jäätmeid on otstarbekas kasutada ressursina tulevikutööstuses.

„Näiteks eelmistel kümnenditel kokku kogutud aherainet ja keemiatööstuse poolt mägedesse ladustatud poolkoksi saaks kasutada elektrijaamade kütuse lisandina ning hoida seeläbi põlevkivi kokku. Tänane keskkonnaõigus aga ei toeta seda võimalust. Seetõttu tuleks algatada vastavad seadusandluse muudatused“ räägib EE Kaevanduste juht Veljo Aleksandrov.

Arengukava koostamisel tuleb ka arvestada, et tänapäeva tehnoloogia ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel töötab põlevkivitööstus oluliselt tõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt kui möödunud sajandil. „Näiteks kaevandamisel kasutatakse põlevkivi kõrval ära kogu materjal – aheraine, killustik ja paekivi on kasutusel teede ehitusel ja tööstuses. Elektrijaamade väävliheitmed on kordi vähenenud jne. Varasema ja praeguse tehnoloogia keskkonnamõjud pole võrreldavad“ räägib Aleksandrov. Tema sõnul tuleb seetõttu üle vaadata arengukavas kasutatud mudelite põhimõtted ja sisendandmed ning kasutada pigem metoodikat, mis põhineb tänapäevastel andmetel ja lähtub kaasaegsetest, oluliselt keskkonnasõbralikemast tehnoloogiatest.

Ka aruande tarvis tehtud kaevandamistehnoloogiate käsitlemise analüüsi tuleb lähtuvalt tänapäevastest võimalustest oluliselt täiendada. Kaevandamistehnoloogiad arenevad pidevalt ja võimaldavad kaevandada märksa väiksemate kadude ja häiringutega kui arutelu all olevas andmete analüüsis kirjas.

Keskkonnatasud on võimaldanud nn põlevkivivaldadel oma arengut paindlikumalt reguleerida. Järjest suurem osa keskkonnatasudest suunatakse aga riigieelarvesse, mitte kohalikku omavalitsusse. Eesti Energia seisukoht on, et keskkonnatasusid tuleks märksa enam kasutada kaevanduspiirkondade heaks. Ühtlasi tuleb märkida, et keskkonnatasude määrade jätkuv kiire kasv tõstab põlevkivi omahinda ja see survestab ka elektri hinda. Mõistlik oleks kui nõutavad keskkonnatasud annaksid ettevõtetele signaali, et keskkonnakoormuse vähendamisel väheneb ka maksukoormus, sest ettevõtetel peab säilima huvi investeerida ressursi maksimaalsesse kasutamisse ja heitmete vähendamisse.

Eesti Energia toetab andmete analüüsis toodud ettepanekut vaadata üle põlevkivi aastase kaevandamismäära rakendamine. Arvestades riigi uuenenud huve ning vaba turu tingimusi, on eelistatav põlevkivi kaevandamise aastamäärast loobumine ning sätestada samas põlevkivi töötlevatele ettevõtetele tegevustepõhised maksimaalsed keskkonnamõjude lubatud määrad. Selline lahendus stimuleerib ettevõtteid võtma kasutusele keskkonnahoidlikumaid tehnoloogiaid, tänu millele suureneks samas varustuskindlus.

Arengukava koostamiseks vajalike andmete analüüsis on praegu piisava tähelepanuta jäänud põlevkivitööstuse positiivne mõju, mis on tasakaalus analüüsi tarvis vajalik siiski enam välja tuua. Kaevandamine on Eesti riigile ja eeskätt Ida-Virumaale andnud varustuskindluse ja kodumaise elektrienergia kõrval arengupotentsiaali tööstuse, selle tugiteenuste ja tööhõive kaudu. Põlevkiviettevõtted pakuvad tööd umbes 10 000 Eesti inimesele.

Marina Bachmann
Eesti Energia Tootmise kommunikatsioonijuht
71 52 210 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee