8,1 miljardit eurot teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel investeeritakse 8,1 miljardit eurot teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 9. juuli 2012

Euroopa Komisjon tegi täna (9. juulil 2012) teatavaks viimase ja kõigi aegade suurima teadusprojektide konkursikutsete paketi, mida rahastatakse komisjoni seitsmenda raamprogrammi vahenditest. Kokku on kavas toetada 8,1 miljardi euro eest projekte ja ideid, mis suurendavad Euroopa konkurentsivõimet ning käsitlevad valdkondi nagu inimeste tervis, keskkonnakaitse ning uute lahenduste leidmine linnastumise ja jäätmekäitlusega seonduvatele ühe suurenevatele probleemidele. Rahalised vahendid, mis on kättesaadavad organisatsioonidele ja ettevõtetele kõigis ELi liikmesriikides ja partnerriikides, moodustavad lõviosa ELi 2013. aasta 10,8 miljardi suurusest teaduseelarvest. Neist konkursikutsetest anti teada vaid mõned päevad pärast seda, kui ELi juhid olid majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes rõhutanud teadusuuringute ja innovatsiooni olulisust.

Euroopa teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn ütles: „Teadmised on maailmamajanduses olulisel kohal. Kui Euroopa tahab 21. sajandil konkurentsis püsida, siis peame toetama teadust ja innovatsiooni, mis toovad majanduskasvu ning loovad uusi töökohti nii nüüd kui ka tulevikus. ELi rahastamisvahendite saamisel on konkurents kõrge ning see annab kindlustunde selles osas, et maksumaksjate raha läheb parimatele projektidele, millega lahendatakse meid kõiki puudutavaid probleeme”

Konkursikutse eesmärk on nii innovatsiooni toetamine kui ka mitme ühiskondliku probleemi lahendamine. Selle kaudu tahetakse luua side programmiga „Horisont 2020”, mis on ELi järgmine teaduse rahastamisprogramm aastateks 2014-2020. 4,8 miljardit on suunatud temaatilistele teadusprioriteetidele. Tööstusinnovatsiooni toetamiseks on nn turulähedased meetmed, näiteks piloot- ja esitlusprojektid, standardimine ja tehnosiire. Erilist tähelepanu osutatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), kellele suunatud rahastamisvahendid ulatuvad 1,2 miljardi euroni. Umbes 2,7 miljardit eurot on kavandatud selleks, et muuta Euroopat teadlaste jaoks maailmaklassi tasemel sihtkohaks. Sel eesmärgil kasutatakse eelkõige Euroopa Teadusnõukogu jagatavaid individuaalseid toetusi (1,75 miljardit eurot) ja Marie Skłodowska-Curie meetmeid (963 miljonit eurot), mis on ette nähtud teaduskoolituse ja liikuvuse toetamiseks.

Et soodustada kõrgetasemeliste teadusuuringute laiemat levikut, on hakatud ette valmistama uut algatust „Euroopa teadusruumi õppetoolid”. 12 miljoni euro suuruse pilootprojekti raames valitakse välja viis õppetooli, mis hakkavad paiknema viie erineva ELi riigi vähemarenenud piirkondade kõrgkoolide või muude abikõlblike uurimisasutuste juures. Euroopa teadusruumi õppetooli tiitli saamiseks peavad teadusasutused tõestama oma võimet toetada tipptasemel teadust ja olema valmis pakkuma vajalikke vahendeid. Lisaks tuleb neil näidata seda, et nad on vastavuses Euroopa teadusruumi põhimõtetega, sh avatud värbamise põhimõte.

Enamik konkursikutseid (rahastamistaotlused) avaldatakse 10. juulil, mõned spetsiifilisemad konkursikutsed avaldatakse ka sügisel.

Taustteave

Seitsmenda raamprogrammi konkursikutse innovatsioonialased teadusprioriteedid on: „Tuleviku ookeanid” – säästva majanduskasvu toetamiseks mere- ja merendussektorites (umbes 155 miljonit eurot), „Arukad linnad ja ühendused” – toetamaks tehnoloogiaid, mis muudavad linnapiirkonnad säästva ja aruka energiakasutusega aladeks (umbes 365 miljonit eurot), ravimresistentsete bakterite arvukuse vastu võitlemine (umbes 147 miljonit eurot) ning ligikaudu 100 miljonit eurot on eraldatud mageveevarude majandamise innovaatiliste lahenduste leidmiseks.

Konkursikutsetega toetatakse ka digitaalarengu tegevuskava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste teadusuuringute rahastamiseesmärke, mille raames on IKT valdkonna meetmete jaoks ette nähtud ligemale 1,5 miljardit eurot.

Nende teadusprioriteetide raames eraldatakse umbes 970 miljonit eurot VKEde rahastamiseks. Muude meetmete hulgas on veel 150 miljonit eurot, millega tagatakse 1 miljardi euro ulatuses laene VKEdele ja keskmise suurusega ettevõtetele (veidi suuremad, kuni 500 töötajaga ettevõtted).

Täna teatavaks tehtud 8,1 miljardi euroga loodetakse kaasata täiendavad 6 miljardit eurot riigi ja erasektori teadusinvesteeringuid, hinnanguliselt luuakse seeläbi lühiajalises perspektiivis 210 000 uut töökohta ning saavutatakse 15 aasta jooksul täiendav majanduskasv 75 miljardi euro väärtuses^[1].

2007. aastal algatatud seitsmenda raamprogrammi teaduse ja innovatsiooni eelarve on kokku 55 miljardit eurot. Seniajani on toetatud ligemale 19 000 projekti, millesse on üle kogu ELi olnud kaasatud üle 79 000 osaleja (kõrgkoolid, teadusorganisatsioonid ja ettevõtjad). Nende projektide raames on ELi investeeringud ulatunud 25,3 miljardi euroni. Eeldatavasti toetatakse seitsmenda raamprogrammi vahenditega 2013. aastal umbes 55 000 teadlase tegevust.

ELi teadusuuringute eelarves on vahendeid, mida täna teatavaks tehtud konkursikutsed ei hõlma. Need rahastamisvahendid hõlmavad Euratomi asutamislepingu alusel kaetavat tuumaenergiaalast teadustööd (993 miljonit eurot) või toetavad tööstust tehnoloogiaalaste ühisalgatuste (751 miljonit eurot) või siis liikmesriike omavaheliste ühisprogrammide elluviimisel. Kogueelarves sisalduvad ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse rahastamisvahendid ning komisjoni maksed Euroopa Investeerimispanga grupi hallatavasse riskijagamisrahastusse.