„Horisont 2020”, Eesti seisukohad

Vabariigi Valitsus võttis 29. märtsil 2012 vastu protokollilise otsuse “Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelnõude paketi, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020, kohta”.

Otsuse eelnõu valmistas ette Haridus- ja Teadusministeerium koos SA-ga Archimedes (alates 01.03.2012 SA Eesti Teadusagentuur) ning teadlaskonna esindajatega Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi “Horisont 2020” siseriiklikust töörühmast. Protokollilise otsuse eelnõu on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.

Vabariigi Valitsuse istungi protokoll 20120329.14
Istungi kuupäev 29.03.2012
Protokolli number 14
Päevakorrapunkti number 18
Päevakorrapunkti pealkiri Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelnõude paketi, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020, kohta
Esitaja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Ettekandja(d) Jaak Aaviksoo
Sõnavõtja(d) Andrus Ansip
Hääletustulemused ühehäälne otsus

1. Kiita heaks haridus- ja teadusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude ja teatise kohta:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020;
– Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad;
– Nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“;
– Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut.

Programmi üldstruktuur ja eelarve

1.1. Eesti nõustub Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2014–2020 „Horisont 2020“ üldjaotuse ja põhieesmärkidega, mis toetavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamist. Eesti jaoks on oluline hästi toimiva Euroopa teadusruumi tasakaalustatud väljaarendamine ning selle rakendamiseks vajalike tingimuste loomine kõigis liikmesriikides: „Horisont 2020“ raames kavandatav teadlaste karjääri ja liikuvuse suuremamahulisem toetamine, teadustaristute ja „Euroopa e-teadusruumi“ arendamine ning ühisalgatuste läbipaistev ja lihtne rakendamine, mis tagaks prioriteetsetes valdkondades koordineeritud ja fokusseeritud tegutsemise.
1.2. Eesti toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise olulist suurendamist „Horisont 2020“ kaudu.
1.3. Eesti lähtub „Horisont 2020“ läbirääkimistel strateegia „Eesti 2020“ ning Eesti teadus-ja arendustegevuse strateegia prioriteetidest.
1.4. Eesti toetab „Horisont 2020“ lähenemisviisi siduda eelarvest valdav osa vastastikku tugevdavate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning rahastada kliimameetmete ja ressursitõhususe eesmärkide saavutamist toetavaid teadusuuringuid, lisaks erieesmärgile „Kliimameetmed, ressursitõhusus ja toorained“, ka horisontaalselt programmi „Horisont 2020“ muude erieesmärkide kaudu.
1.5. Eesti toetab võimaluse korral makroregiooni strateegiate eesmärkide arvestamist „Horisont 2020“ tegevuste kavandamisel.
1.6. Teadusuuringute rahastamisotsuste esmaseks kriteeriumiks peab jääma projektide tipptase. Kõigil Euroopa Liidu teadlastel peab olema võrdne võimalus jõuda tipptasemele ja võistelda parimate rahastamisvõimaluste pärast. Ühistest vahenditest rahastatavate meetmete või programmide puhul peaks kõikidel riikidel olema võrdne võimalus osaleda programmide loomis- ja otsustusprotsessis.
1.7. Rohkem tuleks toetada väike- ja keskmise suurusega projekte, mis võimaldavad reageerida kiirelt ja paindlikult väliskeskkonnast tulenevatele muudatustele ning toimivad suurte projektide algatajatena.

Prioriteet „Tipptasemel teadus“

1.8. Inimressursi arendamisele ja teadlaste mobiilsuse toetamisele suunatud Marie Skłodowska-Curie meetmete osakaal programmi eelarves peaks olema suurem.
1.9. Eesti ei toeta Euroopa teadlaste harta ja juhendiga ühinemise kohustuslikuks muutmist.
1.10. Eesti peab oluliseks, et Euroopa ühtlase arengu tagamiseks ning teadlaste mobiilsuse ja võimekuse suurendamiseks oleks raamprogrammi toel algatatud üleeuroopaliste teadustaristute paiknemine regionaalselt võimalikult tasakaalus.
1.11. Eesti toetab teadustaristute rahastuse suurendamist, seejuures peaks liikmesriikidele andma paindlikumaid võimalusi raamprogrammi ja tõukefondide rahastuse kooskasutamiseks taristute arendamisel ja neis osalemisel.
1.12. Eesti toetab mastaapsete e-taristute arendust, mis annavad võimaluse hajustaristu loomiseks ja kasutamiseks, eriline tähelepanu peaks olema suunatud ühiste standardite ja e-taristu koostalitlusvõime arendamisele ning teadustulemuste, andmete parema kättesaadavuse ja taaskasutuse võimaluste avardamisele.

Prioriteet „Juhtpositsioon tööstuses“

1.13. Küberjulgeolek, küberturvalisus ja andmekaitse peaks olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas eraldi tegevussuund.
1.14. Eesti toetab riskikapitali kättesaadavuse lihtsustamist. Samas juhime tähelepanu, et omakapitali instrumendi puhul peaksid rahastamistingimused olema võimalikult sarnased turutingimustega ning oluline on vähendada rakendamisega kaasnevat bürokraatiat ja administratiivseid kulusid. Võlainstrumendi puhul on oluline, et pakutava raha hind oleks võimalikult soodne võrreldes rahaturul pakutavaga, tagamaks finantsvahendajate motivatsioon nimetatud instrumenti kasutada.
1.15. Eesti seisukoht on, et senisest enam peaks tähelepanu pöörama noorte innovaatiliste ettevõtete rahastamisele ja riigipiire ületava koostöö edendamisele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) suunatud toetussüsteemi struktuur peaks olema võimalikult lihtne ja vältima killustumist, programmid VKEde erinevate innovatsioonitsüklite tarbeks on otstarbekas konsolideerida.

Prioriteet „Ühiskonnaprobleemid“

1.16. Eesti toetab ühiskondlike väljakutsete ja erinevate poliitikavaldkondade, sh sotsiaal-, keskkonna- (sh tuumaohutuse ja kiirguskaitse) ja põllumajanduspoliitika tegevuste selgemat sidumist teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidega, sest see aitab kaasa erinevate poliitikavaldkondade täiustumisele ja paremale rakendumisele.
1.17. Peame oluliseks põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud teadusteemade terviklikumat toetamist, sh saavutatud teadustulemuste rakendamist ning teadmiste laiemat levitamist.
1.18. Eesti toetab eriprogrammi „Kaasav, uuenduslik ja turvaline ühiskond“ jagamist kaheks eriprogrammiks, millest ühe teemaks oleks „Turvaline ühiskond“ ning teise teemaks „Uuenduslik ja kaasav ühiskond“.
1.19. Eesti peab vajalikuks lisada III prioriteetse suuna „Ühiskonnaprobleemid“ toetatavate uurimissuundade hulka kultuuripärandi füüsilise säilitamise ja kultuuripärandi digitaalsena kättesaadavaks tegemise tehnoloogiate valdkonnad.

Horisontaalsed küsimused

1.20. Eesti toetab „Horisont 2020“ lähenemisviisi ühendada ja võimendada erinevaid koostööalgatusi ja -programme, sh ühise kavandamise algatusi, nähes ette toetuse alates riiklike programmide koordineerimisest kuni ühiste konkursikutsete kaasrahastamiseni. Peame oluliseks, et ka olemasolevad partnerlusvormid saavad taotleda „Horisont 2020“ toetust.
1.21. Peame oluliseks, et teadusuuringute partnerlused oleksid kõigile liituda soovijatele avatud ning liitumis- ja rahastamispõhimõtted oleksid selged ja läbipaistvad, et lihtsustada osalemist ning säilitada paindlikkus.
1.22. Eesti hinnangul tuleb tähelepanu pöörata liikmesriikide omafinantseerimist vajavate instrumentide ja partnerluste hulgale ning mõistlikule ja majanduslikult põhjendatud omafinantseerimise määrale, et riiklikele eelarvetele pandav surve poleks ebaproportsionaalselt suur.
1.23. Leiame, et kui programmi eesmärgiks on ühtse teadusruumi loomine ning sellel eesmärgil finantseeritakse ühiseid projekte ühesuguste kvaliteedinõuetega, siis on ebaõiglane kohalikust keskmisest palgatasemest lähtuv tasude kuluarvestuse süsteem. Programmis osalevate teadlaste töötasumäärade arvutamise alusena tuleks ühe võimalusena aktsepteerida Euroopa Komisjoni välja töötatud Marie Skłodowska-Curie meetmete töötasumäärade skeemi.
1.24. Eesti leiab, et „Horisont 2020“ rakendamisel tuleks pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkusega seotud probleemidele ja soodustada naiste kandideerimist kõrgematele positsioonidele ning ühiskonnas ja teadustegevuses aktiivselt kaasa lööma. Tähtis on selgete sotsiaalsete garantiide väljatöötamine ja teadlase elukutse populaarsuse tõstmine.
1.25. Eesti ei toeta teaduse ja ühiskonna sidustamise meetmete killustamist üksikuteks eraldiseisvateks horisontaalseteks tegevusteks ning erinevatesse „Horisont 2020“ programmi osadesse jaotamist.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

1.26. Eesti toetab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarve kasvu eelarve ettepanekus kavandatud mahus tingimusel, et teadmiste ja innovatsiooni kogukonnad, nii olemasolevad kui ka loodavad, on avatud ning toetavad koostöös arendatud teadmiste ja kogemuste laiemat kättesaadavust. Teadmiste ja innovatsiooni kogukondade loomise ja laienemise protseduur peab olema kaasav, läbipaistev ja selgete reeglitega ning võimalikel osalejatel peab jääma piisavalt aega konsortsiumite moodustamiseks.
1.27. On oluline, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevused oleksid suunatud „Horisont 2020“ eesmärkide saavutamiseks, kuid samas ei dubleeriks teiste ühisalgatuste ja -partnerluste tegevusi.
1.28. Leiame, et teadmiste ja innovatsiooni kogukonnad peaksid oma tegevustega arendama innovatsioonikultuuri ja teadmiste kolmnurga osaliste kokkuviimist kogu Euroopa Liidus ning leidma viise, kuidas erinevate piirkondade teadlasi tegevustesse kaasata. Regionaalne keskuste jaotus võiks olla Euroopa Liidu üldist taset ühtlustavaks ja edendavaks teguriks.

„Horisont 2020“ (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.29. Toetame „Horisont 2020“ osalemisreeglite uuendusi, mille tulemusena: 1) meetmete lõikes on ühtsed rahastamismäärad; 2) projekti lõikes on ühtsed hüvitismäärad; 3) toetuse määr ulatub kuni 100%-ni; 4) kõikidele tegevustele kehtib ühtne kaudsete kulude määr.
1.30. Eesti toetab eesmärki, mille kohaselt „Horisont 2020“ programmist rahastatud teadusuuringute tulemustele tuleb tagada avatud juurdepääs, arvestades autoriõiguse ja tööstusomandi käsitlemise üldpõhimõtteid ja erisusi.

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja teatis Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad nende kohta.

Kommenteerimine on suletud