Eesti partnerid ja 7. raamprogrammi energia valdkond.

Kui 7. raamprogrammi kuue aasta eelarve energia sektori teadustegevuse toetamiseks oli kokku ligi 1418 miljonit €, mis teeb ühe aasta eelarveks keskmiselt 236 milj. €, siis viimase, 2013. aasta konkursside finantseerimiseks on oodata 375 milj. €, mis on kogu 7 aasta suurim jagamisele minev summa ning peaks mõjuma julgustavalt ka neile, kes seni ühel või teisel põhjusel programmist kõrvale on jäänud.

Kas ja missuguses mahus Eesti sellest osa saab, selgub alles tulevikus. Järgnev ülevaade peegeldab aga olevikku – mida on tahetud teha, kus on suudetud püsida konkurentsis, kes on koostööpartnerid jne.

2011. aasta novembri lõpu seisuga on energia valdkonnas välja kuulutatud 36 projektikonkurssi, millest 4 on hetkel veel avatud, 2 sulgusid novembris – nende taotluste hindamine on alles ees ja 29 konkursi hindamisprotseduur on lõppenud. 2 konkurssi olid DG TREN (nüüdse DG Energy) korraldada, ülejäänud on kas otseselt või kaudselt seotud DG RTDga. Eesti partnerid olid esindatud 17 konkursil.

Lisaks kitsalt energia valdkonna teemadele oli avatud 10 valdkondadevahelist ühiskonkurssi, sealhulgas kahe valdkonna vahelised – energia ja IKT, energia ja NMT ning energia ja transpordi konkursid ning viit valdkonda hõlmavad energia-transpordi-keskkonna-biotehnoloogia-sotasiaalmajanduslike uuringute ning biorafineerimistehnoloogiate alased nelja valdkonda hõlmavad energia-NMT-keskkonna-biotehnoloogiate ühiskonkursid. Koordineeritud konkursid toimusid Venemaa, Brasiilia, India ja Jaapani osalusel, kus Eesti partneritel oli huvi koostöö vastu Venemaa ja Indiaga. Kummalegi konkursile esitati 1 taotlus, millest esimene sai rahastuse, teine jäi aga alla künnise. Lõppenud on ka kaks tulevikutehnoloogiatele suunatud konkurssi. Esimesel meie poolt huvilisi ei olnud, teisele konkursile esitatud taotlus ei ületanud künnist. Huvi ei pakkunud ka biorafineerimise teema. Ka ERA-NET konkursile ei laekunud ühtegi energia valdkonna taotlust.

Järgnev tabel annab ülevaate osaletud konkurssidest, esitatud taotlustest ning nende edukusest.

Projektides oli kokku 397 partnerit 43 erinevast riigist, neist eksootilisemad on ehk Etioopia, Hiina ja Mehhiko. SRÜ riike esindavad Venemaa (8 partnerit), Ukraina, Valgevene ja Moldova. Kui ajalooliselt on olnud energia valdkonna põhilised koostööpartnerid Põhjamaadest – Rootsist, Taanist ja Soomest, siis nüüd on esirinnas Saksamaa 35 ja Hispaania 34 partneriga, järgnevad Ühendkuningriigid 33, Itaalia 27, Prantsusmaa 21, Holland ja Norra kumbki 14 partneriga, ning Belgia ja Kreeka kumbki 13 partneriga. Soomest on 9 ja Rootsist vaid 7 partnerit. Tihedam koostöö Põhjamaadest on säilinud Taani ja Norraga, neist esimene esineb partnerina 19 teine 14 juhul. Peab märkima, et partnerite hulgas on esindatud kõik liikmesriigid.

Nii Itaalia kui Hispaania on kumbki algatanud 5 projekti, 3 projekti koordinaatoriks on Hollandi, Saksamaa ja Norra partner, Prantsusmaa, Soome, Ühendkuningriigid ja Šveits on igaüks 2 projekti koordinaatoriks, Taani ja Türgi algatusel on esitatud 1 projektitaotlus. Ühe projekti on esitanud Eesti koordinaator – paraku ei vastanud taotlus miinimumnõuetele ja hindamisele ei pääsenud. Kokku on koordinaatoreid 12 erinevast riigist.

Järgnev graafik annab ülevaate Eesti ettevõtete ja teadusasutustega koostööd teinud partneritest riikide kaupa. Eraldi on välja toodud nii reapartnerid kui koordinaatorid.

Eesti teadusasutustest ja ettevõtetest on 34 partneri hulgas esindatud järgmised (lisatud on projektide hulk):

1. Tartu Ülikool – 3
2. Biogold OÜ
3. Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn)
4. SA Archimedes – 3
5. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon -2
6. TTÜ Materjaliteaduse instituut – 8
7. TTÜ Soojustehnika instituut -1
8. TTÜ Geoloogia instituut – 3
9. TTÜ Elektroenergeetika instituut – 2
10. AS EPLER & LORENZ
11. OÜ Innovatsiooni Instituut
12. SA Tartu Teaduspark
13. Carbon Nanotech OÜ
14. OÜ Crystalsol
15. Schöttli Keskkonnatehnika AG
16. Priienergia OÜ
17. Tallinna Tehnikakõrgkool
18. Eesti Korteriühistute liit
19. Graanul Invest AS

Järgnev diagramm annab ülevaatliku pildi erinevate teadusasutuste ja ettevõtete esindatusest Eesti partnerite hulgas:

Eesti partnerid olid esindatud 30 projektitaotluses, mille hulgas on 24 teadusprojekti, 4 toetavat meedet ja 2 integreeritud projekti, millest üks ei vastanud valitud finantseerimiskeemi nõuetele. Üks taotlus esitati ilma B osata ning see ei pääsenud hindamisele. 16 projekti ületasid künnise, neist 10 on tänase seisuga saanud ka rahastuse, üle 50% esitatud taotlustest ületas künnise ning 33,3% sai rahastuse. 10st üks projekt esitati nn CIVITAS konkursile, mida rahastatakse võrdselt energia ja transpordi eelarvetest. Kuna Eesti partnerid olid transpordisektorist, kajastub edukaks osutunud projekti rahaliselt transpordi valdkonna analüüsis.

Künnise ületanutest jäid rahastuseta projektid Speed-up (TTÜ), NanoZnOSolar (TTÜ), LEGOW (partneriks AS EPLER & LORENZ), HET2PP (TTÜ), ADCAD (TTÜ) ja TWOPHOT (TTÜ). Kokku on Eesti energiasektori turgutamiseks toodud sisse 1 382 975 €, samas on osalevate partnerite eelarve projektides kokku 1 766 372 €.

Eesti partnerite edukust 7. RP projektikonkurssidel iseloomustab järgnev graafik:

Rahastatavate projektide hulka jõudsid HYPE (osalejateks Tartu Ülikool ja Biogold OÜ, koordineerib Helsingi Ülikool), Changing Behaviour (SEI-Tallinn, koordinaator Kuluttajatutkimuskeskus Soomest), ICOEUR (Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika instituut, koordinaatoriks Dortmundi Tehnikaülikool Saksamaalt), C-ENERGY (Eesti poolseks partneriks SA Archimedes, koordinaator APRE Itaaliast), HESCAP (osalejaks Carbon Nanotech OÜ, koordinaator Tehnikateaduste ja Uuringute keskus Hispaaniast), C-ENERGY+  (Eesti poolseks partneriks SA Archimedes, koordinaator APRE Itaaliast), CGS Europe (Eesti poolseks partneriks TTÜ Geoloogia Instituut, koordinaatoriks CO2GEONET – Reseau D’Excellence Europeen Sur le Stockage Geologique de CO2 Prantsusmaalt), EcoGrid EU (Eesti partneriks TTÜ Elektrotehnika Instituut, koordinaatoriks SINTEF Energiforskning A/S Norrast ning VECTORS (Eesti partneriks TÜ Mereinstituut, koordinaatoriks Plymothi Merelabor Ühendkuningriigist). Nii CGS Europe kui C-Energy said rahastuse teisel katsel. Neist viimane on nn NCPde projekt. Kuna NCP seltskond ei nõustunud igal aastal uut taotlust esitama, jäeti esimesele konkursile saadetud ja 11,5 punkti teeninud taotlus rahastamata. Küll aga sai rahastuse teine 12 kuuks planeeritud tegevustega taotlus C-ENERGY, mille eesmärgiks oli 3 aastase kogu energia NCP võrgustikku haarava taotluse ettevalmistamine ja võrgustiku mobiliseerimine tulevaseks tõhusaks koostööks. Projekti käigus esitati jätkutaotlus C-Energy+, mis sai rahastuse ning pärast esimese projekti lõppu said tegevused loogiliselt jätkuda vahepealse katkestuseta.

Kui vaadata allpoololevat Euroopa Komisjoni poolt koostatud graafikut, siis on Eesti elanike arvu arvesse võttes igati tubli keskmine, edestades selliseid suuri riike nagu Portugal, Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Ungari.

Kui vaadata projektide sisu, siis peab kahetsusega nentima, et hoolimata märkimisväärsest kompetentsist päikeseenergeetika vallas on kõik 7 esitatud projekti osutunud ebaedukateks ja seda hoolimata nimekatest partneritest. Parimaks tulemuseks jäi künniseni jõudmine. Sama võib öelda ka tuuleenergeetika kohta – meil on olemas vastav teaduskompetents, on arendusprojektid ja arendusega tegelevad ettevõtted, tehtud on mahukaid investeeringuid, osaletud suurtes rahvusvahelistes koostööprojektides. Raamprogrammi kogemus on olemas alates 5. raamprogrammist, valdkonna tegijad on koondunud Tuuleenergia Assotsiatsiooni, riiklikul tasandil tegeleb teemaga aktiivselt Eesti Energia. Siiski on esitatud taotlused jäänud rahastuseta, kuigi künnisele on jõutud päris lähedale.

Tänu rohelise auto algatusele on energia salvestamise küsimused muutunud äärmiselt aktuaalseteks. Eesti partneriga projekti eesmärgiks on luua uue põlvkonna kõrge energiatihedusega superkondensaatorite baasil põhinev energiasalvestamise süsteem, mis suudaks salvestada ligi 10 korda rohkem energiat kui juba olemasolevad süsteemid. Mitmed projektid on suunatud energiatõhususele ja energiasäästule, sh lõpptarbija tarbimisharjumuste muutmisele ja nõudluse reguleerimisele,  huvi pakub CO2 sidumise ja salvestamise probleem, biokütuste, sh heitvee jääkmudast biogaasi ja lignotselluloosist etanooli tootmine. Edukalt esineti Euroopa Komisjoni ja Venemaa koordineeritud konkursil – rahastuse saanud projektis ICOEUR on tervelt 8 Vene partnerit! Nimetatud projekti käigus uuritakse Euroopa ja Venemaa elektrijaotusvõrkude omavahelise ühendamise võimalusi,  kaasnevaid riske ja seire- ning ohutusküsimusi.

Raamprogrammi energia valdkonna tõsiseks konkurendiks on muutunud INTERREG ja CIP programmi energia osa, millega on seotud arvestatav osa kõrgkoolide inimressursist. Nimetatud programmid võimaldavad ellu viia ka rakenduslikuma iseloomuga projektiideid, kusjuures raamprogrammi kogemusega teadusasutustele ja ettevõtetele ei valmista erilisi raskusi eduka projektitaotluse kokkupanemine.

Uueks tõsiseks konkurendiks on muutunud meie oma riiklik energiatehnoloogia programm, mille esimesele, põhiliselt taastuvenergeetikale suunatud konkursile laekus 21 projektitaotlust. Märkimisväärset edu saavutasid need samad päikeseenergeetika ja materjalidega tegelevad teadlased, kelle tulemused raamprogrammis on hakanud jääma künnise piirile või alla selle. Ilmselt ei jätku inimressurssi mõlemas suunas tegutsemiseks. Samas võimaldab riiklik programm teha väga olulisi tulevikku suunatud investeeringuid, mida raamprogrammis teha ei saa. Samuti saab tegeleda Eesti jaoks energiapoliitiliselt ülitähtsate põlevkivitehnoloogiatega – energiatehnoloogia teisele projektikonkursile laekus 7 taotlust. Jääb vaid loota, et riiklikust programmist saadud raha, kaasajastatud infrastruktuur ja tekkiv uus kompetents loovad suurepärased eeldused edukateks projektideks järgmises raamprogrammis.

Osalejate ridu on hõrendanud ka ühised tehnoloogiaalgatused, tänu millele on raamprogrammist välja viidud näiteks vesiniku ja kütuseelemendi teema, kus Eesti oli eelmises raamprogrammis väga edukas, kus on saavutatud märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus ning loodud tugevad keskused nii Tallinnas kui Tartus. Nimetatud valdkonna teadlased olid konkurentsitult parimad riikliku programmi konkursil.

Maria Habicht
SA Archimedes
7 RP energeetika valdkonna konsultant
7 RP transpordi (sh lennundus) valdkonna konsultant
E-post: maria.habicht@archimedes.ee