Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Peaministri ettekanne teadusest ja arendustegevusest Riigikogus 13. detsembril 2011 koos aruteluga. (Väljavõte istungi stenogrammist).

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Eelmisele Riigikogu koosseisule teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes rõhutasin konservatiivse makromajanduspoliitika, kvaliteetse hariduse ning teaduse ja innovatsiooni olulisust Eesti majanduse konkurentsivõime ning uue kasvu allikana. Oleme ka majanduskriisi ajal jätkanud ja kasvatanud investeeringuid haridusse, teadusesse ja innovatsiooni nii, nagu Riigikogu ja valitsuse pikaajaline strateegia on ette näinud. Suurenenud teadus- ja arendustöö kulutused, kasvav eksport, paranev tootlikkus ja uued välisinvesteeringud ei ole hea õnne või juhuslikkuse, vaid järjepideva tegevuse tulemus.

Eesti majandus liigub struktuursete muudatuste suunas. Statistika kinnitab, et viimase kuue aasta jooksul on lisandväärtus töötaja kohta töötlevas tööstuses kahekordistunud. Eurostati andmetel oli Eesti tootlikkus töötaja kohta kasvanud 69,3 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ennekõike on see viimaste aastate kiire arengu tulemus.

Raskes majandusolukorras on kõrgema lisandväärtusega sektorid olnud paremad kohanejad. Tootmismahu indeks neis sektorites ületas teises kvartalis rohkem kui 50 protsendiga 2008. aasta niigi kõrgeid tasemeid. Skeptikutele võin kinnitada, et paranemine on selgelt märgatav ka ilma elektroonikatööstuse panuseta. Samal ajal on keskmise ja madalama lisandväärtusega sektorite tootmismahu indeks kõikumas kriisieelsete tasemete juures. Sarnased seaduspärasused kehtivad tööhõive, ekspordi ja kasumite osas.

Kõrget lisandväärtust loov töötlev tööstus on see, mille abil saame maandada turbulentse väliskeskkonnaga kaasnevaid riske ja suurendada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel. Aasta esimese üheksa kuuga on ekspordimaht kasvanud 8,9 miljardi euroni. Seda on ligi 200 miljonit eurot enam kui eelmise aasta kogueksport ja ligi 500 miljonit eurot enam kui 2008. aastal. Ekspordi osakaal SKP-st on taas 70 protsendi juures. See kõik kinnitab, et Eesti majandus on liikumas struktuursete muutuste kiirteel ning kriisiaastatel tehtud rasked otsused on osutunud õigeteks.

Austatud Riigikogu! Investeerimine teadus- ja arendustegevusse nii avalikus- kui erasektoris on Eesti konkurentsivõime garantii. 2010. aasta teadus- ja arendustegevuse mahtude kasv on ootuspärane. Kogukulutuste nominaalmaht 232,8 miljonit eurot on läbi aegade suurim, tõstes kulutused 1,63 protsendini SKP-st. Võrdluseks, 2009. aastal moodustasid teadus- ja arendustegevuse investeeringud SKP-st 1,43 protsenti. Eelmisest aastast 18 protsenti suuremad koguinvesteeringud ja erasektori 32 protsenti kasvanud arendustegevuse maht lähendab Eestit oluliselt arenenud tööstusriikidele. Esmakordselt on ettevõtete ja kasumitaotluseta sektorite kulutused võrdsel tasemel, veidi üle 0,81% SKP-st.

Märkimisväärse osa eelmise aasta kasvust andis õlitööstus, kuid seda ei saa pidada kuidagi halvaks uudiseks. Kõikides kõrge arendustegevuse mahuga riikides panustavad kulutustesse enim klassikalised tugevad tööstusharud. Kahtlemata on energeetika Eestis üks selline. Pigem saame kindlalt väita, et majanduskriisis vastuvõetud otsused avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurendamise näol aitasid luua aluse erasektori arendustegevuse kasvule. Riigi poolt rahastatud arendustegevuse kulutused ettevõtlussektoris kasvasid kolmandiku, 2009. aasta 9,7 miljonilt eurolt 13 miljonile eurole 2010. aastal.

Siiski ei saa me veel rahul olla. Riikidevahelises võrdluses jääme endiselt maha Soomest, Rootsist, Taanist ja Saksamaast. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jõuline toetamine peab jätkuma, et saavutaksime konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ ja valitsuse tegevusprogrammis püstitatud eesmärgi – tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht 2015. aastaks 2 protsendini SKP-st ja 2020. aastaks 3 protsendini SKP-st. Sellest 2 protsenti peaks moodustama erasektori osa, mis on meie järgnevate aastate peamine väljakutse. Lähtudes viimastest majandusprognoosidest tähendaks see 2020. aastal vähemalt 800 miljoni euro suurust teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste mahtu. See on tänasest ligikaudu 3,5 korda enam.

Riigieelarve kulutused on teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvatamisel olulised. Riigi rahastus moodustab avaliku sektori kulutustest 79 protsenti ja erasektori kulutustest 11 protsenti. Viimastel aastatel on riigieelarveline rahastamine kasvanud jõudes 2012. aastal 1 protsendini SKP-st. Selline maht on lähedal arenenud tööstusriikide tasemele ning peaks seetõttu püsima sarnane ka tulevikus.

Head tulemused on taganud strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ sihikindel rakendamine. 2013. aastal seitsmeaastane strateegia lõpeb. Juba nüüd on asjakohane hinnata senise strateegia rakendamist ja alustada arutelusid uute põhisuundade ja rahastamisprioriteetide valikuks. Praeguste kogemuste analüüs ongi alanud. Valitsuse senisele tegevusele annavad hinnangu Eesti ja Euroopa tippeksperdid. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel on käivitunud Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm. Euroopa Teadusruumi Komitee viib läbi Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi hindamist.

Vaadates seni saavutatud tulemusi, saame Eesti strateegia õigsuses kindlad olla. Majanduskeskkond on 2007. aastaga võrreldes märkimisväärselt muutunud – teaduse ja innovatsioonikeskkond on kõrgetasemelised ning majandusstruktuur on muutumisfaasis. Investeeringute fookus on võrreldes eelmise strateegiaga selgem. Strateegias on paika pandud eelisarendatavad võtmetehnoloogiad (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad) ning võtmevaldkonnad (energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja keskkonnakaitse). Nendes valdkondades on käivitatud või käivitamisel riiklikud programmid.

Valitsuse esmane eemärk on neid programme tugevdada. Samas peame säilitama teaduse rahastamise hästi toimiva konkurentsi ja kvaliteedi põhise rahastamismudeli. Riik ei saa hakata nimetama väga kitsaid eelisarendatavaid valdkondi. See piiraks otseselt Eesti teadlaste ja ettevõtete eneseteostuse ja ärivõimalusi ning lõikaks ära võimalused paljudes uutes arenevates valdkondades. See oleks risk, mis realiseerudes võtaks meilt kõik selle, mille nimel vaeva oleme näinud.

Lugupeetud kuulajad! Teaduse ja innovatsiooni arendamisel on ka valdkondi, kus saame tegutseda senisest läbimõeldumalt. Olulisemad neist on teaduse järelkasvu tagamine ning arenduse ja innovatsiooni mõtestatum toetamine. Peame rahastamise fokuseerima suurematele projektidele ning looma uuenduslikkust rohkem toetava laiema keskkonna. Järgmise rahastamise perioodi peamised märksõnad peaksid olema inimesed ja kvaliteet. Uuest inseneride ja tippspetsialistide põlvkonnast peab kujunema muutunud majandusstruktuuri kestlikkust kindlustav nurgakivi. Teadlaste ja inseneride arv on kasvanud kiiremini kui strateegias planeeritud, 2010. aastal 7,1-ni tuhande tööga hõivatu kohta. Kuid kasv peab jätkuma. 2015. aastal peaks Eestis töötama ligikaudu 1500 teadlast ja inseneri rohkem kui täna. See ei tohi olla maksimum, nimetatud eesmärki tuleb mõista miinimumina vajaminevast.

Üliõpilaskond, kelle õpingud piirduvad enamasti bakalaureuse diplomiga, ei võimalda laduda vundamenti tugevale teadlaskonnale. Tõsiasja, et meil on lõpetatud kõrgharidusega inimeste osatähtsus suurem EL keskmisest, varjutab teadmine, et 25-35 aastaseid doktorikraadiga lõpetajaid on meil vaid 0,8 inimest 1000 elaniku kohta. Käimasoleval õppeaastal kasvab doktoriõppe lõpetanute arv esmakordselt ligi 250-ni, eelmisel aastal oli lõpetajaid 175. Sellele vaatamata on doktoriõppe efektiivsus madal. 2010. aasta lõpu seisuga õppis Eesti ülikoolides ligi 3000 doktoranti. 2002. aastast kuni 2006. aastani doktoriõppesse astujatest lõpetas arvestuslikult nelja aasta jooksul alla 40 protsendi. Erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahu kasvatamine tähendab suurenevat nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud inimjõu järele ettevõtluses. Senisest veelgi enam tuleb pöörata tähelepanu õpingutele pühendumisele, teadussüsteemi atraktiivsuse suurendamisele ning teadlaskonna mobiilsuse parandamisele. Peame leidma uusi motivatsioonivahendeid rahvusvaheliste tippteadlaste kaasamiseks doktoriõppesse ja teadusprojektidesse ning teadlaste ja doktorantide mobiilsuse suurendamiseks, eriti erasektorisse.

Doktorantide staatuse muutmine atraktiivsemaks leidis lahenduse aasta alguses Riigikogu poolt heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse seaduse muudatustega. 2012. aasta vastuvõtust alates saavad doktorandid asuda soovi korral lepingu alusel tööle nooremteaduritena. Sellega suureneb doktorantide motiveeritus, sest tekib konkreetne alus ülikoolipoolsete kohustuste määramiseks doktoritööde juhendamisel, samuti paraneb doktorantide materiaalne kindlustunne ning sotsiaalsed tagatised. Teiseks sama seadusega tehtud oluliseks muudatuseks pean teaduse riiklike rahastamisinstrumentide korrastamist. 2012. aastal käivitatakse Eesti Teadusagentuur, mille loomisega paraneb teaduskorralduse efektiivsus, kvaliteet, seire ning uuringute läbiviimise korraldamine.

Siit jõuan teise teravdatud tähelepanu vajava teemani, läbimõeldum innovatsiooni toetamine ja rahastamine. Eestile sobiva innovatsioonimudeli märksõnad on nõudluspõhine arendustegevus, efektiivne ja mõjus riigi poolt loodud innovatsioonikeskkond, riskikapitali soodne kättesaadavus ning teaduse tulemite edukas kommertsialiseerimine. Me peame tugevdama teadusesse ja innovatsiooni suunatava ressurssi ning tulemuste vahelisi seoseid. Eesti aastane innovatsiooninäitajate kasvu määr ületab kõrget 5 protsendi taset. See kindlustab meile koha kuue kiiremini areneva riigi hulgas, kuid ei luba Euroopa innovatsiooniedetabelis kõrgemat 14. kohast. Viimastel aastatel püsime kindlalt innovatsiooniliidrite järel teises „tugevusgrupis“, sealt edasi liikumiseks tuleb näha vaeva innovatsiooni väljundite majandusliku mõju kasvatamisega. Patentide väike arv on näide ühest püsivast kitsaskohast. Muutuste esilekutsumiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu reaalselt ühiskasutatava taristu arendamisele ning riiklikult olulistele investeeringutele.

2010. ja 2011. aastal ongi suuremahulised investeeringud hoogustunud. Märtsis kinnitas valitsus riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi, mille alusel alustati investeeringuid üheksasse prioriteetsesse projekti. Kaheksale projektile anti toetust ettevalmistuste alustamiseks. 2011/2012 õppeaasta on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kuulutatud Teadusaastaks, mille eesmärgiks on loodus-, tehnoloogia- ja täppisteaduste populariseerimine. Sel õppeaastal toimub Eestis üle 150 erineva noortele ja üldsusele suunatud ürituse, mis annavad usutavasti uue tõuke teaduse järelkasvu suurendamisel. Alates sellest aastast on Tartus avatud Baltimaade suurim teaduskeskus AHHAA. Esimesel poolaastal külastas seda juba üle 75 000 inimese.

Teadus- ja arendustegevust ei tohi mingil juhul näha eraldiseisvana ettevõtlusest ja innovatsioonist. Eesti konkurentsivõime seisukohalt on ülioluline teadustöö tulemuste ärivõimalusteks muutmine. Soovin tunnustada kõiki 2011. aasta alguses käivitatud 2,2 miljoni euro suuruse eelarvega „Start-up Eesti“ programmi väljatöötamises osalenud eksperte. Läbi tervikliku kava saame arendada tudengite ja teadlaskonna ettevõtlikku hoiakut ning aidata kaasa potentsiaalikate äriideede edasiarendamisele ja ettevõtteks kasvatamisele.

Ettevõtete ning teadus- ja arendustööd tegevate asutuste koostöö on jõudnud uuele tasemele, mis tähendab Eesti vastuvõtmist teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisse kõrgliigasse nii otseses kui kaudses tähenduses. Suhtena SKP-st on Eesti aastatel 2007–09 olnud kõige edukam Euroopa Liidu 7. raamprogrammist raha taotleja. Meie teaduasutused ja ettevõtted on aktiivsed Euroopa Teadusnõukogu ja Wellcome Trust’i poolt rahastatavates projektides osalemisel.

Tänades Ene Ergmad isiklikult – Ene! – Tänades Ene Ergmad isikliku panuse eest, rõhutan eraldi Euroopa Kosmoseagentuuriga Euroopa koostööriikide kava lepingu allkirjastamist. Kosmoseagentuur on alustanud läbi suunatud hangete Eesti ettevõtete ja asutuste arendus- ja tehnoloogiaprojektide rahastamist. Nii näiteks on ettevõtte Regio eestvedamisel koostöös TTÜ Meresüsteemide Instituudi, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Pärnu linnaga valmimas ühisuuring üleujutuste ettehoiatussüsteemi teostatavuse osas.

Head kuulajad! Riigikogu ja valitsuse tehtud investeerimisotsused on keerulises maailmamajandus olukorras mõjutanud Eesti arengut positiivses suunas. Meie ülesanne ei saa olla eelisarendatavate sektorite kunstlik määramine, vaid olemasolevate tuumikkompetentside kestlikkuse tagamine ja edasiarendamine. Ainult nii saame suurendada teadustöö mõju Eesti majandusele. Jätkuvalt tuleb kasvatada teadlaskonda, kontsentreerida rahastamismudeleid, osata välja valida need tegevused, millel on suur positiivne mõju ning olla avatud uuele. Tootlikkuse kasvatamisel, ekspordi suurendamisel, tööhõive parandamisel ja teiste Eesti pikaajaliste eesmärkide elluviimisel saame häbenemata toetuda enda riiklikule teaduspotentsiaalile.

Edu säilitamiseks peame hästi läbi mõtlema uued pikaajalised kavad. Teadus- ja Arendusnõukogu on uue strateegia peamiste sihtide arutelu alustanud ning jätkab seda 2012. aastal. Loodan, et strateegia eesmärkide üle tekib ühiskonnas laiapõhjaline ja elav mõttevahetus, mis aitab meid veelgi kiiremini liikuda kõrge lisandväärtusega majanduse suunas. Tänan Riigikogu konstruktiivse koostöö eest teaduse ja innovatsiooni arendamisel!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, härra peaminister! Teile on rida küsimusi. Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Me teame, et järgmise aasta eelarves on 2% ette nähtud kaitsekulutusteks meie sisemajanduse koguproduktist. Nüüd, teadus-arendustegevuses tahame selle 2%-ni jõuda alles 2015. aastal. Mu küsimus on küll primitiivne, aga miks valitsus n-ö sõjandus- ja kaitsetegevust eelistab arendus- ja teadustegevusele? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ega see nüüd päris nii ka ei ole, et kui summa on suurem, siis see tähendab kohe eelistust. Hariduskulutused teatavasti on meil seitse korda suuremad kui teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest ning see ei tähenda sugugi, et me haridust teadusele ja arendusele eelistaksime. Ühiskonnas proportsioonid on erinevad. Kui me järgmisel aastal kulutame 1% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele, siis see on juba väga kõrge tööstusriikides avaliku sektori panustamise tase. Tavaliselt nendes riikides, kus kulutatakse teadus- ja arendustegevusele 3% sisemajanduse kogutoodangust, mis mäletatavasti oli ka Lissaboni strateegia eesmärk ja millise tasemeni ka meie põhjanaabrid on jõudnud juba mõnda aega tagasi – pean silmas Soomet ja Rootsit –, nendes riikides 1% teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuleb maksumaksja rahast riigieelarve kaudu ja 2% lisandub erasektorist. Eestis on praegu paraku nii, et erasektori panus on juba kasvanud jõudsalt, aga avaliku sektori panus on endiselt veel märksa suurem. Kui ma loen, et 1,63% SKT-st on teadus- ja arendustegevuste kulutuse tase, siis 1% peaaegu sellest tuleb riigieelarvest. Ehk siis proportsioonid on endiselt veel Eestis paigast ära.

Võiks ju jah tõepoolest öelda, et aga me võime ju riigi poolt panna selle erasektori poolt maksmata jäetud raha juurde. Ja tuleb tunnistada, et võrreldes väga paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega Eestil see raha on olemas põhimõtteliselt. Sest kui teised riigid maksavad näiteks laenude teenindamiseks keskmisena 3% SKT-st ära ja Eesti maksis möödunud aastal 0,2% SKT-st laenude teenindamiseks ära, teenides ise oma reservide paigutuselt märksa rohkem, kui ta laenude intressidena ära maksis, siis me võime öelda, et see 3% on meil olemas, paneme selle nüüd teadus- ja arendustegevusse.

Aga ma viitan siin kunagisele Tartu Ülikooli rektorile, praegusele haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole, kes juba väga ammu ütles, et kui me kulutaksime hetkel 3% SKT-st teadus- ja arendustegevusele, siis suure tõenäosusega oleks see ebaefektiivselt kulutatud maksumaksja raha, sest selle summa efektiivseks kulutamiseks jääb meil väga, väga palju doktorikraadiga inimesi puudu. Doktoreid on vaja rohkem meie teadusasutustesse ja doktoreid tuleb koolitada nii palju, et nad üle teadusasutuste äärte voolavad ka erasektorisse. Ja kui meil on erasektoris juba osakonnajuhataja tasemel võimalik rakendada teadusdoktoreid, siis me võime eeldada, et ka erasektoris panused teadus- ja arendustööle märgatavalt kasvavad. Nii et asi võtab natukene aega, aga me oleme õigel teel! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Kalle Palling

Aitäh! Austatud peaminister! Te küll mainisite, et innovatsiooni ja teadusarendust ei tasu kuidagi piirata, ja loetlesite küll meie sellised tugevad valdkonnad, aga ei tahtnud ühtegi eelistada. Ma täiesti toetan seda seisukohta. Küll aga on mul arvamus, et me peaksime siiski natuke rohkem pöörama tähelepanu nendele valdkondadele, kus me oleme tõeliselt tugevad ja kus peitub selline tõeline arengupotentsiaal, olgu see siis IKT või energeetikasektoris põlevkivitehnoloogia. Mis võiks teie arvates olla need valdkonnad, kus me oleme tugevad ja teistest natuke ees, ja millele me peaksime pöörama suuremat tähelepanu teadus- ja arendustegevuses?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Te nimetasite juba ära: lisaks veel meditsiin, biotehnoloogiad. Otse loomulikult tuleb panustada nendesse sektoritesse, kus arengud on juba head. Aga samas ma hoiduksin väga selgelt riiklikke prioriteete seadmast. Seda on maailmas tehtud ja tavaliselt on see varem või hiljem ikkagi lõppenud katastroofiga. Mõnedel puhkudel võib öelda, et vale panustamine on ka riigi eksistentsi lõpetanud. Me mäletame, et Nõukogude Liidus ei pööratud 80. aastate alguses vähimatki tähelepanu info-kommunikatsioonitehnoloogia arengule, loeti viisaastakuplaanides nafta- ja terasetonne, ning järsku avastati, et ameeriklased kasutavad info-kommunikatsioonitehnoloogiat ka relvastuses, misjärel käivitati tohutud investeerimisprogrammid. Ja kui ükskord nafta hind maailmaturul kukkus – see oli 87. aastal – kümme dollarini barrelilt, siis, kui võrrelda näiteks 82. aasta 47 dollariga barrelilt, polnud enam kusagilt naftadollareid võtta, et kõiki neid sõjatööstusele suunatud teadusprogramme rahastada. See oli ka minu meelest kogu selle impeeriumi kokkuvarisemise majanduslik põhjus.

On neid riike, kus teadus-arendustegevust on väga hästi rahastatud ka riiklikul tasemel, kuid ometi, kus on ette tulnud mingeid kurioosumeid prioriteetide väljavalimisel. Näiteks kunagi Jaapanis nende ekspordi-impordiagentuur kontrollis igasuguseid imporditehinguid – pärast sõda pikka aega kestis see periood, kus riigid kontrollisid riiki sisseostetavat importkaupa selliselt, et anti impordiks lubasid. Ma mäletan, et Soomes veel enne Helsingi olümpiamänge oli kohv talongikaup. Samamoodi oli Jaapanis vaja igasuguste vidinate sisseostmiseks välismaalt saada sellelt ekspordi-impordiagentuurilt luba. Üks ettevõte taotles aastaid luba, et osta sisse transistorite valmistamise tehnoloogia, et osta sisse transistoreid, ja kogu aeg see riiklik kõike teadev agentuur andis eitava vastuse sellele ettevõttele, kes tahtis hakata tegelema transistoritega. Seda peeti täiesti mõttetuks ja perspektiivituks tegevusalaks. See ettevõte oli Sony.

Nii et ei tasu riigil hakata õpetama ettevõtjaid, hakata õpetama haritlasi, ei tasu hakata ette dikteerima, millega tasub tegelda ja millega ei tasu tegelda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Austatud peaminister! Juba paar aastat tagasi hakkas kostma teadusringkondadest jutte, et taristusse on nii võimsalt investeeritud, et rohkem betooni valada polekski nagu vaja ja kohati on nende taristuprojektidega isegi üle pingutatud. Kas ma sain teie kõnest õigesti aru, et nüüd on rõhk inimestel ja teadmistel ja võib-olla proportsioonid muutuvad, et rohkem pannakse tõepoolest teadmistesse ja vähem betooni? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Jah, see minu sõnum oli, et inimesed ja kvaliteet peaksid olema nüüd uue rahastamisperioodi märksõnaks. Eriti tuleb panustada doktoriõppesse, meil on vaja rohkem doktorikraadiga inimesi, nii et neid jätkuks ka erasektorisse. Samas tuleks panustada ka õppejõudude kvaliteeti. Me peaksime looma sellised tingimused, mis ei motiveeri ainult piiri tagant õppejõu Eestisse tulekut või teadlase Eestisse tulekut keskpärasel tasemel või isegi tagasihoidlikul tasemel, vaid me peaksime looma sellised süsteemid, ka rahastamissüsteemid, mis võimaldaksid Eestisse tuua maailma tippteadlasi. Praegu, kui me ka pärast aruandlust koostame, loeme lihtsalt kokku, kui palju väljamaalt Eestisse teadlasi ja õppejõude tuli, ja oleme suurema numbri üle õnnelikumad ja väiksema numbri üle õnnetud. Aga teadlase puhul on oluline ka kvaliteet ja see kvaliteet võib kanduda üle ka siia Eesti teadusesse uueks kvaliteediks. Meil on vaja rohkem panustada inimestesse ja kvaliteeti. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun Tõnis Lukas!

Tõnis Lukas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Ma olen teie viimase rõhuasetusega, et panustada tuleb lähiajal rohkem jälle inimestesse, väga nõus. Samas sissejuhatuses te rõhutasite teadus- ja arendustegevuse edukuse põhiindikaatorite hugas peamiselt majanduslikke ja loomulikult majanduse vundamendi kui ka konkreetsete programmide edukuse osas on teadus-arendustegevus oluline. Samas rahvusriigil on väga oluline ka kvaliteetne kõrgharidus, selle kindlustamine, keele, kultuuri püsimine, sotsiaalne sidusus – niisugused asjad, millele ka teadus oma õla alla paneb. Aga küsimus on mul konkreetselt riiklikest programmidest. Neid on arengukavade alusel päris palju ja seal on tegevad eri ministeeriumid. Kuidas te olete rahul ministeeriumidevahelise koordinatsiooniga ja vastutuse võtmisega nende riiklike programmide eest?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Põhiliselt ikkagi teadus- ja arendustegevust, teadust rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ja märksa väiksemas ulatuses mitmete teiste ministeeriumide kaudu, sh Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Tegevuse kohta võib öelda, et on koordineeritud, kuid see ei ole ju niisugune must-valge hinnangu andmise koht, alati saab paremini.  Teadlaste töö edukuse mõõtmisel on kindlasti oluline ka indekseeritud publikatsioonide arv, aga selles osas ma arvan, et Eestis vajakajäämisi ei ole. Need arengud on ikka olnud väga kiired ja seetõttu ma seda indikaatorit ei pidanud vajalikuks veel kord rõhutada. Kui vaadata näiteks indekseeritud Eesti teadlaste publikatsioonide arvu kasvu, siis 2000. a 570-lt on praeguseks jõudnud see arv 1564-ni, nii et peaaegu kolmekordne kasv. Ja see kasv on tõepoolest märkimisväärne ja me ei saa öelda, et see on ainult mingisugune arvuline näitaja, vaid selle taga on ikkagi sisu. Eesti teadus on väga hea kvaliteediga praegusel ajal, mida kirjeldavad ka need kasvanud publikatsioonid, suurenenud publikatsioonide arv. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Ma olen täielikult nõus eelkõnelejatega, et järgmisel perioodil on väga tähtsad inimesed. Aga mulle tundub, et me ei kasuta täielikult ära veel üht meedet, kus töötavad väga noored vihased, tõsised inimesed, see on post-doc’ide institutsioon. Post-doc tähendab neid, kes on juba ära kaitsnud. Ja minu meelest me peaksime Eestis looma palju suuremaid tingimusi just selle institutsiooni jaoks, sest seal tõesti need noored inimesed valmistavad endale juba väga tähtsat tuleviku karjääri osa ja nad on tõesti supertegijad. Milline oleks teie arvamus, kas tuleks suunata oma teravik peale doktorantide ka post-doc’ide institutsiooni suurendamisele, et saada siia inimesi välismaalt kui ka neid Eesti inimesi, kes on õppinud välismaal ja kaitsnud doktorikraadi seal.

Peaminister Andrus Ansip

Need kaks märksõna, inimesed ja kvaliteet, peaks sisaldama ka seda, et kraadi kaitsmise järel Eestisse jääjate ja Eestisse tulijate arv oluliseks kasvaks. Kui ma räägin sellest, et meie teadlaste mobiilsussüsteem peab olema selline, mis motiveerib siia tulema maailma absoluutseid tippe, siis ma pean silmas ka post-doc’e ja ka miks mitte Eestis õppivate tudengite või Eestis magistrikraadi kaitsnud välismaalt Eestisse tulnud inimeste Eestisse jäämist. Kui me praegu anname hinnangu ülikoolide rahvusvahelistumisele, siis me tavaliselt loetleme üles selle, kui palju on ühes või teises ülikoolis tudengeid välismaalt õppimas ja see on justkui nagu mingi omaette eesmärk, et mida rohkem, seda parem, seda rahvusvahelisem. Ja kui me vaatame neid riike, kus teadus- ja arendustegevus on väga kõrgelt arenenud, siis nendes riikides ei ole pelk välistudengite arv omaette eesmärk, vaid eesmärgiks on seatud paremate lõpetajate riiki jätmine. Ei taheta teenida niivõrd selle pealt, et müüakse haridust kui teenust, kõrgharidust kui teenust välismaalastele, vaid teenida loodetakse ja tegelikult ka teenitakse selle pealt, et need parimad lõpetajad jäävad ülikooli või teistesse teadusasutustesse pärast lõpetamist tööle ja annavad seal, lisandväärtust tuues, tagasi märksa enam, kui riik andis välismaalaste hariduse doteerimiseks lisavahendeid. Nii et Eesti peaks minema sedasama teed, mitte ainult huvituma sellest, et välismaalased tuleksid Eesti ülikoolidesse õppima, vaid huvituda tuleb ka sellest, et need välismaalased, kes on ülikoolis olnud säravad isiksused, edukalt lõpetanud ülikooli, need tahaks jääda ka siia tööle pärast kraadi kaitsmist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt tänan teid suure optimismi eest Eesti teadus- ja arendustegevusele vaatamisel! Mul on küsimus küll tunduvalt proosalisem: Eesti teaduse finantseerimisel räägitakse hästi palju erasektori rollist, sest me tugineme nendele eeskujudele, kus erasektoril ongi suur roll. Mind huvitab, kas on teada, kui suur on erasektori panus Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimisel, seda ühelt poolt, ja teiselt poolt, nagu selle sama asja  teine pool, kuivõrd on valisuse strateegiates ette nähtud selle sektori n-ö stimuleerimine, kas maksusoodustused või miski muu, et seda osa suurendada? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ega erasektor väga palju neid struktuuritoetusi ei saa, aga teatud juhtudel erasektori panus võib olla 50%, mõnel puhul erasektori panus on ainult 15%, Euroopa Liidu panus 85%. See sõltub täiesti meetmest, millest erasektor raha taotleb. Erasektori panuse kasvu kiirusega on tegelikult lood päris head. Me ei tohiks kurta praegu, et erasektor on endiselt passiivne. Erasektor on teadus- ja arendustegevuse potentsiaali enda jaoks juba avastanud. Muidugi, alati võib olla niisama pretensioonikas nagu mina juba ühele eelnevale küsimusele vastates, öelda, et riigi panus 1%, erasektori panus 2%. Aga Eesti puhul seda 2% ei ole meil mõtet homme, ülehomme kui ka paari aasta pärast oodata, sest et me teame, et teadus- ja arendustegevuse osatähtus sisemajanduse kogutoodangust on suur nendes riikides, kus on teatud teadusmahukad tootmised, tööstusettevõtted väga kõrgelt arenenud. Näiteks maailmas on kõigile teada, et autotööstuses uue toote arendamises 20% on teaduskulutused. Või siis farmaatsiatööstus täpselt samasugune hästi teadusmahukas. Neid tööstusharusid on palju, infokommunikatsiooni tehnoloogia kuulub ka nende hulka. Paraku metsatööstuses on maailmas tüüpiline teadusmahukus uue toote arendamisel, no 1% või alla selle ja Eestis traditsiooniliselt on domineerinud just nimelt need tööstusharud, kus teadusmahukus on väike, seega kui me heidame ette erasektorile seda, et nad panusta piisavalt teadusarendus tegevusse, siis me võiksime etteheiteid teha eelkõige oma ajaloole, aga see ei ole mõistlik. Seda me muuta ei suuda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siin räägiti täna palju sellest, et meil oleks vaja rohkem doktoreid ja tippteadlasi mujalt maailmast. See on kindlasti oluline, aga tõenäoliselt olete nõus, et selleks, et innovatsioon oleks võimalikult laiapõhjaline ega toimuks ainult teaduslaborites, on oluline ka tööjõu üldist haridustaset tõsta, et innovatsioon toimuks kõikides meie ettevõtetes. Me teame, et 32% Eesti täiskasvanutest on ilma kutse- ja kõrghariduseta, ja valitsuse kava “Eesti 2020” näeb ette selle numbri vähendamist kahe protsendi võrra. Kui ambitsioonikaks te seda eesmärki peate? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Eestis on elukestvas õppes osalejate osatähtsus viimastel aegadel väga kiiresti kasvanud, ütleme, kuuelt protsendilt viimase nelja-viie aasta jooksul 12%-le. Seda tuleb pidada päris kiireks kasvuks, aga paraku, võrreldes Soome, Rootsi, Taani, Norra tasemega, kus umbes kolmandik inimestest, töötajatest osaleb aasta jooksul mitmesugustel täienduskursustel ja ümberõppes, me jääme ikka kõvsti maha. Aga kasvu kiirus praegu on olnud päris hea, trend on hea ja seda teed tuleb jätkata. Nagu ma juba nimetasin, kõrgharidusega inimeste osatähtsus Eesti elanikkonnas ületab Euroopa Liidu keskmist ja seejuures märgatavalt. Ka keskharidusega inimeste osatähtsus on päris kõrge, nii et ega me harimatust oma rahvale küll kuidagi ette heita ei saa. Küll aga kutsehariduse omandamises Eesti inimesed väga aktiivsed olnud ei ole ja see ei ole mitte tänane ega eilne avastus, vaid selle nimel, et inimeste seas kutseharidus oleks prestiižikam, selle nimel on ka riik ju investeerinud viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärseid vahendeid kutsehariduse taristu parandamiseks. Ma julgen ka selle kohta öelda, et need suundumused on head. Oma ettekandes ma ütlesin, et teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ei ole põhjust kuidagi eraldiseisvatena käsitleda, aga ma ütlesin ka seda, et innovatsioonist suurem osa kogu arenenud maailmas leiab aset ikka traditsioonilistes tootmistes, traditsioonilises tööstuses. Jaapani puhul öeldakse isegi, et kõigist innovaatilistest lahendustest 90% teostatakse traditsioonilistes tootmistes ja geenitehnoloogia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas vahest 10%. Innovaatiline mõtlemine, see on uuenduslik mõtlemine. Kui kommivabrikus on probleem selles, et komm ei püsi paberis, siis ka see on innovaatiline lahendus, kui komm osatakse paberisse panna niiviisi, et paber  pärast kommi paberisse panekut lahti ei keerdu.  Iga ettevõtja peaks iga päev mõtlema uuenduslikult ja ta ei peaks mõtlema ainult sellele, et tal puudub doktorikraad ja seetõttu ta ei ole suuteline innovatsiooniks. On küll. aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko.

Marianne Mikko

Suur tänu! Aitäh hea ettekande eest! Aga ka küsimus. Kui president pani aluse mõnda aega tagasi aktsioonile “Talendid koju!”, siis kuidas teie peaministrina panustate eesti soost teadlaste Eestisse toomisele? Kas te võiksite nimetada mõne teo, mida te konkreetselt selles vallas valitsusjuhina olete teinud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Need teod on Riigikogus ette võetud ja tegude tagajärjed on Eestis olemas. Eesti teadlasi on tulnud koju tagasi ja eelkõige tänu sellele, et meil on seadustatud selline teadlaste mobiilsus, instrument, mis ka rahaliselt stimuleerib Eesti teadlaste koju tagasitulekut. Teadlasi on tulnud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli tagas. Aga meil ei saa eesmärgiks olla see, et kõik eesti keelt kõnelevad teadlased peaksid töötama Eestis. Selline eesmärgi püstitus oleks kolkalik ja see ei saa meie eesmärk olla. Pigem meie eesmärk võiks olla see, et Eesti teadlased oleksid võimelised töötama maailma tipplaboratooriumides, tippkeskustes. Kui üks riik suudab anda oma inimestele sellise hariduse, mis võimaldab nendel inimestel läbi lüüa maailma absoluutses tipus, siis on see riik olnud hea riik. Kui tema eesmärk on ainult ajusid tahatuppa luku taha kinni panna, siis see riik ei ole hea riik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Lauri Luik

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkaks maailmatasemel õppejõudude ja teadlaste temaatikaga. Üks vahend nende siia meelitamiseks ja siin hoidmiseks on kahtlemata raha. Kas te näete, kas meil oleks tänases seadusandluses midagi tarvis veel paremaks teha, et neid maailmatasemel teadlasi ja õppejõude siia meelitada? Siin on näiteks juttu olnud karjäärimudeli uuendamisest jne. Kas te näete, et on midagi, mida me saaksime veel seadusandluses paremaks muuta? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Kui me praegu tunneme vajadust maailma tippteadlaste järele ja kui meil nüüd praegu ei ole siin, siis järelikult tuleb süsteemi muuta, et nad siia tuleksid. Samas, nii kummaline kui see ka ei ole, raha ei ole peamine limiteeriv faktor siiani olnud. Tänu Euroopa Liidu vahenditele teadlaste mobiilsuse rahastamiseks on vahendeid olnud võrreldes teiste eluvaldkondadega üksjagu palju. Aga me peaksime oma prioriteete ümber seadma selliselt, et me ei keskenduks mitte ainult võimalikult suurele hulgale teadlastele, keda Eestisse tuua, vaid keskenduksime eelkõige kvaliteedile. Sest paraku on nii, et meie ülikoolid on kurtnud, et praegustel tingimustel ei taha teadlased Eestisse tulla. Ei ole piisavalt motivatsiooni ja tõtt-öelda ka omad õppejõud ja teadlased selliseid inimesi, keda annaks praegu siia meelitada, väga sooja südamega vastu ei võta – mis sest keskpärasusest ikka nii väga oma kollektiivi sulandada. Süsteem vajab olulist muutmist, olulist parandamist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tänan ettekande eest! Ma palun kõnetooli proua Ene Ergma! Palun 8 minutit.

Esimees Ene Ergma

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Härra peaminister, tänud sisuka ettekande eest! IRL on alati pidanud haridust, teadust, innovaatilisust ja arendustegevust oma prioriteediks. 21. sajandi tööturu nõuded on sellised, et haritud inimestel, eriti tehnoloogiate, loodusteaduste, inseneeriavallas on palju lihtsam leida endale tasuv töökoht. Väikese riigina peame hoolitsema selle eest, et Eestis oleks hea töötada väikestel või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilistel ettevõtetel, mille toodangul on suur lisandväärtus.

Milline on Riigikogu ja valitsuse roll teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks Eestis? Väga tähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Näitena toon infotehnoloogia ja selle rakenduse. Kui pea 20 aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda konkureerida sellel kõrgtehnoloogilisel suunal, kuna suurriikidel on nii finants- kui ka inimpotentsiaali ressursid mõõtmatult suuremad, siis ei oleks meil paljudki seda, millega oleme üllatanud ka neid riike.

Veel 10 aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks see, et puudusid ettevõtted, kus toimus koos teadus ja tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus- ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna aga on olemas juba sellised kodumaised ettevõtted, näiteks ühest akadeemilisest instituudist pungus välja tugev aktsisaselts Küberneetika, kus alusuuringud ja arendustegevus on lahutamatu ettevõtte põhitegevusest, riist- ja tarkvara arendusest tootmises. Paar nädalat tagasi anti AS Küberneetika meeskonnale koostöös Balti Teaduse ja Tehnoloogiaparkide Assotsiatsiooniga üle Balti Assamblee esimene innovatsiooniauhind. Samuti on meeldiv tõdeda, et AS Küberneetika meeskond valmistas maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara.

Head kolleegid! Tahaksin teile tsiteerida ühte maailmakuulsat heliloojat, kes selgitas enda loodud muusika seost inimhingega nii: “Kui vaatame raske tunnelmikroskoobi abil mingit ainet või eset, siis näeb üks tuhandekordne suurendus ilmselt välja teisiti kui miljonikordne suurendus. Kui liikuda läbi suurenduste staadiumide, võib avastada igasuguseid ettekujutamatuid ning üsna kaootilisi maastikke. Kunagi tuleb aga piir, kusagil 30 miljonilise suurenduse juures. Siin fantastilised maastikud järsku kaovad ning me näeme ainult ranget geomeetriat, teatud liiki võrgustikku, väga selget ja väga erilist. Hämmastavaim aga on sealjuures tõdeda, et see geomeetria näeb välja sarnane isegi väga erinevate ainete ja esemete puhul. Kas võiksime proovida midagi sarnast ka inimolendi juures?” See maailmakuulus helilooja on Eesti Teaduste Akadeemia värskelt valitud muusikaakadeemik Arvo Pärt. Füüsikud ja eriti materjaliteadlased teavad, et nanomaailm, millest rääkiski maestro, on andnud meile fantastilisi uusi võimalusi. See on jällegi uus kiiresti arenev suund, millel on väga palju erinevaid kasutamisvõimalusi. Mul on hea meel, et Eestis on juba tekkinud väikefirmad, kes tegelevad nanomaailmas. Üheks selliseks firmaks on Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patendeeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid. Mis on kondensaatorid te teate, aga mis on superkondensaator? Superkondensaator on energiasalvesti, mis omab üle miljoni elutsükli, võrreldes patareide paari tuhandega. Võrreldes tavakondensaatoriga mahutavad nad suurusjärkudes enam energiat ning võrreldes patareidega omavad suurusjärkudes kõrgemat võimsust.

Kus on neid võimalik kasutada? Autotööstuses aitab superkondensaator säästa kütust, kogudes pidurdusenergiat ja vallandades seda mootori käivitamisel või kiirendamisel, energeetikas saab superkondensaatoreid kasutada seoses voolukatkestustega ja pingelohkudega. Samuti on superkondensaatoril ilmselt ees suur tulevik ka kosmosetehnoloogiates. Need on ainult paar näidet.

Viimaseks tahaksin jõuda teemani, mida märkis ka härra peaminister, see on Eesti ja ESA, Euroopa Kosmoseagentuuri koostööprogrammides toimuvate projektid, neid on praegu tervelt 12, pluss 1 projekt, millest rääkis härra peaminister. Üheks selle programmi projektiks on Eesti tudengisatelliidi programm, mida juhib Tartu Ülikooli dotsent doktor Mart Noormaa. See on innovaatiline tudengialgatuslik haridusprogramm, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvahelise konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu. Programmi idee sündis 2008. aastal innustatuna Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise koostöölepingu sõlmisest. Programmi käigus ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega välja satelliidi Estcube-1, mis viib 2012.–13. aastal maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi, uudse kosmoselaeva mootori katsetuse.

Hea peaminister! Nendel tudengitel on natuke raha vaja, et see satelliit üles saata, mitte palju!

Programmi käigus on juba kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning on pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba arvukalt uusi arendusprojekte. Eesti tudengisatelliidi programmi entusiastlikud üliõpilased on oma tegevusega juba pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Projektiga on liitunud ja Eestisse õppima asunud juba kuus magistranti või doktoranti Saksamaalt, Leedust, Lätist ja Ukrainast.

Head kolleegid! Väga tihti on siin saalis kuulda, kuidas noored lahkuvad Eestist ja kui halb kõik on. Tahaksin soovitada: ärgem hädaldagem, vaid proovigem omalt poolt pakkuda Eesti noortele uusi võimalusi, siis nad kindlasti hääletavad jalgadega Eesti suunas! Suur tänu!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, proua Ene Ergma! Ja palun kõnepulti, professor Aadu Must!

Aadu Must

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma mäletan, et mõne aasta eest kuulasin siinsamas Riigikogu eelmises koosseisus lugupeetud peaministri ettekannet Eesti teadus- ja arendustegevusest ning selle ülesannetest. See oli ettekanne, kus mitut teadlast kiideti. Meie kodulinna aukodanikku Mati Karelsoni kiideti kaks korda, teisi kiideti ka. Mulle ja vist ka ülejäänud Riigikogu liikmetele jättis see ettekanne väga sügava positiivse mulje. Ettekandes oli hästi öeldud, kuidas peavad asjad olema. Minu vaimustus veidi vähenes siis, kui me arutasime eelarvet. Need olid kaks erinevat poliitikat. Järgmise aasta riigieelarves jäävad teadus-arendustegevuse kulud samale tasemele, mis 2011 – 163 miljonit eurot. Seda taset on aidanud tõsta ja hoida olulisel määral Euroopa Liidu toetused koos Eesti riigi poolse kaasfinantseerimisega. Järgmisel aastal tehakse, ei, mitte 2/3, vaid oluliselt vähem – 64,3% – teadus-arendustegevuse kulutustest Euroopa Liidu toel.

Tõsiseks probleemiks on kujunenud see, et Euroopa rahale peaks vajalikul määral lisanduma ka Eesti raha. Muidu ei ole areng jätkusuutlik. Kui soovime, et rahastamisel tuleks edaspidi hakata veelgi rohkem kasutama rahvusvaheliste allikate raha, sealhulgas konkurentsipõhiselt saadud finantse Euroopa Liidu VII raamprogrammist, alates 2013. aastast “Horisont 2020” raames jne, peame üle vaatama meie teadlaste palgatingimused. Need on hetkel mittekonkurentsivõimelised ning on takistuseks rahvusvahelistes koostööprogrammides ning mobiilsusskeemides osalemisel.

Euroopa teadusstruktuurides vaieldakse täna üha enam teaduskolonialismi teemadel. Endise Ida-Euroopa teadlased ei väärvatki sama töö eest sama tasu. Ka meil on selle põhjenduse uskujaid. Parafraseerides lugupeetud peaministri kuulsat loosungit, ütleksin: “Kui see on teaduskolonialism, siis sellises teaduskolonialismis mina tahaksingi elada!” Milles siis asi on? Euroopa Komisjon on tõepoolest välja arvutanud, et vastavalt elatustasemele võivad teadlaste tasud teatud määral erineda. Kui ma aga neid numbreid vaatan, siis jäävad silmad pärani ja suu vist jääks lukku. Karjääri alustavad teadlased Eestis peaks saama 2600 eurot kuus, kogenud teadlased, kellel on 10-aastane kogemus, 3995 eurot. Ma vaatasin kohe, kui palju siis minusugustele makstaks, kui mind ikka kvalifitseeritaks – see oleks 5985 eurot. Ja kui mõni ei oska veel eurosid arvestada, vaid on harjunud sõrmede peal kroonidesse ehk  vanasse rahasse ümber arvestama, siis see oleks natuke üle 93 ja poole tuhande Eesti krooni. Asi on selles, et meil siin Eestis teaduspõhise ühiskonna ülistamise kõrval on need numbrid langetatud ju oluliselt madalamale kui need, keda meie süüdistame Euroopa teaduskolonialismis.

Veel üks Eestis laialt levinud müüt on teadusmobiilsus, mis lahendab meie probleemid. Eesti poolt pakutavad mobiilsustoetused välismaalaste Eestisse toomiseks ei ole konkurentsivõimelised ega ole seda ka olnud. Tõsi, inimesi tuleb, tuleb eelkõige neid, kellel oma riigi strateegiad ütlevad, et keegi tuleks saata ka sellesse regiooni, et selle regiooni teadusmaailma kaardistada. Eestis tuleb tippteadlaste, õppejõudude ning järeldoktorite toomisel konkureerida teiste riikide vastavate mobiilsustoetuste programmidega, kui me tahame saada tõepoolest tippinimesi. Kui programmi “Mobilitas” raames makstakse meil järeldoktori granti kuni – kirjas on kuni 28 000 eurot aastas ja tõepoolest see nii on, siis analoogne grant Luksemburgis oli näiteks 52 809 eurot, Hollandis 250 000 eurot võis tõusta kolme aasta peale koguni. See ületab Eestis pakutavate tippteadlaste grandid nii suurel määral, et me saamegi, nii nagu härra peaminister kenasti ütles, teise või kolmanda ešeloni või viienda kolonni, kes siia tuleb. Palun kolm lisaminutit!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juurde, palun!

Aadu Must

Eesti on nagu kogu Euroopagi seadnud oma eesmärgiks 2020, et teadus- ja arendustegevuse kulud SKP-st oleks 3%. 2 % tuleks erasektorist. Ütlen ainult lühidalt:  erasektor on meil hämmastavalt nõrgalt kaasatud. Me räägime kõrghariduses erasektori kaasamisest nagu mingist suurest tegurist, aga pärast saame teada, et see erasektor on tudengi mamma ja papa rahakott. Ega teadustegevuses asi oluliselt parem ei ole.

Järgmine probleem on teaduspõhise Eesti programm. Ma jälgisin hoolega, kui eelmine teadus- ja haridusminister esitas küsimuse ministeeriumide koostööst. Asi ongi selles, et erinevatel tasemetel näeb asja ühtemoodi. Kõrgemal on valgem. Tõnis Lukas sai vastuseks, et mingi koostöö on tõepoolest olemas. Need, kes teevad praktilist koostööd, näevad, et Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küll asja juhivad, kuid teiste ministeeriumide jaoks on see valdkond pigem ikka midagi pähe määritud, mida eriti tõsiseselt ei võeta.

Veel kõrgemal on veel valgem. Ma olen käinud Euroopa teadusstruktuurides ja pean ütlema, et unustage ära see, kuidas meid ülistatakse. Ka Nõukogude ajal olid näidissovhoosid, näidismajandid, aga nende järgi ei tasu öelda, et põllumajandus õitses. Ma olen olnud koosolekutel, kus pilgatakse Eestit, sest seal ei ole diplomaatiline korrektsus, vaid räägitakse ühest väikesest riigist, kes arvab, et Ameerika teaduslinnaku kõrval Antarktikas peaks olema kindlasti ka Eesti telk, sest muidu ei saa midagi uuritud.

Meie probleem ei ole selles, et tuua kusagilt Pakistanist sisse andekaid inimesi või midagi muud. Meie suund on nutikas ja tark Eesti. Meile tehti etteheiteid siin ja öeldi, et mingid põhjused on ajaloos. Mitte kunagi Eesti ajaloos ei ole kõrgharidus olnud ühiskonna poolt nii madalalt väärtustatud, kui ta on seda täna. Hästi keerulised on olukorrad ka teadusmaailmas.

Kus siis on viga?

Ühe sõna tahan tuua veel ajaloo kaitseks, äkki mahub aega. Kunagi arvutati, et nii väike riik nagu Eesti ei saaks olla iseseisev. Tehti arvutused ja öeldi, et see on ebatõenäoline, et selline riik on olemas. Pärast tunnistati viga – oli unustatud arvutada üks komponent, mis tegi selle võimalikuks. See oli meie inimeste haritus, teadmised ja kogemused. Seda peab ka mäletama. Euroopas on tekkinud täna kaks erineva kiirusega liikuvat Euroopat. Tänu Euroopa Liidule oleme omandanud kindla koha Euroopa teadussüsteemis, aga see on senise kursi jätkudes allrentniku või ka sulase koht. Kas me seda kohta tahame? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Härra peaminister Andrus Ansip soovib saada lõppsõna. Palun!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tänan teid elava arutelu eest! Aga siiski ma tahaksin austatud Aadu Mustale panne südamele seda, et Euroopa Liidu makseraha tuleb kasutada sama hoolikalt nagu Eesti maksumaksja raha. See kõik on Eesti riigieelarve raha, iga senti tuleb hoolikalt kaaluda ja mitte mingil juhul ei tohiks Euroopa Liidu maksumaksja poolt Eesti riigieelarvesse antud vahenditesse kuidagi alavääristavalt suhtuda, suhtuda sellesse rahasse kui mingisse teisejärgulisse rahasse ja öelda, et aga noh, ise me ei panusta ju mitte midagi. Mitte keegi ei kirjuta meile Brüsselist ette seda, et me peaksime Euroopa Liidu vahendeid kasutama just teadus- ja arendustegevuseks. Me võime kasutada neid vahendeid ka treipinkideks, kui me leiame, et Eesti riigile on treipingid kasulikumad kui teadus- ja arendustegevus. Aga Eesti riigis pole seda leitud. Ma tänan Eesti Riigikogude varasemaid koosseise, ma tänan Riigikogu selle eest, et Riigikogu on alati pidanud teadus- ja arendustegevust Eesti jaoks prioriteetseks. Teatavasti seemnetega on lugu nii, et kui sa kevadel neid mulda ei pane, siis sügisel ei ole porgandit või kaalikat mõtet peenra pealt otsima minna. Teadus- ja arendustegevusega on lugu selline, et kui kevadel seeme mulda panna, kui kevadel investeerida, siis sügisel ei ole mõtet sinna peenra peale saaki korjama minna, sest seda saaki ei tule ei sel sügisel, ei järgmisel sügisel, suure tõenäosusega seda saaki ei tule ka kogu valimisperioodi jooksul. Ometi on Eesti Riigikogul jätkunud tarkust investeerida teadus- ja arendustegevusse, sest ilma selle investeeringuta ei oleks ka 5, 10, 20 aasta pärast lootust meil suurt saaki teaduspõllult koristada. Ma tänan teid selle eest!

Mulle tundub, et ka Eestis vähemalt meie ei võiks öelda seda, et Lissaboni strateegia, see oli üks aia taha läinud strateegia. Kui võtta sellest strateegiast välja ainult seesama 3% eesmärk, 3% sisemajanduse kogutoodangust kulutada teadus- ja arendustegevusele, siis tõtt-öelda meie jaoks on ta suureks eesmärgiks olnud ja me oleme selle poole järjepidevalt liikunud. Ja see liikumine ei tohi mitte peatuda. Aitäh Enele, et tuletasid meelde satelliiti, mis vajab kosmosesse lennutamist. Õnneks on Eestis olemas poliitikutest sõltumatu teaduse rahastamise süsteem. Kui teaduslik idee kannab, kui satelliidi tiivad kannavad, siis meie sõltumatu rahastamissüsteem ka tema kosmosesse lennutab. Sama käib ka Antarktika kohta. Kui teadlased leiavad, et tõepoolest on Antarktikasse oma jaam vaja püsti panna, siis nii juhtubki. Õnneks ei ole seda pädevust ühel peaministril või ka laiemalt võttes valitsusel Eesti riigis olemas ja seeläbi teadus saab ainult võita. Aitäh teile, et olete ajanud järjekindlat teadus- ja arenduspoliitikat, nii tulebki jätkata! Aitäh!

Väljavõte Riigikogu 13. detsembril 2011 istungi stenogrammist.