Parimatele üliõpilastele jagati riiklikke preemiaid

„Vaatasin väga vilksamisi ega pannud oma nime teiste hulgas tähele…”
3600 € peapreemia saanu kommentaar

9. detsembril autasustati Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Konkursile laekunud töid hinnati kolmes tasemekategoorias – rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe üliõpilaste tasemel ning neljas valdkonnas – bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur,  terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika.
Konkursi laureaatidele anti välja 80 preemiat, millest 56 olid rahalised auhinnad. Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele oli esimese preemia suuruseks 960 eurot, magistriõppe ja doktoriõppe tasemel oli esimene preemia väärt 1600 eurot. Kokku kõige enam preemiaid ja tänukirju (sh ka esimesi preemiaid) pälvisid Tartu Ülikooli üliõpilased ning esitatud töödega sarnases proportsioonis said ära märgitud ka meie teiste suurte ülikoolide üliõpilased. Peaauhinnana anti välja kaks valdkondade ja tasemeteülest peapreemiat väärtusega 3600 eurot,  mis seekord läksid bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Cambridge’i Ülikooli (Leopold Parts) ja ühiskonnateaduste ning kultuuri valdkonnas Eesti Kunstiakadeemiasse (Tiina-Mall Kreem).

Järgnevalt palusin paaril preemia saanul kommenteerida lühidalt oma uurimistöid ning küsisin, missugused emotsioonid läinud reedel neid valdasid.

Olga Katargina, Tallinna Tehnikaülikool  (doktoriõppe I preemia terviseuuringute valdkonnas)

Töö pealkiri: ”Eestis tsirkuleerivate puukide abil ülekantavad patogeenid (puukentsefaliidiviirus, Anaplasma phagocytophilum, Babesia liigid): nende levik ja geneetiline iseloomustus.”

Puukidega ülekantavad haigustekitajad on Euroopas laialt levinud ning põhjustavad inimestele mitmesuguseid terviseprobleeme. Eesti on borrelioosi ja puukentsefaliidi kõige kõrgema haigustasemega riike, kus haigustekitajate peamiseks ülekandajaks on puugid Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Kõige ohtlikum on puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliiti esineb Euroopa maades suremusega kuni 1% 4500 haigusjuhtumi kohta aastas. Eesti on puukentsefaliidi (tick-borne encephalitis – TBE) väga kõrge esinemissagedusega ala Euroopas. Antud teadustöö annab ülevaate Eestis puukidega ülekantavate haigustekitajate olemasolust ja levikust, aga ka geneetilistest ja fülogeneetilistest omadustest, mis võimaldab hinnata nende osa inimeste haigestumises ja nakkuse riski.
Meie teadustöö eesmärgiks on uurida puukidega ülekantavaid haigustekitajad Eestis nagu puukentsefaliidi viirus (TBE virus), Anaplasma ja Babesia ning nende levimuse taset puukide populatsioonis erinevates maakondades; samuti uurida erinevate puukidega ülekantavaid haigustekitajate koosesinemist ja kokkusobivust ühes puugis ning iseloomustada neid geneetiliselt. Tegime uue unikaalse tunnusaminohappe asenduse analüüsi E-valgul puukentsefaliidi viiruste (PEV) tüvedel, mis kuuluvad Siberi alatüüpi. Ühtlasi tehti uuringud haigustekitajate olemasolu ja tsirkulatsiooni osas ning anti esmakordselt Eestis geneetiline iseloomustus liikidele Anaplasma phagocytophilum ja Babesia (B. microti, B. divergens-laadne, Babesia sp. EU1).
Olen veendunud, et meie teadustöö on Eestis tähtis just rakendusuuringute seisukohast ning sarnast teemat Eestis varem niisugusel kujul uuritud ei ole. Geneetika ja biotehnoloogia võimalusi kasutades saame näidata spetsiifilisi geneetilisi näitajad Eestis diagnoositud haigustekitajate kohta. Saadud andmete alusel töötatakse välja praktilised soovitused arstidele ja epidemioloogidele seganakkuste diagnoosimiseks.

Olga arvas, et esimest preemiat saada oli väga tore ja see parandab ka tema majanduslikku olukorda.

Tiina-Mall Kreem , Eesti Kunstiakadeemia (peapreemia)

Töö pealkiri: ”Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)”

Püüdsin 19. sajandi ajaloolisest pärandist kirjutada viisil, mis ühendadaks selle, mis 20. sajandi teadus (järjest kitsamalt spetsialiseerudes) üksteisest lahti kiskus. Püüdsin seega taasühendada kujutava kunsti ajaloo arhitektuuri ajalooga, kunsti ja arhitektuuri ajaloo teoloogia ja muusika ajalooga, samuti majandus- ja sotsiaalajalooga, riigi- ja rahvuspoliitilise ajalooga, argipäevade ja pidupäevade ajalooga. Mu eesmärk oli “rehabiliteerida” 19. sajandi kirikliku kunsti- ja arhitektuuripärand, näidates selle ideelist rikkust (mitte kunagi varem ega hiljem pole teoretiseeritud nii palju kiriku kunsti ja arhitektuuri stiili, sümboolika ja ruumi üle kui 19. sajandil!) ja materiaalset ulatuvust (kõik keskaegsed kirikud ehitati või kujundati 19. sajandil ümber!). Oma tööd kirjutades ei leiutanud ma kindlasti jalgratast, vaid lähtusin parimatest, eelkõige Saksa kolleegide tööde eeskujust. Eesti kontekstis on interdistsiplinaarsust taotlev töö 19. sajandi sakraalkunsti ja -arhitektuuri pärandist ilmselt tõesti erakordne. Selle kirjutamine sai võimalikuks tänu paljude eri valdkondade inimeste ja mitme institutsiooni abile.

Tiina-Mall:  “Preemia, veel enam peapreemia, tuli mulle täiesti ootamatult. Olin parasjagu Riia lörtsisel tänaval, kui kallis äi Enn Kreem helistas ja mulle peapreemia võitmisest teada andis. Tõesti, tõesti, see uudis võttis mind sõnatuks ja koguni niivõrd, et ma sellest minuga koos Riias olevatele Eesti kolleegidele ei rääkinud. Tahtsin lihtsalt asja üle veidi järele mõelda ja õhtul koju jõudes uudist oma silmaga lugeda või kõrvaga kuulda.  Mõtlesin veel, et ma ju ometi vaatasin Archimedese kodulehele, kui teade nominentide väljavalimisest tuli… aga ma vaatasin tõesti väga vilksamisi ega pannud oma nime seetõttu teiste hulgas ilmselt lihtsalt tähele. Oleksin ma oma nime märganud, poleks ma Riiga sõitnud… . Õhtul kella üheksa paiku jõudsin koju, lapsed tulid vastu ja kallistasid ning abikaasa Juhan korkis lahti šampuse. Oli väga armas olla.”

Loe ka 15. detsembri Tartu Postimehest Martin Pau artiklit Elin Sillast, kes oma doktoritööga vindi immuunsüsteemist pälvis esimese preemia bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas doktoriõppe astmes.