Horisont 2020: esialgne ettepanek

Horisont 2020: komisjon teeb ettepaneku 80 miljardi euro investeerimiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist

Euroopa Komisjon esitas täna meetmete paketi Euroopa teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks. Volinik Máire Geoghegan-Quinn kuulutas välja programmi Horisont 2020, mis kujutab endast 80 miljardi euro^[1] investeerimist teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Volinik Androulla Vassiliou esitas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava, millele antakse Horisont 2020 raames 2,8 miljardit eurot. Samal ajal kuulutas asepresident Antonio Tajani välja uue lisaprogrammi, et edendada VKEde konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Lisaprogrammi eelarve on 2,5 miljardit eurot. Rahastamisprogrammid on käigus ajavahemikus 2014–2020.

Horisont 2020 esitlusel ütles teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn järgmist: „Kardinaalselt muutunud majanduskeskkonnas on meil vaja Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni uut visiooni. Horisont 2020 pakub majandusele otsest ergutust ja tagab meile tulevikuks teadus- ja tehnoloogiabaasi ning tööstuse konkurentsivõime, mis tõotab nutikamat, säästvamat ja kaasavamat ühiskonda.”

Esimest korda on ühe programmi – Horisont 2020 – alla ühendatud kogu ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine. Rohkem kui kunagi varem on keskmes küsimus, kuidas saada teaduslikest läbimurretest innovatiivseid tooteid ja teenuseid, mis pakuvad ettevõtlusvõimalusi ja teevad inimeste elu paremaks. Samal ajal on murranguliselt vähendatud bürokraatiat – eeskirju ja menetlusi on lihtsustatud, et tõmmata ligi rohkem tippteadlasi ja kõikvõimalikke innovaatilisi ettevõtteid.

Programmis Horisont 2020 keskendutakse rahastamisel kolmele põhieesmärgile. ELi positsiooni maailma teadusliidrina toetatakse selleks määratud 24,6 miljardi euro suuruse eelarve kaudu. Muu hulgas suurendatakse äärmiselt edukaks osutunud Euroopa Teadusnõukogu eelarvet 77% võrra. Tööstuse liidripositsiooni innovatsioonis toetatakse 17,9 miljardi euro suuruse eelarvega. Siia alla kuulub 13,7 miljardi eurone suurinvesteering võtmetehnoloogiatesse, samuti parem juurdepääs kapitalile ja suurem toetus VKEdele. Lisaks antakse 31,7 miljardit eurot eurooplaste  põhiliste mureküsimuste lahendamiseks. Need jagunevad kuueks teemaringiks: tervis, demograafilised muutused ja heaolu; toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biopõhine majandus; kindel, puhas ja tõhus energia; nutikas, roheline ja integreeritud transport; kliimameetmed, ressursitõhusus ja tooraine; samuti kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond.

Taustteave

Horisont 2020 on üks tugisammastest Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuses „Innovatiivne liit”, mille eesmärk on suurendada Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet. Euroopa Liit on mitmes tehnoloogiavaldkonnas ülemaailmne liider, kuid senised konkurendid ja tärkava majandusega riigid pakuvad talle üha enam konkurentsi. Komisjoni ettepanekut hakatakse nüüd nõukogus ja Euroopa Parlamendis arutama, et see enne 2013. aasta lõppu vastu võtta.

Horisont 2020 pakutavale rahastamisele on nüüd kergem juurde pääseda, kuna programmi ülesehitust on lihtsustatud, eeskirjad on ühtsustatud ja bürokraatiat on vähendatud. Horisont 2020 tähendab oluliselt lihtsamat kulude hüvitamist, kuna võetakse kasutusele ühtne kaudsete kulude arvestamise määr ja üksnes kaks rahastamismäära: üks teadusuuringutele ja üks tutvustamistegevusele. Osalejatele on ette nähtud üks juurdepääsukoht, taotluste ettevalmistamine nõuab vähem paberitööd ning ebavajalikust kontrollimisest ja auditeerimisest on loobutud. Üks põhieesmärke on vähendada toetuse taotlemisest raha kättesaamiseni kuluvat aega keskmiselt 100 päevani. Siis saab projekte kiiremini alustada.

Komisjon pingutab väga selle nimel, et programm oleks kogu Euroopa osalejatele rohkem avatud. Selleks püütakse leida sünergiat ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidega. Horisont 2020 raames määratakse kindlaks võimalikud tippteaduskeskused piirkondades, mis ei ole oma potentsiaali veel avastanud, ning pakutakse neile poliitikanõu ja toetust. Sealsamas võib kasutada ELi struktuurifondide abi taristu ja varustuse uuendamiseks.

Selliste finantsinstrumentide tõhusamale ja laiendatud kasutamisele, mis suurendavad laenamist erasektori finantsinstitutsioonidelt, eraldatakse 3,5 miljardit eurot. Elu on näidanud, et need ergutavad väga tõhusalt erasektori investeeringuid innovatsiooni, mis tekitab vahetult majanduskasvu ja töökohti. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks on eraldatud 8,6 miljardit eurot. Sellega tunnustatakse nende olulist rolli innovatisoonis.

Horisont 2020 abil investeeritakse ligi 6 miljardit eurot Euroopa tööstusvõimekuse arendamisse progressi võimaldavate tehnoloogiate alal. Need on fotoonika ning mikro- ja nanoelektroonika, nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogilised materjalid, kõrgtehnoloogiline tootmine ja töötlemine ning biotehnoloogia. Nende tehnoloogiate arendamine nõuab multidistsiplinaarset ja intensiivset teadmus- ja kapitalimahutust.

Komisjoni ettepaneku alusel eraldatakse 5,75 miljardit eurot (+21%) Marie Curie’ nimelistele meetmetele, millega alates nende käivitamisest 1996. aastal on toetatud enam kui 50 000 teadlase õpet, mobiilsust ja oskuste arendamist.

Horisont 2020 lahutamatu osana on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil täita tähitis roll tipptasemel kõrgharidusasutuste, uurimiskeskuste ja ettevõtete ühe laua taha toomises, et luua tuleviku ettevõtjaid ja tagada Euroopa teadmistekolmnurga kuulumine maailma parimate hulka. Komisjon on otsustanud oma toetust Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile oluliselt suurendada ja teinud ajavahemikuks 2014–2020 eelarve ettepaneku, mille suurus on 2,8 miljardit eurot (alates instituudi käivitamisest 2008. aastal on selle eelarve olnud kuni 309 miljardit eurot). Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi aluseks on teedrajav kontseptsioon piiriülestest avaliku ja erasektori partnerluse sõlmpunktidest, mida nimetatakse teadmis- ja innovatsiooniühendusteks. Instituudi kolm sellist ühendust, mis on spetsialiseerunud säästvale energiale (KIC InnoEnergy), kliimamuutustele (Climate KIC) ning info- ja kommunikatsiooniühiskonnale (EIT ICT Labs), saavad ajavahemikus 2014–2020 täiendust kuue uue ühenduse näol (vt IP/11/1479 ja MEMO/11/851).

Euroopa Teadusnõukogu rahastamine kasvab 77% võrra ja on 13,2 miljardit eurot. Euroopa Teadusnõukogu toetab kõige andekamaid ja loovamaid teadlasi piiriülese kõrgekvaliteedilise uurimistöö tegemisel Euroopas programmi kaudu, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja lugupeetud.

Ka Horisont 2020 edendab jätkuvalt rahvusvahelist koostööd ELi teadusuuringute tipptaseme ja atraktiivsuse tugevdamise nimel, et ühiselt tegeleda ülemaailmsete väljakutsetega ja toetada ELi välispoliitikat.

Euroopa Komisjoni sisemine teadustalitus, Teadusuuringute Ühiskeskus, jätkab ELi poliitikameetmetele teadusliku ja tehnilise toe andmist kõikvõimalikes valdkondades alates keskkonnast, põllumajandusest ja kalandusest ning lõpetades nanotehnoloogia ja tuumaohutusega.

Programmi Horisont 2020 täiendavad muud meetmed Euroopa teadusruumi loomiseks, millest aastaks 2014 kujuneb tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg (IP/11/1025 , MEMO/11/597).

Täiendav teave MEMO/11/848

Ettevõtjate konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamise programm: IP/11/1476 ja MEMO/11/852
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT): IP/11/1479 ja MEMO/11/851
Horisont 2020: http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm?pg=home
Innovatiivne liit: http://ec.europa.eu/innovation-union
Euroopa 2020. aasta strateegia: http://ec.europa.eu/europe2020

Digitaalarengu tegevuskava:
http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm

Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm:
http://ec.europa.eu/cip/index_en.htm
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) veebisait: http://eit.europa.eu