Väikese murega 7. raamprogrammist

10. märtsil toimunud 7. raamprogrammi konverentsiks valminud vahearuandes (http://archimedes.ee/teadus/File/7RP-vahekokkuvote.pdf) tõdesime, et kuigi raamprogrammi ajast on kulunud juba üle poole, siis eelarvest on kulutatud alles esimene kolmandik. See tähendab, et just nüüd oleks õige aeg süüvida avanevatesse konkurssidesse ning alustada läbirääkimisi oma koostööpartneritega projekti konsortsiumi moodustamiseks.

Innovaatika lugejad on juba harjunud sellega, et vähemalt kaks korda aastas anname ülevaate Eesti hetkeseisust 7. raamprogrammis. 25. märtsil Euroopa Komisjoni poolt edastatud uued statistilised andmed võimaldavad meil täiendada vahearuandes esitatud informatsiooni.

Lühidalt arvulistest näitajatest

Kogu raamprogrammi jooksul on Eesti osalusel esitatud 1127 taotlust, millest 267 projekti on ka edukad olnud. Taotlejate ring on olnud natuke laiem – 1345 organisatsiooni, neist 310 on konkursist edukalt väljunud. Hetkeseisuga on Euroopa Komisjon eraldanud oma eelarvest Eesti partneritele 50,23 miljonit eurot.

Võime endiselt rahul olla ka sellega, et Eesti kuulub oma taotluste edukuselt jätkuvalt riikide esikümnesse. Eesti edukuse määr on 23,05%, EL-27-l on see 22,21% ning kõigil taotlustel kokku 22,29%.

Kas meil on põhjust rahul olla?

Vaatamata headele tulemustele, luurab meid kõiki kuskil tagaplaanil küsimus, kas suudame olla tõusujoonel ka järelejäänud kolmel aastal? Mure on loomulik, sest väikese riigina on eelkõige meie inimressursid piiratud. Murelikuks teeb ka see, et me kohtame ühtesid ja samu nimesid nii raamprogrammi, COSTi kui ka tõukefondide poolt rahastatavates projektides. Siin käibib vana tõde – kes teeb, see jõuab.

Kontrollimaks meie kartusi, tegime analüüsi Eesti osaluse kohta erinevates programmides aastate lõikes. Andmed olid mõnes mõttes lohutavad – enamiku programmide puhul on meie osalus ning edukate projektide hulk aastate lõikes olnud tasakaalus. Programmides „Teadus ühiskonnas” ning „Julgeolek” on taotluste ning edukate projektide arv aasta-aastalt kasvanud. Taotluste arv on kasvanud ka „Ideede” programmis, kahjuks edukust pole see kaasa toonud.

Valdkonnad, kus peaksime muret tundma, on tervishoid, teaduse infra ning teaduspotentsiaal. Siin on nii taotluste arv kui ka edukate projektide arv järsult langenud. Teaduspotentsiaali programmis olime esimestel aastatel üliedukad, kas tõesti on võimekate organisatsioonide ring juba ammendunud? Samuti vajab analüüsi ka see, millisel määral tõukefondide infra programmid on mõjutanud meie osalust raamprogrammis.

Kui võrdleme partneri kohta saadud eelarveid kahe viimase aasta andmete lõikes, siis näeme, et kasv on pidurdunud. Endiselt on liidrirollis seitse riiki: Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Holland, Taani, Rootsi ning Suurbritannia. Samas on EL-27 riikidest eelarve kasv aasta jooksul toimunu vaid 18 riigil, Eesti siia ei kuulu.

Mida saame teha?

Raamprogrammi globaalset suunitlust kõrvale jättes peame nentima, et osaleja tasemel on meile tähtsaim see, kas teemad sobivad ning kui suuri pingutusi me peame projektide administreerimisel tegema. Tõde on see, et 7. raamprogrammis suuri muudatusi enam ei tehta. Samas peaks enamikku meist ees ootama veel pikad produktiivsed aastad. Seetõttu on kohane meenutada, et kuni 20. maini saame nii isikuna, teadusgrupina kui ka organisatsioonina oma panuse anda tulevase raamprogrammi kujundamisse.

Tehke seda aadressil http://ec.europa.eu/research/csfri/index_en.cfm.