Lenda, Juri Gagarin…kosmosesse Eestist vaadates

50 aastat maailma muutnud suursündmusest

12. aprillil tähistas terve maailm pidulikult 50 aasta möödumist esimesest inimese lennust Maa orbiidile, eriti uhked pidustused toimusid Venemaal, kes selle au endale esimesena sai. Sellest hetkest alates ei olnud maailm enam endine, inimkonnal avanes esmakordselt võimalus jälgida oma koduplaneeti kaugelt eemalt.

Juri Aleksejevitš Gagarin (vene keeles Юрий Алексеевич Гагарин; 9. märts 1934 Smolenski oblast, Glušino küla – 27. märts 1968  Vladimiri oblast) oli nõukogude kosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil 1961. aastal startinud Vostok-1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MiG-15-ga Kiržatši lähedal.

Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin.

Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55.34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli „Kedr”. Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud.

108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Gagarin külastas kokku 30 välisriiki, nende hulgas olid Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Soome, Suurbritannia, Poola, Kuuba, Brasiilia, Ungari, India, Afganistan, Egiptus jm. Samuti soovisid NSV Liidu tähtsamad isikud Gagariniga kohtuda. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa. Õpingute ajaks lennuväe akadeemias Moskvas lõppesid treeninglennud ning esimese lennu MiG-17-ga sooritas Gagarin 1967. aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel

Miks meile kosmos nii tähtis on?

Kosmosealased tegevused ja rakendused on meie ühiskonna kasvuks ja arenguks hädavajalikud ning mõjutavad sageli kodanike igapäevaelu. Kosmosepoliitika on Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika käsutuses olev vahend. See vastab kolme tüüpi vajadustele:

–      ühiskondlikud: meie kodanike heaolu sõltub kosmosepoliitikast sellistes valdkondades nagu keskkond, võitlus kliimamuutustega, riigi ja kodanike julgeolek, humanitaar- ja arenguabi, transport ja infoühiskond;
–      majanduslikud: kosmosevaldkonnas luuakse teadmisi, uusi tooteid ja uusi tööstuskoostöö vorme. Seega soodustab see innovatsiooni, konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist;
–      strateegilised: kosmosevaldkond aitab tugevdada ELi positsiooni maailmatasandil ja toetab majanduslikku ja poliitilist sõltumatust.

Euroopal on kosmose valdkonnas väärtuslik pärand – liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) edusammud ja kogemused. Euroopa Liidu kosmosealase pädevuse järkjärguline suurenemine tugineb sellele pärandile.

Euroopa Liidu koostöö ESAga päädis 2004. aastal raamlepingu sõlmimisega, mille alusel loodi muu hulgas kosmosenõukogu, mille raames kohtuvad Euroopa Liidu Nõukogu (konkurentsivõime) ja ESA ministrite nõukogu. Satelliitnavigatsiooniprogrammid (EGNOS ja Galileo) ning ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) on ELi kosmosehuvi konkreetsed väljendused. Hiljem on kosmosenõukogu kohtunud seitse korda, esitades suuniseid Euroopa kosmosealgatuste kohta. 2007. aasta mais, oma neljandal istungil, tervitas nõukogu Euroopa Komisjoni ja ESA ühiseid pingutusi suurte kasutajatele suunatud algatuste rakendamiseks ning kosmosega seotud integreeritud rakenduste ulatuslikumaks arendamiseks ja kasutamiseks.

Galileo on üks ELi juhtprojekte ja esimene tsiviilkasutuseks loodud satelliitnavigatsioonisüsteem maailmas. See võimaldab tagada liidu sõltumatuse selles strateegilises valdkonnas ajal, mil sõltuvus ülemaailmsetest satelliitnavigatsioonisüsteemidest üha kasvab. EGNOS on Euroopa Liidu esimene samm satelliitnavigatsiooni valdkonnas ja selle eesmärk on parandada ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide raames Euroopa territooriumil edastatavate signaalide kvaliteeti. Galileo ja EGNOSe programmidest alguse saanud süsteemid moodustavad esimese suure kosmoseinfrastruktuuri, mis kuulub ainult ELile ja mida EL haldab.

Mõlemad programmid on Euroopa 2020. aasta strateegia lahutamatu osa, kuna need peaksid võimaldama liidul saavutada maailmas edumaa innovaatiliste satelliitnavigatsiooniteenuste arendamise valdkonnas, edendades majandustegevust järelturul, luues uusi ärivõimalusi, lihtsustades humanitaarabi andmist ja parandades Euroopa kodanike heaolu (mõne näitena võib nimetada transpordiohutuse ja kodanikukaitse parandamist ning eakatele või puudega inimestele mõeldud sotsiaalteenuste arendamist). Nendest programmidest on kasu kõigis ELi majandussektorites, nagu transport, telekommunikatsioon, keskkond, julgeolek jne.

Programmi GMES eesmärk on tagada pidev juurdepääs keskkonna- ja julgeolekualase teabe teenustele, mis põhinevad kosmoses asuval või kohapealsel vaatlusinfrastruktuuril. GMESil on oluline roll mere-, maismaa- ja õhukeskkonna jälgimisel, eesmärgiga mõista paremini keskkonda nii Euroopa kui ka kogu maailma tasandil, et määrata kindlaks rakendatavad poliitikad. See võimaldab kasutada ressursse säästvalt ja pakub paremat teavet kliimamuutuste kohta.

Seega on seda võimalik kasutada kliimamuutustega kohanemise ja julgeolekupoliitika toetuseks ning kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks, eriti seoses humanitaarabi, arenguabi ja kodanikukaitsega.

Lisaks paremale teenusepakkumisele riiklikule sektorile ja kodanikele, võib GMES pakkuda ka erasektorile uusi võimalusi nende infoallikate kasutamiseks.

Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid 2010. aastal vastu määruse programmi GMES esialgsete 2011.–2013. a toimingute kohta . GMESil on nüüdsest õiguslik alus ning see ei kuulu enam pelgalt teadusuuringute valdkonda. Nüüd on vaja koostöös liikmesriikidega tagada programmi kiire ja tõhus ellurakendamine ning muuta see alates 2014. aastast täielikult toimivaks.

2010. aasta novembris toimunud kosmosenõukogu seitsmendal kohtumisel soovitati „GMESi programmi raames täiendavalt analüüsida, kuidas täita konkreetseid vajadusi, mis on seotud julgeolekupoliitika ning mereseire, piirikontrolli ja ELi välistegevuse toetusmeetmetega”.

Seega tuleb tugevdada GMESi programmi julgeolekukomponenti. Alanud on arutelu analüüsimaks seda, kuidas uued kosmosetehnoloogilised arengud võiksid aidata leida tõhusaid lahendusi sellistes valdkondades nagu piirivalve, ELi välistegevuse toetamine, mereseire, keerulised hädaolukorrad, humanitaarabi, kodanikukaitse jms.

Kuigi GMES on ainult tsiviileesmärgiga programm, on oluline välja selgitada, kuidas olemasolev duaalne (nii tsiviil kui ka militaarne) seirealane suutlikkus võib GMESi programmile kaasa aidata, eelkõige suurte geograafiliste alade süstemaatilisel järgimisel või väiksemate alade taktikalisel jälgimisel. Kasutada tuleb mitmesuguseid asjakohaste lahendustega kosmosetehnoloogiaid ja parandada reageerimisaega, et rahuldada paremini julgeolekuülesannetega kaasnevaid nõudmisi.

Juba aastal 2008 rõhutati kosmosenõukogu resolutsioonis „Euroopa vajadust töötada välja ühine visioon ja pikaajaline uurimisstrateegia, tagades Euroopale võtmepositsioonid valdkondades, milles Euroopa on tugev”. Euroopa Liidu sekkumine võimaldaks luua tihedama sideme kosmoseuuringute ning ühiskondlike ja majanduslike väljakutsete vahel, ühendades eri liikmesriikide huvid, et tagada ressursside tõhusam kasutamine liidu piires. Kosmoseuuringutel on poliitiline mõõde, mis ületab uurimis- ja arendustegevuse küsimused.

Euroopa on selles valdkonnas oma oskuste ja usaldusväärsuse poolest tunnustatud partner, kuid ta ei kasuta oma potentsiaali piisavalt ära, kuna ELi meetmed on liiga killustatud ja puudub piisav seos uurimistegevuse ning poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete vahel.

Euroopa Liitu, ESAt ning nende liikmesriike ja rahvusvahelisi partnereid kaasava konsultatsiooni käigus selgitati välja neli prioriteetset teemat: otsustava tähtsusega tehnoloogiad, rahvusvaheline kosmosejaam (ISS), juurdepääs kosmosele ja kõrgetasemelise rahvusvahelise foorumi loomine.

Konkreetsemalt peab EL välja selgitama ja toetama uurimiseks vajalike tehnoloogiate arendamist, eriti energia, tervishoiu ja ringlussevõtu valdkonnas (toetus eluks isoleeritud keskkonnas). Nende teemadega ei tegeleta tingimata kosmosesektori sees ja seega tuleb teha koostööd muude sektoritega, et kodanikud saaksid otsest kasu.

Liit võiks uurida ka võimalust teha koostööd ISSiga, et tagada kõigi liikmesriikide osalemine.

Euroopa Liidu autonoomne juurdepääs kosmosele eeldab Euroopa suuremat suutlikkust sõltumatute missioonide korraldamiseks Euroopa kosmodroomilt Kourous.

Lisaks tuleb luua kõrgetasemeline rahvusvaheline foorum, et selgitada välja rahvusvahelisele koostööle avatud kosmoseuuringute valdkonnad, tugevdada kosmoseuuringuid käsitlevate rahvusvaheliste arutelude poliitilist mõõdet ja soodustada koostööd kolmandate riikidega. Euroopa Liidu roll selles foorumis võiks olla Euroopa jõupingutuste koordineerimine.

Sidesatelliidid on kosmosevaldkonna jaoks esmatähtis sektor. Neil on valdav osakaal kosmosetööstuse tuludes nii Euroopas kui ka mujal maailmas[1].

Satelliidid pakuvad laiemat juurdepääsu hulgale majanduslikele ja ühiskondlikele teenustele, nagu kiire internetiühendus, televisioon ja raadio või transpordi parandamine ning kodanikele riigi julgeoleku valdkonnas pakutavate teenuste, hädaabiteenuste, tervishoiu- ja koduhooldusteenuste arendamine. Nii on sidesatelliitidel oluline roll, et saavutada „Euroopa digitaalse tegevuskava” eesmärk, milleks on lairibaühenduse baasteenuse tagamine kõikidele eurooplastele 2013. aastaks, ning need võivad aidata saavutada ka eesmärki anda kõikidele eurooplastele aastaks 2020 juurdepääs 30 Mbit/s internetiühendusele. Satelliitside võib olla eriti kasulik pakkumaks lairibaühendust Euroopa maapiirkondades ja kõige raskemini juurdepääsetavates piirkondades. Need arengud toimuvad paralleelselt GMESi ja Galileo programmide rakendamisega.

Sidesatelliitide jaoks välja arendatud kõrgtehnoloogia võib integreerida ka navigatsioonirakendustesse ja Maa vaatlussüsteemidesse. Eelkõige on avaliku sektori teabe taaskasutamine osutunud oluliseks teguriks kodanikele uute teenuste pakkumise stimuleerimisel. Julgeoleku valdkonnas võib näiteks tuua üleeuroopalise sõidukisisese automaatse hädaabikõne (eCall) süsteemi, mis sõltub täpsest asukoha määramisest ja aitab seega vähendada hukkunute arvu ja leevendada liiklusõnnetusse sattunud kodanikele põhjustatud kahjusid. Selleks, et säilitada Euroopa tehnoloogiline eelis satelliitsidetehnoloogiate valdkonnas, on vaja jätkata teadusuuringuid selles valdkonnas Euroopa tasandil, võttes arvesse selle mõju teistes rakendussektorites. Lõpuks on vajalik asjakohase raadiospektri kättesaadavus, et tagada kosmoseinfrastruktuuride operatiivsuutlikkus ja toetada „Euroopa digitaalse tegevuskava” ja Euroopa kosmosepoliitika eesmärke. Oluline on seda arvesse võtta olemasolevate programmide raames ning uute Euroopa kosmosealgatuste väljatöötamisel.

Kosmose valdkonnas on rahvusvaheline koostöö möödapääsmatu. Kosmosega seotud ettevõtmisi ei saa enam teostada üksikud riigid ja paljudel juhtudel on võimalik edu saavutada vaid tehnoloogiliste ja rahaliste vahendite ühendamise kaudu. Rahvusvahelist koostööd tuleks kasutada ka Euroopa kosmosetehnoloogia ja -teenuste edendamiseks, et niimoodi tugevdada seda strateegilist tööstussektorit. Rahvusvaheline koostöö kosmose valdkonnas peaks ühtlasi võimaldama edendada euroopalikke väärtusi kosmosepõhiste projektide kaudu, mis on seotud keskkonnakaitse, kliimamuutuse, säästva arengu ja humanitaarmeetmetega. Seepärast jätkab ja tugevdab EL tihedas koostöös ESAga kosmosealast dialoogi strateegiliste partnerite, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, et saavutada tõhusam koostöö. Dialoogi eesmärk on selgitada välja valdkonnad, kus on mõlemapoolne huvi koostöö vastu. See hõlmab paljusid eri meetmeid, näiteks Maa jälgimine ja geoteadused, ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (GNSS), kosmoseteadused ja kosmoseuuringud. Samuti kavatseb EL alustada kosmosealast dialoogi (mille ulatus ja eesmärgid määratakse kindlaks asjakohaste kahepoolsete kokkulepetega) teiste olemasolevate ja esilekerkivate kosmoseriikidega, eelkõige Hiina Rahvavabariigiga, kellega püütakse konstruktiivselt lahendada ka koostöö ja sageduste jagamise küsimused, mis satelliitnavigatsiooni valdkonnas lahendamist ootavad.

Põhjaliku ülevaate leiab Euroopa kosmosepoliitika kodulehelt.

Eesti edulugu

Eesti kapitalil põhinev, kuid üleeuroopalisse gruppi kuuluv Logica sisenes eelmise aasta lõpus kosmose valdkonda, arendades tarkvara Euroopa Kosmoseagentuurile. Täpsemalt loob Logica kosmoseagentuurile satelliitide juhtimise tarkvara ning Maale jõudnud info vastuvõtmisele suunatud tarkvara Maa-jaamades.

Kuigi Logica kontsern on kosmosevaldkonnas tegutsenud juba 1970ndatest ning hetkel on Suurbritannias, Hollandis ja Saksamaal tegevuses enam kui 300 spetsialisti, sisenes Eesti uudsesse tegevusse alles eelmise aasta lõpus. Hetkel tegutseb kosmose valdkonnas Tallinnas kuus spetsialisti, kellest viis on eestlased ja üks venetsueelalane.

Logica Eesti äriarendusjuhi Andres Birnbaumi sõnul tahetakse kosmose valdkonna arendajate ring sellel aastal viia kuni 15 inimeseni.

„Me töötame välja maapealsetele jaamadel satelliitidelt tuleva informatsiooni vastuvõtmiseks tarkvara ning samuti satelliitide enda juhtimiseks mõeldud programme,” sõnas Birnbaum.

Arendusjuht lisas, et töös on ka Koolibri-nimeline vabavaraline satelliitide juhtimissüsteem, mis võiks töötada nagu iga vabavaratarkvara. Kui kellelgi on vaja satelliiti juhtida, saab selle tarkvara omale hankida.

Logica Eesti tegevjuhi Toomas Saarseni sõnul on Logica üle maailma kasvanud ja Logica Eesti kasvab täna nii Eesti kui ka teistel turgudel.

„Kui me teeme siin häid projekte, siis need jõuavad tulevikus välisturgudele ja vastupidi. Juba lähiaastatel näen võimalust, et meie töötajaskond kasvab kordades,” lisas Saarsen. Loe lähemalt siit.

Päikesepurjed õnnestus kosmoses päikesetuult püüdma panna!

Kahel katsel õnnestus päikesepuri kosmoses edukalt lahti kerida ja näidata, et selle abil on võimalik planeetidevahelises ruumis liikuda. Päikesepuri töötab päikesetuule abil ning võimaldab kosmosesõidukitel saavutada suure kiiruse ilma kütust kasutamata.

Eelmisel kuul avas kergekaaluline kosmoseaparaat NanoSail-D Maa-lähedasel orbiidil kümne ruutmeetri suuruse purje. Mõned päevad hiljem teatas Jaapani kosmoseagentuur, et pikendab päikesepurjega kosmoseaparaadi IKAROS missiooni.

Westi sõnul on tehnoloogia arenedes võimalik luua päikesepurjede abil Maa ja Päikese vahel liikuvad elektromagnetilisi purskeid, näiteks protuberantsi jälgivad kosmoseaparaadid, mis võimaldaksid ära hoida elektriliinide ja satelliitide kahjustusi.

Lisaks saaks päikesepurjesid kasutada sideühenduste ja aerofotode kvaliteedi paremaks muutmisel.

Järgmisel aastal stardib Indiast Tartu ja Tallinna tudengite ühistööna valminud satelliit, mille eesmärk on testida kosmoses soomlaste väljamõeldud elektrilise päikesepurje kerimismehhanismi.

Kui kunagi valmib samal põhimõttel pärispuri, siis oleks sellel pikkust 20 kilomeetrit ning purje pindalaks 100 ruutkilomeetrit. Kosmosesõiduki pardal oleks päikeseenergiat kasutav energiakahur, mis tekitaks purje juhtmekiududes mõnesajavatise võimsusega elektrivälja.

Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogiate töörühma juht Mart Noorma ütles, et elektriline päikesepuri on tema sõnul efektiivsem kui tavaline päikesepuri, saavutatavad kiirused päikesesüsteemis võivad seetõttu olla ka oluliselt suuremad, isegi kuni 100 kilomeetrit sekundis. Loe lähemalt siit.

7RP neljanda kosmosealase projektikonkursi hetkeseisust

2010. aasta novembri lõpus sulgus järjekorras neljas projektikonkurss indikatiivse eelarvega 114 miljonit eurot. Laekus 182 taotlust kogusummas 297,5 miljonit eurot, vaid kaks projekti langesid tehniliste nõuete täitmata jätmise tõttu välja.

Alljärgnevalt ülevaatlik tabel (tabel 1) laekunud projektide rahastusskeemidest.

Tabel 1. Taotluste arv

Võrreldes Eesti osalust raamprogrammi julgeolekualaste tegevustega, ei ole kosmose valdkonnas aktiivsus sel korral nii suur. Kindlasti on siin üheks põhjuseks Eesti kosmoseklastri intensiivne tegevus Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tegevustes ja osalemine nede hangetes, seega ei jätku ressursse kahel rindel korraga tegutsemiseks.

Sulgunud konkursile laekus Eesti osalusega projekte kolm, millest kaks osutusid edukateks ja läbirääkimiste õnnestumisel saadakse rahastus. Eestisse jõuab nendes osalemisel ligikaudu 136 000 eurot. Kandev roll on seekord Tallinna Tehnikaülikoolil, mis on ka varasematel kutsetel olnud üks aktiivsetest osalejatest.

Kasulikke viiteid:

http://cordis.europa.eu/fp7/cooperation/space_en.html

http://www.fp7-space.eu

http://www.earthobservations.org

http://www.tigerprises.com/tag/modesat

Edukad projektid:
https://www.archimedes.ee/edukad/

Einar Mikson

SA Archimedes, 7RP NCP, julgeolek ja kosmos

einar.mikson@archimedes.ee