Juhtkiri 2011 mai

28. aprillil võttis Vabariigi Valitsus vastu mitu dokumenti, mis puudutavad valitsuse tegevust järgmisel neljal aastal ja Eesti riigi arengut:

1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011–2015

Tegevusprogramm on koostatud valitsusliidu programmi elluviimiseks, tuues ära konkreetsed instrumendid ja tähtajad, mida ministeeriumid on näinud ette valitsusliidu eesmärkide täitmiseks.

2. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava aastateks 2011–2015.

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ on Eesti strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks. Kava kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel, seab eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks kooskõlas Euroopa Liidu riikide poolt kokku lepitud „Euroopa 2020“ strateegia eesmärkidega. Kavale on lisatud meetmete elluviimise tegevuskava selleks ja järgmiseks neljaks aastaks.

3. Riigi eelarvestrateegia 2012–2015 ja stabiilsusprogramm 2011.

Riigi eelarvestrateegia peamine eesmärk on ühiskonna arengut ja majanduskasvu toetav eelarvepoliitika. RESi eelarvepoliitiline eesmärk on valitsussektori nominaalse eelarveülejäägi saavutamine 2013. aastal. Mõlemad dokumendid on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel.

Tahes või tahtmata puudutavad need dokumendid ka meie tegemisi, annavad võimalusi, kui meie tegevus langeb kokku dokumentides toetatavaga, ja seavad piiranguid, kui see nii ei ole.

Õigupoolest huvitab meid kõige enam, kuidas teadus- ja arendustegevus uue valitsuse strateegilistes dokumentides esindatud on?
Milline on teaduse ja arendustegevuse positsioon dokumentide tekstis?

Vaatame kõigepealt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.

Teadus- ja arendustegevus (mille eesmärgid eelmise valitsuse tegevuskavas olid formuleeritud haridus- ja teaduspoliitika all) on leidnud koha valitsusliidu programmi eesmärgi „HARITUD EESTI“ 9. punktina:

9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse teaduskoostöösse:

1. Seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist.
2. Muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, st säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuuri. Kehtestame teaduse rahastamisel teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele.
3. Jätkame teaduse ja kõrghariduse taristu väljaarendamist.

Ka „HARITUD EESTI“ punktis: 8 „Tasuta ja tipptasemel kõrgharidus“ ära toodud sihid, et doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka, mis on suurem seni makstud stipendiumist, ning arvestatakse humanitaarteaduste, s.h ka rahvusteaduste erilaadsusega, puudutavad otseselt ka teadust.

Kuivõrd teadus on oma iseloomult horisontaalne tegevusvaldkond (puudutab kas otseselt või kaudselt paljusid majandus- ja eluvaldkondi) leidub teadusega seotud eesmärke ka  tegevuskava muudes peatükkides.

Kõige põhjalikumalt on teadus- ja arendustegevuse rolli käsitletud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“.

Rõhutatud on avaliku sektori T&A ülesandeid erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamisel: „Ettevõtete teadus- ja arendusvõimekuse ja riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajates on oluline osa avaliku sektori T&A võimekusel, sh ülikoolide tasemel ja efektiivsusel. Avaliku sektori T&A tegevus loob ettevõtlusele vajaliku inimressursi ja annab ka ligipääsu kaasaegsele taristule. Akadeemiline keskkond on oluline lüli inimeste ja teadmiste kodumaisel ning rahvusvahelisel võrgustumisel, mis on üheks allikaks ettevõtluse innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Teadus- ja arendustöö ning innovatsioon sõltub tulevikus järjest enam arengutest ELis ning Eesti võimekusest panustada rahvusvahelisse koostöösse, sh Euroopa teadusruumi raames.“

Kõige lakoonilisemalt leiab teadus- ja arendustegevus käsitlemist riigi eelarvestrateegias 2012–2015.

Teadus- ja arendustegevus ei ole esindatud iseseisva valdkonnapoliitikana vaid hariduse alavaldkonnana (kõrvuti alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse, elukestva õppe ja huviharidusega). Kas selline liigitus ka teadus- ja arendustegevuse sisule ja rollile vastab ning kas see tekitab ka mingeid sisulisi valdkonna arenguprobleeme? Elame, näeme. Lakoonilisus iseenesest ei ole puudus, kuid kas probleemide ja teemade avamisel on saavutatud ka tasakaal teiste valdkondadega, on mõnevõrra küsitav. Loodame siiski parimat, mis võib tähendada paindlikku lähenemist tulevikus.

Kui keegi soovib lähemalt värskete dokumentidega tutvuda, siis vastavad viited on toodud artikli alguses.

Lisaks kodustele tähtsatele dokumentidele tahaks veel kord meenutada 9. veebruaril avaldatud EK rohelist raamatut „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühisestrateegilise raamistiku arendamine“, mille eesmärk oli avalik arutelu küsimuste üle, mida tuleks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tulevastes programmides arvesse võtta (avaldatud ka Innovaatikas). Küsimustik sisaldab kogu spektrit: teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise ning rahastamise parandamisega seotud küsimusi.

Aega vastamiseks on 20. maini 2011.

Kutsume Teid veel kord üles osalema selles küsitluses, et ei kukuks välja nii, et kuigi on kuulda nurinat, siis võimaluse korral ei avalda keegi oma arvamust.
Palun osalege arutelus!

Selleks on neli võimalust:

• vastata on-line küsimustikule,
• laadida üles kirjalik arvamus,
• avaldada oma arvamust blogis,
• avaldada arvamust EK poolt mõnel aruelu käigus korraldataval üritusel.

Ilusat kevadet!