Austatud Innovaatika lugeja!

Uus aasta on alanud ning kohane on vaadata tagasi möödunud aastal toimunule.
2010. aastal ei üllatanud enam kedagi Eesti teadussüsteemi positiivses toonis äramärkimine mitmesugustes Euroopa Komisjoni ja  OECD teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alastes ülevaadetes, uuringutes ning  mitmesugustes muudes publikatsioonides ja artiklites (sh Nature). Tõsi küll, jutt on enamasti kasvudest ja kasvukiirustest meie praeguse arengutaseme foonil, kuid häbenemiseks ei ole mingit põhjust. Tähelepanu on äratanud ka „Eesti tee“ ehk küsimus sellest,  kuidas me 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse suurte muutuste käigus oleme saatusekaaslastest mõnevõrra kiiremini edasi jõudnud. Millised momendid on olnud murrangulised, millised valikud otsustavad, millised protsessid olnud määravad meie teadus- ja kõrgharidussüsteemi arengus. Need küsimused ootavad vastust „Eesti eduloo“ lahtiseletamisel?

Ei olnud  plaanis hakata siin laulma järjekordset kiidulaulu Eesti edukale osalusele raamprogrammides, mis Innovaatika lugejatele võiks olla ju üldtuntud tõde, kuid 2010. aastal ilmunud Euroopa Komisjoni raportid sunnivad seda tegema, sest seekordne esiletõstmine on ehk märkimisväärsem lihtsalt heast esinemisest uute liikmesriikide hulgas.

Tavapäraselt hea tulemus on kokkuvõetav järgmiselt:
1)      2010. a ilmunud EÜ VII T&A raamprogrammi aruannete põhjal^[1][2] ületab võrdsetel tingimustel teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerivate Eesti partnerite taotluste edukus EÜ27 keskmist ning on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas.
Kokku osaleb VII  raamprogrammis (kestus 2007–2013) 2010. aasta novembri seisuga erinevates projektides 286 Eesti organisatsiooni, keda Euroopa komisjoni poolt  finantseeritakse kokku 46,5 mln euroga (ca 730 mln kr). VI raamprogrammi (2002–2006) viie aasta jooksul toodi Eestisse ca 530 mln kr. Seega on kolme ja poole VII raamprogrammi aasta jooksul Eestisse toodud ca 37% võrra rohkem investeeringuid kui VI raamprogrammis ja 7. raamprogramm on vaid poole peal.

Kuid sellele lisanduvad väited:

• Eesti on absoluutsel juhtpositsioonil Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest kõrvutatuna riigi majanduse kogutoodanguga.
• VI raamprogrammis (2002–2006) oli Eesti osakaal raamprogrammis kaks korda suurem kui osakaal ELi SKPs, mis omakorda näitab seda, et Eesti sai VI raamprogrammis Euroopa Komisjonilt tagasi 200% sellest  summast, mis ta ise sisse maksis.  See on märgatavalt kõrgem kui ühelgi teisel liikmesriigil.

Et illustreerida neid väiteid, toome teieni väljavõtted originaalmaterjalidest.

1) Väljavõte ELi VII raamprogrammi vahearuandest (vt allviide 1), lk 47.

Figure 6 shows the EU contributions obtained by each Member State in ‘retained’ projects, normalised in two ways: relative to population and relative to the GDP of the respective countries. Because nominal GDP per capita of the EU12 is markedly lower in most of EU12, the GDP statistic systematically gives a more favourable ratio than the population ratio for low income countries. The chart shows:

• That Finland and Estonia are the Member States that, respectively, score highest on the per head of population and per unit of GDP ratios;

2) Väljavõte ELi T&A VI raamprogrammi lõpparuandest[3], lk 19.

 Nagu juba öeldud:

• VI raamprogrammis (2002–2006) oli Eesti osakaal raamprogrammis kaks korda suurem kui osakaal ELi SKPs, mis omakorda näitab seda, et Eesti sai VI raamprogrammis Euroopa komisjonilt tagasi 200% sellest summast, mis ta ise sisse maksis. Lisatud joonis näitab, et see on märgatavalt kõrgem kui ühelgi teisel liikmesriigil.

Kokku toodi Eestisse 2009. a välismaiseid T&A investeeringuid 350 mln krooni ulatuses, mis moodustas 11% T&A koguinvesteeringutest. Aastatel 2000–2009 on välismaiste investeeringute osakaal T&A kogumahust moodustanud 11–17%.

Ei peatu praegu rohkem Euroopa poolel toimuval (need olulised protsessid vajavad eraldi käsitlust), kuid teeme ka ühe lühiprojektsiooni Eestis toimuvale, mis näitab, et edu ei tule kergelt.

MASU on SKP absoluutse miinimumi läbinud, kasvama on hakanud eksport ja kuude kaupa arvestatav majanduse kogutoodang ning majanduskasvu prognoosid on muutunud positiivseks. Kuigi eurole ülemineku kasulikkuse üle leitakse ikka veel põhjust diskuteerimiseks, on raske kahtluse alla panna euro tuleku osa positiivsetes arengutes.

Kas ja kuidas mõjutab eurotsooniga ühinemine teadus- ja arendustegevuse keskkonda? Raske on praegu ette arvata, kuid kui jah, siis küllap ikka eelkõige üldise majanduskeskkonna paranemise kaudu.

Viimased aastad ei ole teadusele lihtsad olnud. Riigieelarve kärped olid küll väiksemad kui teistes majandusvaldkondades, kuid teaduse globaalse iseloomu tõttu on teadlaste põhikonkurendid eelkõige teistes riikides, kus reeglina majanduskasvu langus väikesem oli. Baasfinantseerimise alusandmetest selgus, et ka erasektori poolt ülikoolidelt tellitud teadus- ja arendustegevuse maht on kahanenud.

Sellele vaatamata ei ole meil põhiprobleemiks olnud raha vähesus. Ei saa kuidagi öelda, et Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid, mida investeeritakse teadusesse, oleks vähe. Pigem on probleemiks  struktuurivahendite kiire, otstarbekas, kvaliteetne ja efektiivne kasutamine.

Rõhutamaks Euroopa Ühenduse struktuurivahendite tähtsust meie teadusele, tooksime ära Eesti Teaduste Akadeemia presidendi professor Richard Villemsi tõukefondide kasutamist puudutava tsitaadi Postimehest:
„…lõppeva aasta jooksul jõudis üle koera saba suur korralduslik ja sisuline töö, mis oli vajalik selleks, et meie teaduse infrastruktuuri – pean esmajoones silmas teadusaparatuuri – põhimõtteline uuendamine toimuks plaanitult. Pea kaks aastakümmet kestnud ja seega pidevalt süvenenud teadusaparatuuri amortisatsiooni periood on lõppenud ja me jõuame lähima kolme-nelja aasta jooksul tasemele, kus meie teadus pole viimase saja aasta jooksul mitte kunagi olnud…“.

Tänaseks on avanenud küll suurem osa teaduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ette nähtud instrumentidest, kuid erinevatel põhjustel ei ole ka ühe esimese avanenud meetme (T&A ehitusliku infrastruktuuri) objektid hakanud kiiresti valmima ning vahendite planeeritust aeglasem kasutamine on tekitanud rahulolematust nii Euroopa Komisjoni kui Rahandusministeeriumi tasemel.

Probleemid on mitmetahulised:

1. Käivitatakse mitmeid uusi instrumente, milleks puudusid kogemused.
2. Meetmeid ettevalmistav inimressurss ei ole piisavalt arvukas.
3. Kõige lihtsamal viisil raha eraldamisele on eelistatud meetmeid, mis tagavad paremini strateegiliste plaanide järgimist ning vahendite kasutamise kvaliteeti. Selliste meetmete ettavalmistamine ja rakendamine on reeglina töömahukam.
4. Struktuurivahendite rakendamise nõuded erinevad oluliselt meie tavapärastest T&A vahendite kasutusnõuetest (eriti kaasneva bürokraatia reeglite poolest).
5. Jääb mulje, et formaalse kontrolli funktsioonile pühendatakse rakendajate pool rohkem tähelepanu, selle asemel, et osutada lõppkasusaajatele abi võimalikult otstarbekaks vahendite kasutamiseks.
6. Raskustes on ka ülikoolid ja teadusasutused: lisaks regulaarsele tegevusele (teadustöö korraldus, regulaarsete taotluste ettevalmistamine, jooksev aruandlus) on lisandunud osalus struktuurivahendite meetmete ettevalmistavates töögruppides ning taotluste ettevalmistamine.
7. …..

Küllap on veel paljugi, mida saaks lihtsustada ja paremini teha, kuid loodame siiski, et 2011. aastal käivituvad kõik meetmed ning kuni 2015. aasta lõpuni on aega neid ka otstarbekalt kasutada.

2014. aastal käivitub uus tõukefondide periood. Tänu MASUle on selge, et Eesti kvalifitseerub ka uuel perioodil ning peagi käivitub uus ettevalmistusprotsess. Siis on meil aga kogemusi märgatavalt rohkem ja me saame käesoleva perioodi probleeme juba eelnevalt arvesse võtta.

Kindlasti toimus eelneval aastal ka palju muud olulist ja huvitavat ning küllap peatume toimunul veel edaspidi.

Praegu aga tahaks tänada kõiki neid teadlasi ja õppejõude, insenere ja innovaatoreid, poliitikuid ja teaduskorraldajaid, kelle ühiste pingutuste tulemusena me oleme seal, kus me oleme!

Head uut ja edukat aastat kõigile!

[1] Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme Report of the Expert Group Final Report 12 November 2010;

[2] Third FP7 Monitoring Report „Monitoring Report 2009“, 13 July 2010.

[3] Evaluation of The Sixth Framework Programmes for Research and Technological Development, (2002-2006 ), February 2009