Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine arutluse all ka Euroopa Parlamendis

Teiste Euroopa Ühenduse institutsioonide hulgas arutab teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamist Euroopa Parlament. 26. juunil 2010 avaldas parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) raporti projekti (2010/2079(INI)). Et selles sisalduvale Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule laekus 132 muudatusettepanekut, ei ole algversiooni tutvustamisel mõtet. Ootame ära, kuni novembris resolutsioon täiskogul vastu võetakse. ITRE koosolek toimus juba 30. septembril 2010.

Samas annab resolutsiooni seletuskiri üsna hea ülevaate problemaatikast ning seetõttu toome siin ära seletuskirja:

RAPORTI PROJEKT

Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine
(2010/2079(INI))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Maria da Graça Carvalho

SELETUSKIRI

Teadus, haridus ja innovatsioon on majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. EL peab investeerima innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Selle tulemusena luuakse uusi töökohti ja suureneb majanduskasv, mis muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandab elukvaliteeti. Kuid innovatsioon eeldab teadusuuringuid. Teadus ja innovatsioon moodustavad Euroopa Liidu algatuse Europe 2020 tuuma.

Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammid, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogramm, on aastate jooksul laienenud nii esitatavate taotluste arvu kui ka eelarve suuruse poolest. Rahastamistaotluste arvu suurenemisega on kaasnenud kontrollimehhanismide kasv, et tagada ELi vahendite nõuetekohane kasutamine. Rohkem eeskirju ja haldusmenetlusi tähendab aga, et teadustöö rahastamist on aina keerulisem saavutada. Eriti keeruline on see väiksematele organisatsioonidele nagu VKEdele, alustavatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele ning väiksematele instituutidele, ülikoolidele ja uurimiskeskustele.

Teaduskogukond vajab hädasti eeskirjade ja menetluste ühtlustamist ning finantsaruandluse nõuete üldist lihtsustamist. Hiljuti andis 13 000 teadlast oma allkirja petitsioonile, millega nõutakse ELi teadusuuringute rahastamise lihtsustamist ja suuremat usaldust. See on teadlaste, akadeemikute ja tööstuse esindajate üldine seisukoht. Kindlasti on vaja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammide, seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi ning kõigi Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammide mehhanisme lihtsustada.

Praegune süsteem tuleks asendada süsteemiga, kus taotlejaid rohkem usaldatakse. Üks võimalus oleks lihtsustada projektide finants- ja haldusaspektide jälgimist, tugevdades samas teadusliku ja tehnoloogilise hindamise protsessi. See eeldab vastastikust eksperthindamist ning seega tipptasemel põhinevate kriteeriumide rakendamist hindamisel. Loomulikult on kõik finantstehingud seotud teatava riskiga, kuid liigne mure selle riski kontrollimise pärast administratiivse järelevalve teel võib tegelikult kogu protsessi kulusid suurendada. Peaks olema võimalik esiteks lubada suuremat riski (vähendades seega bürokraatlikku kontrolli) ja teiseks ilmutada teadus- ja äriringkondade vastu suuremat usaldust. Tuleb leida tasakaal usalduse ja kontrolli vahel – riskimise ja sellega kaasneva ohu vahel – et tagada ELi teadustöö rahastamisvahendite usaldusväärne finantsjuhtimine.

Teadustöö rahastamist ja juhtimist on väga vaja täiustada ning lihtsustada. Praegu kehtivad erinevad eeskirjad ja menetlused raamprogrammi eri vahendite, eri institutsioonide (ülikoolid, teaduskeskused, tööstus ja VKEd) ja eri tegevusalade kohta (nt juhtimine, uurimistöö, tutvustamine). Seda kolmeosalist süsteemi (vahendid, institutsioonid ja tegevus) ümbritseb mitu kihti eeskirju ja menetlusi. Need kihid koosnevad osaluseeskirjadest, eriprogrammidest, finantssätetest, lubatavast veaohust ja personalieeskirjadest, mis otseselt või kaudselt raamprogrammi mõjutavad.

Raportöör tunneb heameelt teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamist käsitleva teatise üle. Selles esitatakse tõsine ja loov reformikava, mis võimaldab lahendada paljud probleemid, mida raamprogrammides osalejad kohtavad.

Kuid ei ole selge, kuidas pakutud muudatused seostuvad kehtiva finantsmäärusega. Mõned komisjoni teatises esitatud meetmed eeldavad finantsmääruse muutmist, mõnede puhul on vaja muuta osaluseeskirju või raamprogrammi konkreetseid programme. On ka meetmeid, mille rakendamiseks oleks vaja läbivaid muudatusi või mis ei eelda üldse mingeid muudatusi. Lisaks teeb raportöörile muret rahastamise ja tulemuste seos. Ühest küljest on hea, et Euroopa Komisjon on valmis oma teadusprogrammide rahastamise eeskirju muutma. Kuid muudatused tuleb hoolikalt läbi mõelda, võttes lisaks finants- ja haldusküsimustele ning mõjule, mida need toetusesaajatele avaldavad, arvesse ka võimalikku mõju teadustöö kvaliteedile ja innovatsioonile.

Ühtlasi kardab raportöör, et tulemuspõhise rahastamise võimalus võib põhjustada vähem riskantsete ja turu-uuringutega tihedamalt seotud projektide eelistamist. Euroopa vajab rohkem innovatsiooni, kuid me peame jätkuvalt toetama ka innovaatilisi eesliiniuuringuid. Pealegi ei ole innovatsioon võimalik teaduslike tipptulemusteta.

Raportöör nõuab tungivalt rahastamise juurdepääsetavuse parandamist. Tuleb kujundada vastastikust usaldust, mis hõlmab kõiki sidusrühmi. See hõlbustab teadusuuringuid ja innovatsiooni ning muudab Euroopa huvipakkuvamaks elu- ja töökohaks.

Seetõttu on käesolev raport väga vajalik ja pakiline. Eriti ajakohaseks muudab selle asjaolu, et seitsmenda raamprogrammi vahehindamine ja ettevalmistused kaheksandaks raamprogrammiks on just algamas. Raporti eesmärgiks on anda edasiseks tegevuseks kindel alus.

PRAGMAATILINE SAMM HALDUSLIKU JA RAHANDUSLIKU LIHTSUSTAMISE SUUNAS

ELi teadustöö rahastamise lihtsustamine peaks positiivselt mõjuma eelkõige sidusrühmadele. Euroopa Parlament juhtis oma 2007. aasta aruande kinnitamise resolutsioonis tähelepanu mitmekesisuse suurenemisele. Ühtlasi nõudis parlament, et hinnataks toetusesaajate probleeme, sealhulgas vähest läbipaistvust. Lihtsustamisprotsess peaks osalistele tagama stabiilsuse ja õiguskindluse.

Seetõttu eeldab finantsaruandluse lihtsustamine Euroopa teadustöö rahastamisel suuremat usaldust ja riskitaluvust. See tähendab nõustumist toetusesaaja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtetega, tingimusel, et need vastavad riiklikele nõuetele ning on saanud riiklike asutuste kinnituse. Ühtlasi tähendab see nõustumist riiklike asutuste korraldatud audititega ja meetodite kohta esitatud sertifikaatidega, samuti riikliku finantskontrolliga, mille eesmärgiks on avalike vahendite kaitse ja võitlus pettuse vastu. Ühe auditi põhimõte ja reaalajas auditeerimine, mida teostab üks asutus, võimaldaks toetusesaajatel parandada võimalikud süsteemsed vead. Iga meetme puhul tuleb täpsustada, kas see eeldab finantsmääruse, osaluseeskirjade või eriprogrammide muutmist. Lisaks tuleb kindlaks määrata, kas meetmeid kohaldatakse seitsmendale raamprogrammile või ainult kaheksandale raamprogrammile. Seitsmenda raamprogrammi puhul pooldab raportöör järkjärgulisi muudatusi, et vältida äkilisi järske suunamuutusi sama raamprogrammi sees.

Ühtlasi toetab raportöör rahastamismäärade kombinatsioonide ja kaudsete kulude määramise meetodite vähendamist kõigi rahastamisskeemide puhul. Kuid rahastamismäärad ja kaudsete kulude arvutamise mudelid peaksid olema erinevad vastavalt sellele, kas  tegemist on ülikoolide, uurimisasutuste või tööstusega. Seda sellepärast, et nimetatud üksuste kulud on väga erinevad. Rahastamismäärad peaksid olema erinevad vastavalt sellele, missugust tegevust nendega toetatakse. Eeskirjade ühtlustamisel tuleks keskenduda eri vahenditele.

Raportöör arvab ka, et väiksemad konsortsiumid ja lihtsamad keskmehhanismid aitavad menetlusi lihtsustada.

Samuti tuleks selgelt määratleda kindlate summade ja abikõlblike kulude taoliste keeruliste mõistete puhul kasutatav terminoloogia. Väga tähtis on selgitada, missugused on abikõlblikud kulud ja kas see puudutab ka makse. Samuti on oluline kohaldada eeskirju ühtlaselt kõigis Euroopa Komisjoni teenistustes ja erinevate auditite puhul.

OTSUSTAV SAMM KVALITEEDI, JUURDEPÄÄSETAVUSE JA LÄBIPAISTVUSE PARANDAMISEKS

a) Teaduspõhise hoiaku kasutuselevõtt

Tipptase peab olema teadusuuringute rahastamise kõige olulisem tõukejõud, samas kui tulemuspõhine lähenemine võib vähendada uurijate teaduslikke ambitsioone. Seetõttu soovitab raportöör tulemuspõhise lähenemise asemel teaduspõhist rahastamissüsteemi. See eeldab finantskontrolli lihtsustamist, teaduslik-tehnilise aspekti rõhutamist ning tipptasemel põhinevat vastastikust eksperthindamist. Sidus, läbipaistev ja ühtlustatud professionaalne vastastikuse eksperthindamise süsteem, mille aluseks on teaduslik tipptase, peaks olema tähtsaim hindamiskriteerium, nagu see on Euroopa Teadusnõukogu hindamissüsteemi puhul. Samuti tuleks mõistlikkuse piires suurendada auhindade kasutamist. Kuid auhindade kasutamine teadusuuringute rahastamiseks ei tohiks asendada struktureeritud rahastamist.

b) Aja optimeerimine

Kõik menetluse astmed peaksid olema optimaalsed, et vältida viivitusi ja suurendada kulutõhusust. See hõlmab juurdepääsu tööprogrammide kavanditele, kutse avaldamist, ettepaneku koostamist, valikumenetlust ning toetuste heakskiitmiseks ja maksmiseks kuluvat aega.

Toetuse andmise tähtaja lühenemine oleks väga teretulnud. Kuid raportöör kahtleb väga, kas komisjoni ettepanek loobuda nõudmisest, et liikmesriigid valikuotsuste kohta arvamused esitaksid, on mõistlik. Tähtis on, et liikmesriikidel oleksid kontrollivolitused, eelkõige julgeoleku- ja kaitseuuringute ning projektide eetilisuse hindamise puhul.

Komisjon soovitab üldisemalt kasutada kaheastmelisi ettepanekuid. Kaheastmeline taotlemine vähendab ettepaneku täieliku väljatöötamise koormust, kuid võib ühtlasi taotlemismenetlust pikendada ja keerulisemaks muuta. Seetõttu toetab raportöör kaheastmelist kohaldamismenetlust tingimusel, et esimeses faasis toimub põhjalik hindamine. See peaks vähendama ka taotlemise kulusid.

c) Juurdepääsu muutmine kasutajakeskseks

Raportöör usub, et programmi juurdepääsetavust ja kasutajatuge aitaks parandada juhiste täiustamine (vähem žargooni ja ühtsem mõistekasutus). Seda on võimalik saavutada infotehnoloogiasüsteemide optimeerimise, projektijuhtimise toetamise ja ELi projektijuhi personaalse toetuse abil (sama projektijuht kogu projekti kestel). Seetõttu pooldab raportöör toetuste, hinnangute ja ettepanekute täielikku viimist ühe IT-platvormi alla. See platvorm peaks olema usaldusväärne, paindlik ja lihtsalt kasutatav. Sama platvormi tuleks kasutada kõigis Euroopa Komisjoni teenistustes ja asutustes.

PROGRAMMIDE JA VAHENDITE KOOSTOIME

Raportöör tervitab komisjoni lubadust tagada eeskirjade ja menetluste ühtne tõlgendamine ja kohaldamine kõigi programmide ja vahendite ulatuses. Ühtlane peaks olema ka eeskirjade rakendamine komisjoni neljas peadirektoraadis ja asutustes ning ühiseid tehnoloogiaalgatusi rakendavates ühisettevõtetes. Samas soovitab raportöör tungivalt kasutada erinevaid eeskirju vastavalt sellele, kas  tegu on uurimiskeskuste, ülikoolide, tööstuse või VKEdega. ELi programmide ja nendega seotud vahendite lihtsustamine aitab nende koostoimet optimeerida. Ühtlasi tuleks komisjonis luua ühtne koolitusmehhanism (projektijuhtide ja audiitorite koolitamine ning raamprogrammi vahendaja määramine).

MIDA ARVESTADA TULEVASE KAHEKSANDA RAAMPROGRAMMI KOOSTAMISEL

Raportöör peab halduse lihtsustamist tulevase raamprogrammi kõige tähtsamaks eesmärgiks. Ühtlasi on teadustöö rahastamise raamistiku ümberkujundamisel äärmiselt tähtis läbi vaadata finantsmäärus ja personalieeskirjad ning rakendada uurimiskeskset lubatavat veaohtu. Samas palub raportöör komisjonil eri vahenditele hinnang anda ning suurendada vahendite kooskõlastamist, säilitades piisava paindlikkuse, et projektide suurusest sõltuvalt arvestada nende eripära.

Raportöör on seisukohal, et innovatsioon saavutatakse tõhusa ja asjakohaselt rahastatud haridus- ja teadussüsteemi abil, mida täiendavad raamtingimused, nagu piisavad intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted, riskikapitali olemasolu, avatud turg ja tark reguleerimine. Seetõttu on tähtis, et raamprogrammis võetaks arvesse kogu innovatsiooniahelat, kaasa arvatud eesliiniuuringuid, rakendusuuringuid, tehnika tutvustamist, levitamist ja tulemuste väärtustamist. Raportöör toetab kaheksanda raamprogrammi alusena teaduspõhist rahastamissüsteemi ja hästi tasakaalustatud jaotust juhitud, ülalt alla suunatud ja mõjupõhise ning juhtimata, alt üles suunatud ja teaduspõhise uurimistöö vahel.

Ühtlasi on raportöör veendunud, et raamprogramm tuleb muuta rahvusvahelisemaks. See peaks kaasa tooma suurema koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas arengumaadega.

Materjal Euroopa Parlamendi veebist.