Mõeldes raamprogrammile

Kahtlemata on ELi raamprogrammid kujunenud Eestis üheks populaarseimaks rahvusvahelise koostöö vormiks. Seda näitavad juba erinevate raamprogrammide võrdlusandmed (Joonis 1).

Joonis 1. Eesti osalejate taotluste, projektide ning ELi poolse rahastuse suurus läbi nelja raamprogrammi.

Eestlased on konkuretsis tugevad ning  kuuluvad taotlemise edukuselt järjepidevalt liikmesriikide juhtgruppi (Joonis 2). Samas asetseme ELi poolse rahastamise edukuselt allpool keskmist taset ning ühte liigasse Belgia, Hollandi, Prantsusmaa, Taani, Rootsi, Suurbritannia, Soome ja Saksamaaga me veel ei kuulu. Lohutuseks võiks viidata SA Archimedese teaduskoostöö keskuse poolt läbi viidud raamprogrammis osalejate küsitlustele, kus vastanud pidasid tähtsaimaks elemendiks uute teadmiste omandamist ning kõrgetasemeliste partneritega koos töötamist.

Joonis 2. ELi liikmesriikide edukus taotluste ja ELi poolse eelarve lõikes.

Allikas: eCorda andmebaas, tabel „ Success rates by country as november 2009“

Konkreetsema pildi olukorrast annavad võrdlusandmed programmide tasandil. Kõige lihtsam on võrrelda näiteks  EK poolset rahastamist proportsionaalselt programmide lõikes, tuues juurde kõigi konkurentsis olnud riikide võrdlusandmed (Joonis 3). Sellel taustal näeme, et meie edu Euratomis on olematu, samuti oleme edukuselt kõvasti alla keskmise Kosmose, Teaduse infrastruktuuride ning Teadmiste regioonide programmis. Asi pole kiita ka IKT, Tervise ning Toidu programmis. Samas oleme edukad Teaduspotensiaali, Julgeoleku, Transpordi ja Nanomaterjali programmis.

Joonis 3. EK poolse eelarve proportsioon programmide lõikes (%). 

Allikas: eCorda andmebaas, tabel „ Success rates by country as november 2009“

Riikide tasandil on 7RPs osalemist detailsemalt analüüsinud šveitslased ja taanlased (Switzerland’s Participation in the 7th European Research Framework Programme, stocktaking report 2007–2008. Facts and figures. State Secretariat for Education and Research SER, 2009; Evaluation of Danish Participation in the 6th and 7th framework programmes Research: Analysis and Evaluation 2/2010. Danish Agency for Science, Technology and Innovation, 2010).

Šveitslased on uuringus kasutusele võtnud kaks uut indikaatorit – kvantiteedi (osalemise intensiivsuse) ja taotluste edukuse indikaatori. Esimesel juhul võrreldi šveitslaste ja kõigi taotluste proportsiooni programmide lõikes. Teisel puhul võrreldi Šveitsi taotlejate edukust kõigi taotlejate edukusega programmide lõikes. Mida suurem on Šveitsi osalemise määr, seda suurem on indeksi väärtus.

Kasutasime sama meetoodikat eestlaste tulemuste hindamiseks (Tabel 1).

Tabel 1.  Eestlaste 7RPs  osalemise intensiivsus ja kvaliteet.

Peab kohe ütlema, et Eesti tulemused erinesid tunduvalt Šveitsi omadest. Kui šveitslastel olid kõige optimaalsemalt kaetud (kõrge osalus ja kõrge edukus) ERC, Euratomi, IKT, Tervise ja Nanomaterjalide projektid ning kõige nõrgemalt (madal osalus ja madal edukus) Julgeoleku, Teaduse ühiskonnas, Sotsiaalmajanduslike- ja humanitaarteaduste ning Rahvusvahelise koostöö programmide projektid, siis nagu nähtub tabelist, oli Eesti pilt peaaegu vastupidine. Antud võrdlus on tehtud arvestusega, et teadlaskogukond on igal pool proportsionaalselt sarnase struktuuriga. Saadud tulemuste puhul võiksime väita, et vaatamata IKT ja Tervise programmi (Eesti mõõtmetes) suurele edukate projektide arvule, ei ole see piisav. Nii, nagu bibliomeetriliste andmete puhul, peab ka projektide edukuse juures arvestama erialade eripära ning seetõttu võrdlema edukust laiemal taustal ning samadel erialadel.  

Kuigi  rahalise poole rõhutamist on mitmed meie juhtivad teadusametnikud pidanud rehepapluse näiteks, ei ole see tendents levinud mitte ainult Eestis vaid hulga laiemalt. Seda muidugi eelkõige nendes riikides, kus on midagi näidata. Kriisi tingimustes on iga täiendava euro sissetoomine riiki suure tähtsusega. Sellel taustal on Eestilgi hea öelda, et iga Eestis töötava teadlase (TT) kohta on raamprogrammi projektidest täiendavat lisa saadud 185 000 krooni (Tabel 2). Samas on meil  põhjust ka väikeseks mureks – võrreldes raamprogrammi algusega on meie kasv takerdunud. Kui liikmesriikide eelarved on keskmiselt kasvanud 2, 96 korda, siis Eesti puhul on see 2,3. Sellega jagame tagant neljandat kohta koos Sloveenia, Läti ja Tšehhiga. Esikolmik eelarve kasvatamises on Küpros, Leedu, Suurbritannia. Samas tuleb Leedul veel kaua pingutada, et meile järele jõuda. 

Tabel 2. ELi poolne eelarve ühe teadlase kohta riikide kaupa 2010. aastal.

Allikas: A more research-intensive and integrated European Research Area Science, Technology and Competitiveness key figures report 2008/2009. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2008; eCorda andmebaas, tabel „ Success rates by country as november 2009“.

7. raamprogrammi konkursside lõpuni on jäänud veel kolm aastat. Suuremad väljakutsed ootavad meid alles ees.

Ülle Must
7. raamprogrammi koordinaator
ulle.must@archimedes.ee