Uut kosmilistest avarustest ja julgeolekust
27. jaanuar, 2010Kosmose ja julgeoleku teema on teineteisega nii seotud, et ühest teiseta kirjutada ei olekski päris õige. See seisukoht kehtib nii Euroopa Komisjoni (raamprogramm) kui ka julgeoleku vaatepunktist lähtudes. Vaid liikmesriikide soov rahastamisel neid eraldi käsitleda on viinud antud teemade lahutamiseni. Kuna aga eraldi napib raha mõlema teema jaoks, siis ei ole tulevikus välistatud nende ühendamine.
Eestis on kosmose temaatika võetud tähtsaks prioriteediks, alustades edenevate püüdlustega Euroopa Kosmoseagentuuriga ühinemisel, lõpetades raamprogrammi alaste tegevustega. Viimaseks heaks uudiseks oli käesoleva aasta 12. jaanuaril moodustatud riigikogu kosmoseuuringute toetusrühm, mille juhiks valiti riigikogu esimees Ene Ergma ning aseesimeheks riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Toetusrühma eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtete tegevust kosmoseprogrammides nii Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides.
Toetusrühma kuuluvad veel riigikogu liikmed Rein Aidma, Andres Herkel, Kaia Iva, Helmer Jõgi, Mart Jüssi, Urmas Klaas, Lauri Laasi, Aleksei Lotman, Erki Nool, Rein Ratas, Aivar Riisalu ning Toomas Tõniste.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja ESA esindaja Peter Hulsroj allkirjastasid novembris lepingu, mille alusel hakatakse ette valmistama Eesti ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste kosmosetehnoloogiate koostööprojekte.
Lepingu sõlmimine ESAga on eelduseks Euroopa koostööriikide kavaga liitumiseks, mis võimaldab Eestil osaleda agentuuri programmides ning valmistada ette võimalik liitumine ESA täisliikmena.
Mõlemale poolele kasu toovate koostööprojektide olemasolul toimub 2010. aasta lõpus lepingu sõlmimine Euroopa koostööriikide kavaga, mis annab Eesti ettevõtetele ning teadusasutustele võimaluse täita ESA tellimusi ning osaleda ESA poolt rahastatavates projektides.
Euroopa koostööriikide kavaga ühinemine toob Eestile kohustuse tasuda ESA eelarvesse viie aasta jooksul umbes miljon eurot (15,65 miljonit krooni) aastas, millest 93 protsendi ulatuses rahastab ESA Eesti ettevõtetes ning teadus- ja arendusasutustes läbiviidavaid arendusprojekte.
Eesti koosöö Euroopa Kosmoseagentuuriga algas 2007. aasta 20. juunil, mil sõlmiti kosmosekoostöö kokkulepe.
Tänaseks on ESA liikmeteks 18 riiki, kelle teadus- ja tööstuspotentsiaali kaasatakse kosmosetehnoloogiate rahumeelseks kasutamiseks.
Käesoleva aasta 6.–7. mail toimub Tallinnas Swissotelis Eesti kosmosevaldkonnast huvitatutele väga oluline konverents „Boosting the Competitiveness of Business and Science: Satellite Services in Modern Society“. Vastuse peaksid saama järgmised küsimused:
- Millised on peamised satelliitidelt tulevad huvitavad andmed ministeeriumide ja teiste asutuste jaoks?
- Milliseid satelliitide teenuseid saaks ministeeriumide alluvuses olevad asutused kasutada?
- Millised tehnoloogiad oleksid kõige perspektiivikamad teaduse ja ärimaailma koostöös?
- Kuidas luua jätkusuutlikke ärimudeleid?
- Kuidas saaksime ise kaasa aidata kasulike satelliitsideteenuste arendamisele?
Esinejateks on: ESA, NASA, EADS Astrium, Infoterra, Thales, Nokia, Logica, Google, Microsoft, GMES Bureau, GNES, Italian Space Agency, British National Space Center, German Aerospace Center jpt. Seega oma ala tõeline raskekahurvägi.
Kuni aprillini on registreerumine tasuta, edasi juba 200 eurot, seega tasub kiirustada. Rohkem infot leiate www.satfuturis.com või saatke meil aadressile info@satfuturis.com.
Huvitavat lisalugemist:
- Eesti Tudengisatelliidi Programm
www.estcube.eu - Kosmoseklubi “Estronaudid”
www.tera.tartu.ee - GENSO
www.genso.org - ESERO
www.esa.int/esero
7RP konkurssidest
Julgeoleku valdkonnas lõppes mõne nädala eest kolmas projektikonkurss FP7-SEC-2010-1. Riikide lõikes on hetkel veel vara rääkida, sest hindamisprotsess alles algab, kuid esialgne info on selgunud.
Eelarveks oli ette nähtud 210,59 miljonit eurot, sellest 60% ehk 126,36 oli ette nähtud demo- ja integratsiooniprojektide rahastamiseks.
Kokku laekus 200 taotlust, millest kaks ei vastanud nõuetele, 55 taotlust olid IP (koos Demo 2ga), 101 CP ja 38 CSA (koos Demo 1ga). Summaarselt laekus taotlusi 1,1 miljardi euro väärtuses, sellest 825 miljonit oleks vaja Euroopa Komisjoni poolset rahastust. Seega võib rääkida umbes neljakordsest eelarvelisest ülelaekumisest, mis arvestades varasemaid suuremaid ülelaekumisi, on päris hea tulemus.
Kõige populaarsemaks teemaks oli:
4.2-1 Interoperability of data, systems, tools and equipment
Ühtegi projektitaotlust ei esitatud teemadel:
1.4-2 Controlling the change of properties of chemicals to preclude misuse
6.1-3 Reduction of the cognitive biases in intelligence analysis
7.0-5 Co-ordination of national research programmes in the area of Security research (ERA-NET)
Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel on piisavalt potentsiaali nii kosmose kui ka julgeoleku valdkonna projektirahade taotlemisel, seega kutsun üles kõiki aktiivsemalt osalema. Tehtud töö ja nähtud vaev tasub end kuhjaga ära kas või ainuüksi uute tutvuste ja koostöövõimaluste näol nii Eestis kui ka välismaal.
Euroopa Komisjoni tasandil on järjest enam hakatud rääkima vajadusest tihendada koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri vahel. Eestis seisab kõik veel ees. Vaja on luua initsiatiivgrupp, mis hakkaks koordineerima neid tegevusi. Esimesi samme selles suunas asuti hiljaaegu tegema. Selleks on andnud oma panuse allakirjutanu (Sihtasutus Archimedes), Siseministeerium ja Kaitseministeerium.
Jõudude ühendamine tähendaks liikmesriikidele palju suuremaid rahalisi võimalusi ja rohkem rahvusvahelist koostööd.
Kasulikke viiteid:
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/security/index_en.htm
Einar Mikson
SA Archimedes, 7RP NCP, julgeolek ja kosmos
e-post: einar.mikson@archimedes.ee