Austatud Innovaatika lugeja!
21. detsember, 2009Aasta hakkab lõppema ja käes on aeg kokkuvõteteks. Mida on meil meenutada?
Kindlasti oli selle sügise üheks tähtsündmuseks tagasivaade Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi arengutele. Selle aluseks olev Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 võeti riigikogus vastu 2007. a alguses. Et strateegia täitmisega on jõutud ligi poole peale, oli paras aeg korraks aeg maha võtta, teha tagasivaade ning analüüsida, kuidas edasi minna. Kas on vaja korrigeerida eesmärke, teha midagi teisiti kui seni või muuta varasemaid kontseptsioone? Selliste küsimuste püstitamise vajadust võimendas muutunud majandus- ja väliskeskkond, strateegia koostamise ajal 2005.–2006. a oli olukord hoopis teine.
3. novembril 2009 toimuski Tartus Haridusministeeriumi saalis konverents „Kuidas läheb, teadmistepõhine Eesti?“, mis oli pühendatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 täitmisele ja tulevikule.
Konverents oli igati esinduslik. Ettekannetega esinesid peaminister, haridus- ja teadusminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister – strateegia rakendajad kahest vastutavast ministeeriumist –aga ka teadlaste ja ettevõtjate esindajad. Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon, kus strateegia koostajad esitasid oma nägemuse sellest, kuidas strateegia elluviimine õnnestunud on ja kas see vastab varasematele ootustele.
Millised olid siis järeldused?
Kuigi me võime raskusteta osutada puudustele meie süsteemi toimimises, on selge, et Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi areng on olnud muljetavaldav ja mitte ainult Eestis. Rahastamine on kordades kasvanud, eriti kiiresti on T&A arenenud ettevõtlussektoris, teadusartiklite arv kasvab.
Meid on järjest rohkem märgatud Euroopas ja mujal maailmas. Näiteks ajakirja Nature 1. oktoobri 2009[1] juhtkirjas „BEYOND THE BLOC“ tuuakse Eestit esile kui kõige kiiremini läänelikule teaduskorralduse süsteemile üle läinud endise idabloki riiki. Nii nagu majanduses, oleme ka teaduses ja innovatsiooni arengus saavutanud positsiooni, mis on võrreldav nn esimese Euroopaga.
Nõustuda tuleb peaministri järeldusega, et järjepidev poliitika annab tulemusi. Ja järjepidev on olnud meil nii teadus- kui innovatsioonipoliitika. Võimatu on leida otsest põhjuslikku seost mingite meetmete ja kümne aasta jooksul toimunud erasektori teadlaste arvu neljakordse kasvu vahel. Küllap on see olnud nii vajadus, kui ka usaldus riigi poliitika vastu.
Peaminister kinnitas ka valitsuse valmidust jätkata endisel kursil ning eesmärgiga vähendada praeguse majanduskeskkonna negatiivset mõju T&A-süsteemi arengule (tegemist on valdkonnaga, mille ülesehitamine võtab kordades rohkem aega, kui süsteemi kahjustamine) püüab riik suurendada oma panust. (vt slaid 15 peaministri ettekandest).
Hinnang strateegiale ja innovatsioonipoliitikale oli üldiselt positiivne. Strateegiat viiakse ellu sihikindlalt, kuid majanduskriis on mõjutanud tempot. Strateegias on püstitatud kaugemaid eesmärke, mis on aktuaalsed ka kriisiolukorras. Strateegia ei vaja muutmist ning selle täitmist tuleb jätkata.
Lühema ülevaate konverentsist leiate Innovaatikast, kuid detailselt saate konverentsi kava, ettekannete slaidide ja videosalvestustega ning ka fotogaleriiga tutvuda aadressil www.archimedes.ee/konverents2009.
8. detsembril, päev enne riigieelarve vastuvõtmist oli peaminister riigikogu ees ülevaatega teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaministri üldiselt positiivses võtmes esitatud ettekandes tänas ta kõiki eelnevaid valitsusi ja riigikogu koosseise järjekindla T&A ja innovatsioonipoliitika rakendamise eest. Ilma selleta ei oleks Eesti seal, kus ta praegu on. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et selline koostöö jätkub ning just T&A ning innovatsioon on olulisel kohal Eesti väljumisel kriisiolukorrast. Ettekandest kujunes välja sisukas ja konstruktiivne diskussioon, milles kõik poliitilised jõud rõhutasid hariduse, teaduse ja innovatsiooni määravat rolli meie tuleviku kujunemisel. Istungi stenogrammi koopia leiate aadressilt
test.artmedia.ee/innovaatika/?p=1043.
Määrav sündmus terveks tulevaks aastaks oli riigieelarve vastuvõtmine 9. detsembril. 2010. aasta riigieelarves on positiivne see, et T&A-le suunatud eraldiste ja investeeringute kogumaht kasvab oluliselt. Tõsi, see toimub ELi tõukefondide rakendamise arvel. Riigituludest finantseeritavate regulaarsete otseselt teadlaste tegevuskulusid toetavate instrumentide maht on võrreldes 2008. ja 2009. a eelarvetega mõnevõrra kahanenud. See viib ka teadlaste palgaraha traditsiooniliste riigieelarveliste allikate kahanemisele. Kuidas see mõjutab praeguste ja tulevaste teadlasete valikuid globaalse majanduskriisi tingimustes? Palkade vähenemine ei ole just tugevasti motiveeriv sündmus. Samas paraneb oluliselt töökeskkond ja lisanduvad uued hooned. Uus aparatuur ja seadmed nii uutes kui olemasolevates majades viivad lähemale teaduse eesliinile, lubavad tõsta teadustöö kvaliteeti ning teadlaste ja innovaatorite ning kogu teadussüsteemi konkurentsivõimet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tööturul. Paranevad tingimused teadusasutuste ja ettevõtete osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Sellele lisanduvad tippkeskused, teaduse populariseerimist, samuti mitmed doktoriõpet ja mitmesuunalist mobiilsust ning kõrgharidust toetavad meetmed (vt nt inimressursi arendamise rakenduskava raames rakendatavaid programme DoRa, Mobilitas, Primus, BeSt, Eduko, TeaMe).
Meie lootused on seotud sellega, et töökeskkonna ja rahvusvahelise suhtluse paranemine motiveerib enam teadlasi ja insenere valima oma elu- ja töökohaks Eesti ja kompenseerib koos aktiivsete inimkapitali arendamise meetmetega (mobiilsus, toetus doktoriõppele jt) selle motivatsiooni puudujäägi, mis võib tekkida seoses teadlaste palkadeks minevate summade vähenemisega eelarves. Kuidas tegelikult läheb, näeme lähiaastatel.
Euroopa tulevikku mõjutab kindlasti Lissaboni leppe jõustumine. See määrab ära Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuse teaduse arendamisel, muudab Euroopa juhtorganite positsioone teaduse korraldamisel aktiivsemaks, loob eeldused efektiivsemaks koostööks ELi liikmesriikide vahel ja määratleb ka Euroopa teadusruumi loomise teaduse ja tehnoloogia arengu alusstruktuurina.
Euroopa teadusruumi loomine on olnud ka üks olulisemaid punkte teadusuuringute peadirektoraadi tegevuses. Sellega oli seotud ka peadirektori asetäitja Anneli Pauli kevadine visiit, mis andis meile võimaluse järjekordselt tutvustada meie T&A-süsteemi.
Kindlasti on oluliselt kasvanud teaduse ja tehnoloogia alase teabe osakaal meie meedias ja enam toimub erinevaid sündmusi, mida kajastavad nii massimeedia kui Innovaatika. Edasist arengut lubab loota varasemate toetuste jätkumine ning programmi TeaMe ja populariseerimise alase avatud taotlusvooru rakendamine.
Regulaarseks on muutunud ajakirjanike, populariseerijate ja teadlaste arutelud sellest, kuidas ühiskonda paremini informeerida ja kaasata teaduse ja tehnoloogia arengus toimuvasse, kuidas aidata kaasa järgmise põlvkonna innovaatorite, inseneride ja teadlaste üleskasvatamisele.
9. septembril 2009 toimunud teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsist „Bermuda kolmnurk“ saate ülevaate aadressil http://www.archimedes.ee/teadusmeedia2009/.
Aasta lõpp on alati kaasa toonud meeldivaid uudiseid noortest teadus- ja tehnikahuvilistest. Üliõpilaste teadustööde konkursist osavõtjate arv üha kasvab, noorte leiutajate konkurss on vaid paari aastaga muutunud väga populaarseks, suurt huvi on äratanud Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt toetatavad noortele suunatud robootika alased ettevõtmised. Oluline partner ja projektide läbiviija selles tegevuses on MTÜ Robootika. SA Archimedese korraldatavate ja suuremalt jaolt HTMi poolt toetatavate tegevuste kirjelduse leiate sihtasutuse Teaduse populariseerimise üksuse kodulehelt.
Märgilise tähendusega on SA Teaduskeskus AHHAA hoone ehituse algus käesoleval aastal ja ka AHHAA enda arengud. Jääme kannatamatult ootama hoone valmimist juunis 2011. AHHAA tegevusest nii Tartus kui Tallinnas (viimane toimub Tallinna Linnavalitsuse toel) saate ülevaate AHHAA veebilehekülgedelt.
Nende inimeste, astuste ja valdkondade hulk, kes äramärkimist ja tänu väärivad, on märgatavalt suurem, kui sellesse kirjatükki mahub. Täname neid kõiki suure vaeva nägemise eest! Samuti lubame, et jätkame kõigi oluliste sündmuste ja tegevuste kajastamist.
Ja lõpetuseks tahaks loota, et kõigi meie ühise töö tulemusena leiab järjest rohkem särasilmseid noori tee meie ülikoolide uste taha. Just selliseid noori, kelle kätte kahtlusteta võib usaldada meie tuleviku.
Häid jõule ning teguderohket ja edukat uut aastat!
Innovaatika toimetus
[1] NATURE|Vol 461|1 October 2009| pp 590-591