7RP keskkonna valdkonnas on käimas neljas taotlusvoor

30. juulil avanes Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi „Koostöö” eriprogrammi mitmete allteemade seas projektikonkurss ka keskkonna (sh kliimamuutuste) valdkonnas. Konkursi (tähis FP7-ENV-2010) eelarve on 175 mln eurot ning selle jagunemine erinevate tegevuste vahel on sarnane eelmiste kutsetega. Kõige suurem osa on eraldatud kliimamuutuste, reostuse ja ohtudega seotud tegevusele, kus 15 teema eelarve on 50 mln eurot. Võrreldes eelmiste konkursikutsetega on suuremat rõhku pandud keskkonnatehnoloogia valdkonnale. Avanenud 49 teemale saab projektitaotlusi esitada 5. jaanuarini 2010.

2010. aasta konkursi üldteema on „Keskkonna turvalisus ja heaolu“. Põhieesmärgiks on teadusuuringute abil hinnata, leevendada ja vältida pingeid, mis on seotud loodusressursside ammendumise ja keskkonna isetaastumisvõime nõrgenemisega, mis omakorda tuleneb keskkonnamuutustest ja inimtegevusest. Võrreldes eelmiste konkursikutsetega on seekord suuremat rõhku pandud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja tööstuse kaasamisele ning keskkonnatehnoloogiate arendamisele, milles nähakse võimalust ressursside kasutamist tõhusamaks muuta.

Alljärgnevalt veidi taustainfot uue tööprogrammi temaatikast. Täpse teemade lahtikirjutuse, nõutavad tulemused, hindamisreeglid, eelarvemahud ja võimalikud lisatingimused leiate veebis olevast tööprogrammist (ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/wp/cooperation/environment/f_wp_201001_en.pdf). Artikli lõpus olevast tabelist leiate infot teemade orienteeruvate eelarvete, rahastusskeemide (suuremahulised – IP või väikese või keskmise suurusega teaduskoostööprojektid – SMFP; koordineerivat – CA või toetavat – SA laadi tegevused; SICA – rahvusvaheline koostöö partneritega väljastpoolt Euroopa Liitu (Jaapan, USA, Aafrika)) ja rahastatavate projektide maksimaalse arvu kohta.

Prioriteetsed teemad

Kliimamuutus, reostus, ohud

Kui eelmises konkursikutses keskenduti kiireloomulistele muutustele ja Euroopa mastaabis aset leidvatele ekstreemsetele sündmustele, siis seekord on kliimamuutuste ning sellega seotud reostuse ja ohtude valdkonnas peaeesmärgiks hinnata ökosüsteemide pikemaajalisi muutusi merekeskkonna (Vahemere hapestumine, ookeanide süsinikuringlus) ja atmosfääri koostise näitel ning töötada välja majanduslikult tasuvad kohanemis- ja leevendusmeetmed metsade raadamise, põllumajanduse ning maakasutuse osas. Tähelepanu all on ka kliima-alase informatsiooni täpsustumine nii regionaalsel kui kohalikul tasandil.

Keskkonna ja tervise valdkonnas on keskmes vee kvaliteedi ja vektorputukatega seotud haiguste leviku uurimine. Lisaks kliimamuutuste otsesele mõjule tuleb uurida oluliste keskkonnastressorite (siseruumide õhureostus, ravimid, taimekaitsevahendid) mõju ning hinnata modernsete kontorihoonete terviseriske. Sarnaselt eelmiste kutsetega jätkatakse tervisepoliitika arendamisega keskkonna ja tervise tegevusplaani kontekstis. Märklaudpiirkonnaks on seekordses kutses valitud Aafrika, kus kliimamuutuste mõju on elanikkonna tervisele prognooside kohaselt suurim.

Kliimamuutustega seotud looduslike riskitegurite osas jätkatakse riskide hindamis- ja leevendamismetoodikate väljatöötamist. Prioriteediks on kliimamuutustega seotud põudade ennustamis- ja hoiatussüsteemide arendamine ning mitmeid riske kooskäsitlevate meetodite väljatöötamine kliimamuutustega seotud ohtudega kohanemiseks.

Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästva majandamise valdkonnas on eesmärkideks luua tasakaal ressursside nõudluse ja saadavuse ning ökosüsteemide kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse nõudluse vahel. Võimaliku lahendusvariandina nähakse Euroopa bioloogilise mitmekesisuse uurijate teadusliku võrgustiku loomist, mis peaks informeerima nii poliitiliste otsuste tegijaid kui majandussektorit. Enamike antud valdkonna teemadele esitatavate projektide puhul eeldatakse rahvusvahelist koostööd.

Olukorras, kus pidevalt suureneb konkurents looduslike ressursside ja keskkonnateenuste pärast, nähakse vajadust kiirendada mereökosüsteemide uuringuid. Eesmärgiks on tõhustada ökosüsteemide seire ja majandamise võimalusi ning panustada mereökosüsteemide kaitsesse. Ettenähtud tegevused on seotud hiljutiste mereuuringute teemaliste avaldustega ja võtavad arvesse selliseid ELi algatusi nagu NATURA 2000 ja sellega seotud olulised merekaitsealad, samuti Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODNET) asutamine.

Ookeaniressursside tõhusamaks kasutamiseks on seekordses tööprogrammis avatud eraldi ühiskutse „Ookean homme“, mis hõlmab lisaks keskkonna valdkonnale toidu, põllumajanduse ja biotehnoloogia; energia; transpordi ning sotsiaalmajandus- ja humanitaarteaduste valdkondi.

2010. aasta tööprogramm toetab ka rahvusvahelisi uuringuid strateegilistes piirkondades nagu Põhja-Atlandi ookean ja Atlandi ookeani lõunaosa. Merestrateegia raamdirektiivist (MSFD) tulenevalt on eesmärgiks ookeanide ja merede ressursside pikaajaline kaitse ja säästlik kasutamine.

Keskkonnatehnoloogiate valdkonnas nähakse suurepäraseid võimalusi tööstussektori kaasamiseks, pöörates erilist tähelepanu teadustegevusele, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Keskkonnatehnoloogia valdkond on seekordse konkursikutse puhul ainuke teemade blokk, kus nii projektitaotlusteks ettenähtud eelarve kui teemade arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Tegevused on seotud tehnoloogiatega, mis hõlmavad vee-, mulla- ja õhu kaitset, erinevaid puhastustehnoloogiaid, jäätmete töötlemist ja taaskasutamist, aga ka ehitustegevust. Teadusuuringute eesmärgiks on toetada keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP) ja Euroopa majanduse taastamise kava (EERP) tegevusi. Tähelepanu alla on võetud energiatõhusate tehnoloogiate loomine linnade veeringlussüsteemide ja olmejäätmete töötlemiseks, ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealseks taaskasutuseks ja ümbertöötlemiseks ning mahajäetud tööstusalade taastamiseks. Eesmärkideks on leida võimalikult ressursisõbralikud ja linnakeskkonda sobivad ehituspaigad ning populariseerida ökoehituslikke võtteid. Reostust püütakse vältida puhastus- ja õhuseiretehnoloogiate ning atmosfäärist kasvuhoonegaaside eemaldamise tehnoloogiate arendamisega. Rahvusvahelise koostöö tegevused (SICA) hõlmavad valdavalt jätkusuutlike saneerimis-, joogivee- ning kalapüügitehnoloogiate arendamist.

Kultuuripärandi kaitse ja säilitamise osas on tähelepanu linnapiirkonnas asuvatel ajaloolistel ehitistel ning nende energiasäästlikumaks muutmisega seotud tegevustel.

Tehnoloogia hindamise, kontrollimise ja katsetamise osas on eesmärgiks luua lihtsustatud meetodid ja vahendid toodete olelustsükli mõju hindamiseks, võttes arvesse nii tööstus- ja erasektori kui avalikkuse huve. Euroopa peamisi aktsionäre ühendava võrgustiku loomine peaks kiirendama uute ökotoksikoloogiliste testimismeetodite kontrollimist ja rakendamist ning vähendama seeläbi loomkatsete arvu.   

Maapinna kaugseirel on keskkonnauuringutes keskne roll ja EL mängib Maa seiresüsteemis ja selle põhialgatuses – Maa seiresüsteemide süsteemis (GEOSS) – üht tähtsamat rolli. Seekordse konkursikutse eesmärgiks on toetada GEOSSi kümne aasta tegevusplaaniga seotud tegevusi: kindlustada teadus- ja tehnoloogiaringkondade omavahelist suhtlust ja uuendada GEOSSi andmebaase, mudeleid ning vaatluste kogumist. Eesmärgiks on integreerida kaks olulist suundumust: 1) teadus- ja arendustegevuste jätkamine tuleviku vaatlussüsteemide arendamiseks; 2) kaugseire vaatluste täpsustamine ja laiendamine ning institutsioonide, süsteemide ja üksiküritajate võimekuse tõhustamine (eriti arengumaades).

Prognoosimismeetodite ja hindamisvahendite osas jätkatakse teadusuuringute kaasamist poliitilisse otsustusprotsessi.

Horisontaalsete teemade puhul on eesmärgiks efektiivselt levitada ja kasutada raamprogrammi keskkonnauuringute tulemusi, et suurendada keskkonnaalaste tegevuste mõju Euroopas.

Konkursi tingimused

Keskkonnaprojektide eelarvemahud ja konkursil osalemise reeglid on analoogsed eelmise konkursikutsega: suurte koostööprojektide puhul peab Euroopa Komisjonilt küsitav summa jääma 4–7 mln euro vahele, väikese ja keskmise suurusega koostööprojektidel on ülempiiriks 3,5 mln eurot, koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul on aga erinevalt eelmistest kutsetest seatud ühe miljoni euro suurune ülempiir. Koordineerivat laadi ERA-võrgustiku tegevuste puhul on ülempiir jätkuvalt kaks mln eurot.

Suurte koostööprojektide puhul rahastatakse ühe teema kohta maksimaalselt üks projekt, väikese ja keskmise suurusega koostööprojektide puhul üldjuhul kuni kaks projekti, koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul pole taotluste arvule piiranguid kehtestatud (va ENV.2010.4.2.3-2).

Projektikonkursil osalemiseks peab sarnaselt varasemate konkurssidega kõigi rahastusskeemide puhul olema täidetud minimaalne osalejate arvu nõue.

Euroopa Komisjon on kehtestanud teemade lõikes osalevatele projektidele täiendavaid nõudmisi ja piiranguid, mida tuleb käsitleda kohustuslikena. Näiteks on esitatud lisatingimusi partnerriikide kandidaatide osas või nende arvu osas (ENV.2010.3.1.4-1 puhul eeldatakse vähemalt kahe Vahemere-äärse riigi partneriks kaasamist). Enamike keskkonnatehnoloogia valdkonda jäävate teemade puhul eeldatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning tööstusettevõtete partnerlust. Mõnede teemade puhul on märgitud n-ö konkreetne märklaudpiirkond, millele antud tegevuse raames tuleb keskenduda (ENV.2010.1.2.3-2 Kasvuhoonegaaside emissioonide mõju rahva tervisele ja elukvaliteedile linnades ning emissioonide vähendamise poliitika – Hiina ja Euroopa näitel).

Kõik keskkonna prioriteedi teemad on avatud ka nn koostööpartner-riikidele ehk kõigile neile, kes ei ole ei liikmesriigid ega 7. raamprogrammiga assotsieerunud riigid (vastavate riikide nimekirja leiab „Koostöö” programmi üldiste lisade alt veebiaadressilt: ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/wp/cooperation/cooperation_general-annexes201001_en.pdf). Mõne teema puhul on tööprogrammis selliste riikide kaasamise olulisus eraldi välja toodud, mida tuleb käsitleda kui tungivat soovitust nende kaasamiseks.

Laekunud taotluste hindamisel kasutatakse üheastmelist hindamist, mis tähendab, et konkursi tingimustes märgitud tähtajaks tuleb esitada lõplik taotlus. Taotluste hindamine toimub 2010. a veebruarist märtsini. Nimekiri, mille alusel hakkavad toimuma läbirääkimised rahastamislepingute sõlmimiseks, avaneb 2010. a mais.

Ühiskonkursid

Lisaks temaatilisele konkursile osaleb ENV ka mitmetel ühiskonkurssidel ning ERA-NETi konkursil, mille tähtajad ja eelarvmahud on esitatud järgnevas tabelis.

Ühiskonkurss „Ookean homme“ ookeaniressursside paremaks kasutamiseks hõlmab viit koostööprogrammi prioriteeti: keskkond (sh kliimamuutused); toit, põllumajandus ja biotehnoloogia; transport (sh lennundus); energia; sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused. Avanenud teemad on järgmised:

• OCEAN-2010-1 Kliimamuutuste mõju kvantifitseerimine majandustegevusele Arktikas (IP, EK panus 11 mln €)
• OCEAN-2010-2 Merede ja ookeanide elustiku muutusi põhjustavad mehhanismid ja nende mõju majandussektoritele (IP, EK panus 12,5 mln €)
• OCEAN-2010-3 Süsiniku ladustamine merepõhja ja merekeskkond (IP, EK panus 10,5 mln €)

„Aafrika” ühiskonkurss hõlmab kolme valdkonda: tervis; toit, põllumajandus ja biotehnoloogia ning keskkond (sh kliimamuutused). Viimases on avatud viis teemat:

• 1.2.1-1 Keskkonnamuutuste mõju veega seotud ja vektorputukatest põhjustatud haiguste levikule Aafrikas (SMFP, SICA, 3,5 mln €, üks projekt saab rahastuse)
• 1.3.3-1 Kliimamuutustega seotud põudade ja nende mõjude ennustamise ja teavitamise süsteemid Aafrika näitel (SICA, üks projekt saab rahastuse)
• 2.1.1-1 Vee ja teiste looduslike ressursside majandamine Aafrikas (SMFP, SICA)
• 3.1.1-3 Aafrika väikeste kogukondade ja linnalähedaste piirkondade detsentraliseeritud veevaru ja saneerimisvõtted ning süsteemid (SMFP, SICA)
• 3.1.1-4 Kalapüügitehnoloogiad Aafrikas (SMFP, SICA)

Avaliku ja erasektori koostöö soodustamise eesmärgil on käimas kaks ühiskonkurssi nelja valdkonna (nanoteadused ja nanotehnoloogiad; info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; energia; keskkond) vahel:

1) „Energiatõhusad ehitised“ ühiskonkursil on keskkonna valdkonnas avatud teema:

• 3.2.4-1 Miljöösõbralikud lahendused ajalooliste ehitiste energiasäästlikkuse suurendamiseks (IP, 5 mln eurot)

2) „Rohelised autod“ konkursile oodatakse projektitaotlusi kõigi valdkondade puhul ühele teemale:

• GC3.1.3-3 Materjalid, tehnoloogiad ja tootmisprotsessid säästvates elektrokeemilistes energiasalvestuslikes rakendustes (akumulaatorites) autotööstusele

Lisaks temaatilisele konkursile on avatud ka ERA-NETi konkurss (FP7-ERANET-2010-RTD) bioloogilise mitmekesisuse, ökoinnovatsiooni ja veemajanduse alal kogueelarvega kuus mln eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 19. jaanuar 2010.

Uue tööprogrammi ja muud infomaterjalid leiate veebiaadressilt:
http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP7CallsPage

Partnerotsingutega võib end kursis hoida veebiaadressil:
http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=105

Liina Saar
SA Archimedes, 7. raamprogrammi keskkonna valdkonna konsultant
e-post: liina.saar@archimedes.ee

Lühendite selgitus: IP – suuremahulised teaduskoostööprojektid; SMFP – väikesed või keskmise suurusega teaduskoostööprojektid; SA – koordineerimis- ja toetavad tegevused (toetavad tegevused); CA – koordineerimis- ja toetavad tegevused (koordineerimistegevus); SICA – rahvusvaheline koostöö (partneritega väljastpoolt Euroopa Liitu – Jaapan, USA, Aafrika jms).

Konkursi FP7-ENV-2010 teemad