Sotsiaal-majanduslike ja humanitaarteaduste programm

Seni on Sotsiaal-majanduslike ning humanitaarteaduste programmi konkurssidel osalenud 75 Eesti organisatsiooni 71 projektitaotluse kirjutamisel. Edukad on olnud neist kümme organisatsiooni, igaüks ühes projektis.

Projektikonsortsiumid on küllaltki suured, keskmiselt 13 organisatsiooni projekti kohta (kokku 128 organisatsiooni).

Kui esmapilgul tundub meie konkurentsivõime olevat madal, arvestades sellega, et Eesti keskmine on 23,1%, siis üldisel taustal pole see sugugi nii hull.

Taotluste edukuse võrdlevad andmed riikide gruppide lõikes (25.02.2009 seisuga)

Järgnevalt lähemalt 13. jaanuari konkursi esimestest andmetest. Hetkel pole veel kindel, millised projektid saavad rahastuse.

Konkursi kogueelarveks olnud 67,22 miljonile eurole konkureeris 482 projekti. Neist 15 projekti ei vastanud nõuetele ning ei läinud hindamisele. Projektide ettevalmistamisel osales kokku 4177 partnerit, neist 38,6% olid viiest suuremast n-ö vanast liikmesriigist: Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Suurbritanniast. Teised kümme vana liikmesriiki moodustasid 24,6% taotlejatest. 17,4% partneritest olid 12 uuest liikmesriigist, 8,6% assotsieerunud riikidest, 9,8% kandidaatriikidest ning 1% kolmandatest riikidest.

Vanade ja uute liikmesriikide osalemise aktiivsus ja edukus on pidev aruteluteema. Taustana oleks kasulik mainida, et uute liikmesriikide elanikkond moodustab 21%, täistööajaga teadlaste arv 13% ning teadusele eraldatavad vahendid 2,8% EL-27 vastavatest näitajatest.

Eesti partnerid osalesid 35 projektis, neist 13 projekti ei ületanud hindamiskünnist. Eestlaste meelisteemaks oli „Kodanik Euroopa Liidus“ (alateemad: „Sõltumatu meedia ja demokraatia Euroopas“; „Juhtivad keeled Euroopas üleilmastumise ajastul: ajalugu, poliitika, praktika“; „Ühiskujutuste ning ajaloo ja kultuurilise evolutsiooni vahelised suhted laienenud Euroopas“ (Interrelation between collective representations and uses of history and cultural evolution in an enlarged Europe)), kuhu esitati 11 taotlust.

Üheksa projektiga järgnes „Peamised trendid ühiskonnas ning nende järelmid“ (alateemad: „Muutused tarbimises ning tarbijaturgudes“; „Töö kvaliteet ning mõju elukvaliteedile ning majandusele“; „Kultuuriline vastasmõju rahvusvahelises perspektiivis“; „Tolerants ja kultuuriline mitmekesisus“; „Religioossus ja ilmalikkus Euroopas“). Suure tõenäosusega  tulevad nende teemade alt ka meie edukad projektid (suur võimalus olla rahastatud on projektidel „Media Accountability and Transparency in Europe”, „European Language Diversity for All: Reconceptualising, Promoting and Re-Evaluating Individual and Societal Multilingualism”. Mõlemad said hindajatel 97 punkti).

Eestlaste huviorbiidist jäid täielikult välja rahvusvahelise koostöö toetamiseks mõeldud teemad („Linnad ning jätkusuutlik areng“; „Kliimast tingitud muutused veeressurssides kui oht julgeolekule Lõuna-Euroopas ning naaberriikides“; „Geopoliitika ning Euroopa roll muutuvas maailmas“), samuti osalemine tulevikuseirealastes projektides („Maailm ja Euroopa aastal 2025“; „Tulevikuseire Vahemere piirkonna pikemaajaliste väljakutsete kohta“).

Loodetavasti allkirjastab Euroopa Komisjon esimesed lepingud juba enne suvepuhkusele minekut, seega enne augustit. Enamik projekte käivitub aga suure tõenäosusega alles aastal 2010.

Juuli lõpus on oodata aga juba uut konkurssi ning septembri algul korraldab SA Archimedes konkurssi tutvustavaid infopäevi. Jälgige meie veebilehte http://www.archimedes.ee/teadus või pöörduge otse:

Ülle Must
ulle.must@archimedes.ee

Eesti eduka osaluse näitena võib tuua 6RP projekti EUROSPHERE, Diversity and the European Public Sphere. Towards a Citizens’ Europe.

Projekti EUROSPHERE konsortsiumi kuuluvad partnerid 17 Euroopa ülikoolist ja teadusasutusest. Projekti koordineerib Bergeni Ülikool. Eestist osaleb Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut.

Projekt kestab 2012. aastani ja projekti raames on juba valminud Mikko Lagerspetzi ja Sofia Joonsi uuring „Migrants, Minorities, Belongings and Citizenship: The Case of Estonia“.

Projekti kohta saab lähemalt lugeda veebiaadressilt http://www.eurosphere.uib.no/index.htm.