Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (oktoober 2018)

Üldised teadusuudised
Euroopa Komisjon avaldas uue rahastus- ja hankeportaali
Euroopa Liidu ettepanekus pakutakse välja kaksteist missiooni
Juhtivad Ida- ja Kesk-Euroopa teadusülikoolid ei toeta geograafilist raha jaotamist Euroopa horisondis
Uus Balti riikide 5G koridor võrguühendusega ja autonoomsete sõidukite testimiseks
Uus biomajanduse strateegia jätkusuutliku Euroopa heaks
Nõukogu toetab Komisjoni kavatsust investeerida 1 miljard eurot tipptasemel superarvutitesse
JPI-de ühisdeklaratsioon Austria eesistumise konverentsil
Komisjoni erialakirjanduse kvartaliülevaade
Kõrgetasemelise platvorm panustas Euroopa Komisjoni aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“
Aruanded, analüüsid
Euroopa Ülikoolide Ühendus EUA teeb soovitusi Euroopa horisondi rahastustingimuste lihtsustamiseks
ITRE komitee analüüsib Euroopa Liidu tähtsust tehisintellekti arengus
Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskus avaldas kokkuvõtte vastastikkuse õppimise programmi tulemustest
Konsultatsioonid
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT-i) määruse muutmise ettepanek
Konkursid
Euroopa Kaitseagentuuri teine kaitsevaldkonna innovatsiooniauhinna taotlusvoor
Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks
Innovatsioon
Oktoobrikuu alguses anti üle EIT-i 2018. aasta auhinnad
Euroopa Komisjon ja Bill Gatesi lõid 100 miljoni euro suuruse puhta energeetika alaste investeeringute fondi

Üldised teadusuudised

Euroopa Komisjon avaldas uue rahastus- ja hankeportaali

Euroopa Komisjon avaldas uue rahastus- ja hankeportaali, mille eesmärgiks on koondada kõik rahastusvõimalused ning EL-i grantide ja hangete haldamine ühte kohta. Komisjoni sõnul peaksid kõik EL-i keskselt hallatavad programmid olema 2021. aastaks portaali üle viidud.
Uus lehekülg asendab varasemat osalejaportaali ning senini kastutuses olnud portaal suletakse 2018. aasta lõpus. Eelmise versiooniga võrreldes on muudetud lehekülje kujundust ning lisatud paremini toimiv otsingufunktsioon.

Uue portaaliga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Liidu ettepanekus pakutakse välja viis missiooni

Euroopa Liidu teadusvolinik Carlos Moedas kohtus oktoobrikuu keskpaigas liikmesriikide teadusministritega, et saada rohkem toetust missioonikeskse lähenemisviisi strateegiale, mis on järgmise raamprogrammi Euroopa horisondi üks suuremaid uuendusi.
Euroopa Komisjon on kokku pannud nimekirja viiest võimalikust teadusmissiooni teemavaldkonnast ning kümnest võimalikust tööstuspartnerlusest.

Ministritele edastatud briifingus kirjutas Komisjon, et missioonid on tõenäoliselt seotud järgnevate valdkondadega:

  • digitaaltehnoloogia areng ja levik;
  • tervishoid;
  • puhas Euroopa;
  • toit ja toidutööstus;
  • põllumajandus.

Komisjon soovib luua missioonidega tegeleva juhtivad organid, mis alustaksid 2019. aasta alguses tööd. Juhatuse liikmete ülesandeks on arutada sidusgruppidega missioonide teostatavust ja anda nõu missioonide ülesehituse kohta.

Kümne väljapakutud tööstuspartnerluse hulka kuuluvad:

  • tervishoiuvaldkonna innovatsioon;
  • ülemaailmne tervis;
  • põhilised digitaaltehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt;
  • metroloogia;
  • õhutranspordi haldamine;
  • võimalikult väikese CO2 heitega lennundus;
  • rongiliiklus;
  • looduspõhised lahendused;
  • energia salvestamise tehnoloogiad;
  • ühendatud ja autonoomsed sõidukid.

Science|Businessi uudisega on võimalik tutvuda siin.

Juhtivad Ida- ja Kesk-Euroopa teadusülikoolid ei toeta geograafilist raha jaotamist Euroopa horisondis

Seitse Ida- ja Kesk-Euroopas tegutsevat ülikooli on avaldanud ühiselt arvamust Euroopa horisondi programmi muutmise ettepaneku kohta, mille eesmärgiks oleks vähendada Ida- ja Lääne-Euroopa innovatsioonilõhet regionaalsete kvootide abil.
Ettepaneku autoriks on Euroopa Parlamendi liige Dan Nica, kes on ühtlasi üks Euroopa horisondi raportööridest. Ida-Euroopa teadustöö rahastamist soosivad kvoodid aitaksid tema sõnul vähendada innovatsioonilõhet 50% võrra.
Dan Nica ettepanek on seotud juulikus avaldatud aruandega, mille kohaselt peaks Euroopa horisondi programm „kindlustama geograafilise tasakaalu“ rahastatud projektides, hindamiskomisjonides ja ekspertgruppides.
Seitsmest uurimiskesksest ülikoolist koosneva CE7 kohtumise olid rektorid ühel nõul, et kohustuslike regionaalsete kvootide asemel peaks järgmises raamprogrammis kõige tähtsam hindamiskriteeriumiks jääma tipptasemel teadus. Varssavi Ülikooli rektori Marcin Palysi sõnul oleksid geograafilised kvoodid liialt poliitilised.
CE7 gruppi juhib Euroopa Teadusülikoolide Liiga (ingl. League of European Research Universities ehk LERU). Gruppi kuuluvad Tartu Ülikool, Budapestis asuv Eötvös Loránd Ülikool, Praha Karli Ülikool ning Varssavi, Belgradi, Ljubljana ja Zagrebi ülikoolid.
Dan Nica sõnul võib tipptasemel teadus jääda kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks, kuid teiste regioonide kaasaaitamine oleks kasulik Euroopa konkurentsivõimele. Ta hoiatas, et Euroopa horisondi programm ei saa üksinda lahendada „ajude väljavoolu“ ega vähendada innovatsioonilõhet, kuid sellegipoolest võib lahenduste leidmisele kaasa aidata.

S|B uudisega on võimalik tutvuda siin.

Uus Balti riikide 5G koridor võrguühendusega ja autonoomsete sõidukite testimiseks

Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid 2018. aasta septembrikuus alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mille eesmärgiks on luua piiriülene Via-Baltica North 5G koridor, kus on võimalik teha võrguühendusega ja isesõitvate autodega sõidukatseid.
Mitmed Euroopa riigid on alla kirjutanud sarnastele kokkuleppetele, tänu millele on kujunemas mitmesaja kilomeetri pikkune üle-euroopaline sõiduteede võrgustik. Katseid tehakse kolmanda automatiseerituse tasemel, mis tähendab, et isesõitvas autos on juht, kellel on teatud kontroll sõiduki üle. Kokku on automatiseerituse tasemeid viis.
Euroopa Liidus on hetkel kõige suurem 5G tehnoloogia katsetamisele pühendatud ala. Sellega seoses kuulutati välja 5G avaliku ja erasektori partnerluse taotlusvoor, mille eelarveks on 50 miljonit eurot. Taotlusvooru raames toetatakse kolme 5G koridori:

1)    Bologna-München (Itaalia-Austria-Saksamaa);
2)    Metz-Merzig-Luxembourg (Prantsusmaa-Saksamaa-Luxembourg);
3)    Porto-Vigo kuni Evora-Merida (Portugal-Hispaania).

Selleks, et toetada 5G koridore ning nende arengut Euroopas, on Komisjon teinud ettepaneku suurendada erinevate programmide eelarvet. Komisjon soovib lisada:

  • €3 miljardit eurot uuenenud Connecting Europe Facility programmi eelarvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks (2021-2027). Üks osa digitaalse taristule eraldatud rahastad suunatakse piiriüleste 5G koridoride loomisele.
  • meetmeid, mis kuuluksid Horisont 2020 92 miljoni euro suuruse ICT-19-2019 taotlusvooru teemade alla, ning järgneva 44 miljoni euro suuruse eelarvega ICT-20 alla.

27. septembril 2018 avaldas Euroopa Komisjon plaani luua 5G vaatlusplatformi, mille eesmärgiks on jälgida 5G rakendamise strateegilist kava.

Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Uus biomajanduse strateegia jätkusuutliku Euroopa heaks

11. oktoobril esitas Euroopa Komisjon tegevuskava Euroopa ühiskonda, keskkonda ja majandust toetava kestliku ringbiomajanduse arendamiseks. Uue strateegia eesmärk on anda uut hoogu EL-i tööhõivele, majanduskasvule ja investeeringutele. Samuti peaks strateegia aitama parandada ja laiendada taastuvate loodusvarade säästvat kasutamist, et lahendada kliimamuutustega ja jätkusuutliku arenguga seotud probleeme.
Teaduse ja innovatsiooni eest vastutav volinik Carlos Moedas ütles uue strateegia kohta: „EL-i eesmärk on suunata jäätmetest ja jääkidest väärtuslike toodete, keskkonnahoidlike kemikaalide, sööda ja tekstiilide valmistamist. Teadustegevus ja innovatsioon on ülioluline keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku kiirendamisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.“

Komisjon algatab 2019. aastal 14 konkreetset meedet, kuhu kuuluvad näiteks:

  • Bioressursipõhiste tööstusharude laiendamine
  • Biomajanduse kasutuselevõtt kõikjal Euroopas
  • Ökosüsteemi kaitsmine ja biomajanduse ökoloogiliste piirangute mõistmine

Praegu rahastab EL juba kestlike, kaasavate ja bioressursipõhiste ringlahendustega seotud teadusuuringuid, lahenduste esitlemist ja kasutuselevõttu (sealhulgas EL-i rahastamisprogrammi Horisont 2020 raames eraldatud 3,85 miljardit eurot). 2020.–2027. aastaks on Komisjon teinud ettepaneku eraldada toidu ja loodusvarade tarbeks Euroopa horisondi eelarvest 10 miljardit eurot.
Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin. Lisainfot uue biomajanduse strateegia kohta on võimalik lugeda siin.

Nõukogu toetab Komisjoni kavatsust investeerida 1 miljard eurot tipptasemel superarvutitesse

Täna toetas ministrite nõukogu ametlikult komisjoni kavatsust investeerida koostöös liikmesriikidega maailmatasemel Euroopa superandmetöötluse taristu loomisesse.
Superarvuteid on tarvis, et töödelda üha suurenevaid andmemahte. Need toovad ühiskonnale kasu arvukates valdkondades alates tervishoiust ja taastuvenergiast kuni sõidukite ohutuse ja küberjulgeolekuni. Nõukogu võttis ametlikult vastu määruse, millega luuakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) ühisettevõte. See on uus õiguslik ja rahastamisstruktuur, mis koondab 25 Euroopa riigi ressursid, loob superandmetöötluse ja andmete taristu ning toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni asjaomases valdkonnas, mis hõlmab teadlasi, ettevõtjaid ja tööstust. See struktuur pakub Euroopa avaliku ja erasektori kasutajatele paremat juurdepääsu superarvutitele, mis on konkurentsivõime ja innovatsiooni toetamisel väga oluline.
Digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles: „Andmed on meie digitaalmajanduse tooraine. Vajame nende töötlemiseks superarvuteid, peame arendama tehisintellekti ja püüdma leida vastuseid keerulistele küsimustele sellistes valdkondades nagu tervishoid ja julgeolek. Praegu peab suurem osa meie teadlastest ja ettevõtjatest minema väljapoole Euroopat, et leida vajalikud esmaklassilised arvutid. EL ei tohi endale mahajäämist lubada. EuroHPC abil on meil võimalik saada kasu innovatsioonist koduses Euroopas.“
Ühisettevõte EuroHPC luuakse novembris 2018 ning see peaks tegutsema kuni 2026. aasta lõpuni. Andmepõhise majanduse puhul on koostöö EL-i konkurentsivõime ja sõltumatuse seisukohast väga oluline, sest praegu tarbib EL-i tööstus 33% superarvutiressurssidest kogu maailmas, kuid tarnib neid omalt poolt ainult 5% ulatuses.
Ühisettevõtte eelarve on üks miljard eurot, millest pool peaks tulema EL-i eelarvest ja pool osalevatest EL-i liikmesriikidest. Rohkem kui 400 miljoni euro väärtuses lisavahendeid saadakse veel ka erasektori partneritelt. Ühisettevõtte tegevus keskendub kahele valdkonnale: üle-euroopaline superarvutite taristu ning teadusuuringud ja innovatsioon.
Euroopa kodanikud saavad juba praegu oma igapäevaelus kasu paljudest superarvutirakendustest. Näiteks sõltub uute ravimeetodite arendamine suurel määral superarvutirakenduste simulatsioonidest, mis aitavad paremini mõista vähktõve, südamehaiguste, Alzheimeri tõve ja harvaesinevate geneetiliste haiguste olemust.
Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

JPI-de ühisdeklaratsioon Austria eesistumise konverentsil

Euroopa horisondi arengute, partnerluste olemuse muutumise ja teadusmissioonide ilmumise taustal korraldati Austria Euroopa Nõukogu eesistumise egiidi all konverents „Ühiste teadusprogrammide kümnes aastapäev – saavutused ja edasine areng“. Konverentsil rõhutati ühiste teadusprogrammide ehk JPI-de (ingl. Joint Programming Initiatives) saavutusi ning panust Euroopa Teadusruumi arengusse.
Deklaratsiooniga „Driving research and innovation to address global challenges” on võimalik tutvuda siin.
JPI-de videot on võimalik vaadata siin.

Komisjoni erialakirjanduse kvartaliülevaade

Euroopa Komisjon avaldas teaduse ja innovatsiooniga seotud akadeemilise kirjanduse 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaate. Kokkuvõtte eesmärk on tutvustada erialakirjandust, mis käsitleb teadust ja innovatsiooni kui majanduskasvu faktorit.
Kolmanda kvartali ülevaates käsitletakse järgnevaid teemasid:

  • Digitaaltehnoloogia levik – stiimulid, oskused või mõlemad?
  • Innovatsioonipoliitika kolm külge: T&A, innovatsioonisüsteemid ja murrangulised muutused
  • Innovatsiooni kasutamine jätkusuutlikkuse nimel: murrangulise innovatsioonipoliitika tutvustus
  • Süsteemidele suunatud innovatsioonipoliitika mõjuhinnang. Tõendeid 28-st Euroopa Liidu liikmesriigist
  • Tehisintellekti mõju innovatsioonile

Ülevaatega on võimalik tutvuda RIO kodulehel.

Kõrgetasemelise platvorm panustas Euroopa Komisjoni aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“

11. oktoobril tuli teist korda kokku ÜRO kestliku arengu eesmärkidega tegelev ning mitmeid sidusrühmi ühendav kõrgetasemeline Komisjoni platvorm.
Platvormi liikmed leppisid kokku ühises panuses Komisjoni aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030”, mis on osa president Junckeri algatatud Euroopa tuleviku teemalisest arutelust. Platvormi panus aitab kaasa Komisjoni aruteludokumendi koostamisele ja edasisele tööle selles valdkonnas.
Platvorm koosneb paljudest erineva tausta ja pädevusega esindajatest. Akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, kodanikuühiskonna, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee eksperdid nõustavad Komisjoni kestliku arengu eesmärkide täielikul integreerimisel Euroopa poliitikaraamistikku ja Komisjoni praegustesse prioriteetidesse.
Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin

Aruanded, analüüsid

Euroopa Ülikoolide Ühendus EUA teeb soovitusi Euroopa horisondi rahastustingimuste lihtsustamiseks

Euroopa Ülikoolide Võrgustik (EUA) avaldas aruande, milles pakutakse välja soovitusi Euroopa horisondi raamprogrammi kohta, mis muudaksid raha taotlemise lihtsamaks.
EUA sõnul on ei tähenda raha taotlemise lihtsustamine kõikide EL-i programmide jaoks ühtse reeglistiku loomist, kuna sellisel juhul ei arvestataks erinevate taotlejatega. Ülikoolide sõnul saaks seda probleemi lahendada erinevate nõudmiste rahuldamisega, näiteks võiks Euroopa horisondi programmis olla ühtne raamistik, mis aktsepteerib erinevaid raamatupidamis- ja haldustavasid.
Võrgustik teeb aruandes üleskutse üle minna usalduspõhisuse põhimõttele, mis aitaks ühtlustada üleeuroopalisi, riiklikke ja regionaalseid programme.
Täismahus dokumendiga on võimalik tutvuda siin.

ITRE komitee analüüsib Euroopa Liidu tähtsust tehisintellekti arengus

Euroopa Parlamendi Euroopa Parlamendi ITRE ehk tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komitee (ingl. Industry, Research, Transport and Energy Committee) avaldas aruande, mis käsitleb Euroopa Liidus loodud tehisintellekti lahenduste ja valdkonnaga seotud poliitika ülemaailmset tähtsust.
Tehisintellekti areng mõjutab tugevalt ettevõtlust ning ühiskonda, mistõttu on mitmed valitsused loonud ulatuslikud programmid, mis peaksid toetama tehisintellekti tehnoloogia arengut ning tagama liidripositsiooni tehnoloogia valdkonnas. Sellega seoses on ITRE komitee avaldanud dokumendi, milles analüüsitakse seda, kuidas Euroopa saaks ära kasutada tehisintellekti vallas tehtud edusamme.
Aruandega „European Artificial Intelligence (AI) leadership, the path for an integrated vision“ on võimalik tutvuda siin.

Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskus avaldas kokkuvõtte vastastikkuse õppimise programmi tulemustest

Euroopa Komisjon avaldas Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskuse ehk RIO (ingl. Research and Innovation Observatory) kodulehel analüüsi, milles tutvustatakse vastastikkuse õppimise programm (ingl. Mutual Learning Exercise) mõju ettevõtlusvaldkonna teaduse ja innovatsiooni grandiprogrammidele.
Grandid ja laenud on väga olulised osad innovatsioonipoliitikas, kuna nende abil on võimalik julgustada ettevõtteid teadus- ja innovatsioonitegevustele rohkem raha kulutada ning aidata erasektoril toime tulla probleemidega nagu riskikartlikkus ja turutõrked. Investeeringute suurenemisel on ettevõtetel aga rohkem kaotada, mistõttu on T&A poliitikakujundajatel vaja kindlat ja usaldusväärset teavet, mis omakorda mõjutab hindamismetodoloogiaid.
Euroopa Komisjon korraldas vastastikkuse õppimise programmi, mille käigus uuriti T&A grandiskeemide hindamisstrateegiatega seotud probleeme ja võimalusi, millega poliitikakujundajad kokku puutuvad. Programmi analüüsis esitatakse mitmeid häid tavasid ning uuenduslikke hindamisstrateegiaid, mida kaheteistkümne riigi hindajad hetkel kasutavad.
Analüüsiga on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT-i) määruse muutmise ettepanek

Komisjon soovib koguda sidusrühmade ja kodanike seisukohti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut“) tegevuse ning selle tulevase strateegilise arenguga seotud võimalike eesmärkide ja võimaluste kohta. Konsulteerimise tulemusi kasutatakse mõjuhinnangus, mis koostatakse komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb instituudi strateegilist innovatsioonikava aastateks 2021–2027, ja instituudi asutamist käsitleva määruse läbivaatamise kohta.
Avaliku arutelu eesmärk on saada tagasisidet ka korrapäraselt kohtuvatest sidusrühmadest väljapoole jäävatelt sidusrühmadelt, sealhulgas laiemalt innovatsiooni ja teadmuskolmnurgalt (mis ühendab ülikoole, uurimiskeskusi ja ettevõtteid) ning kodanikelt.
Konsultatsioonile on võimalik vastata 5. detsembrini 2018 siin.

Konkursid

Euroopa Kaitseagentuuri teine kaitsevaldkonna innovatsiooniauhinna taotlusvoor

Euroopa Kaitseagentuur (ingl. European Defence Agency ehk EDA) ootab teise kaitsevaldkonna innovatsiooniauhinna taotlusvooru osalejaid.
Teise taotlusvooru teemaks on innovaatilised kaitsealased rakendused, mis kasutavad 5G ja asjade interneti tehnoloogiat (ingl. Internet of Things ehk IoT). Auhinnaraha suurus on 30 000 eurot.
Taotluste esitamise tähtaeg on 2. november 2018. Lisainfot taotlusvooru kohta on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjoni EIC-i auhind plokiahela ja sotsiaalse innovatsiooni sidumiseks

Euroopa Komisjon kuulutas välja 5 miljoni euro suuruse auhinnafondiga konkursi, mille raames otsitakse parimaid lahendusi plokiahela rakendamiseks sotsiaalse innovatsiooni jaoks.
Auhind on üks kuuest Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council ehk EIC) Horisondi auhinnast. EIC-i Horisondi auhinnad kuuluvad EIC-i esimese faasi alla Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.
Konkursi tähtaeg on 3. september 2019. Lisainfot konkursi tingimuste ja taotluste esitamise kohta on võimalik lugeda siin.

Innovatsioon

Oktoobrikuu alguses anti üle EIT-i 2018. aasta auhinnad

4. oktoobril 2018 toimus 2018. aasta Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ( ingl. European Institute of Innovation & Technology ehk EIT) aastakonverentsi ajal auhinnatseremoonia, mille käigus tunnustati Euroopa kõige andekamaid ettevõtjaid ja novaatoreid.
2018. aasta EIT-i auhinna võitsid Itaaliast, Kreekast, Belgiast ja Kanadast pärit ettevõtjad, kes töötavad energia-, tervishoiu- ja toiduvaldkonnas, ning uurivad innovaatilisi lahendusi, mis ühiskondlikke probleeme lahendaksid.
Lisainfot EIT-i auhinna laureaatide kohta on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjon ja Bill Gatesi lõid 100 miljoni euro suuruse puhta energeetika investeeringute fondi

Euroopa Komisjon ja ülemaailmne grupp Breakthrough Energy kirjutasid 17. oktoobril 2018 alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mille eesmärgiks on luua ühine investeerimisfond Breakthrough Energy Europe (BEE), mis aitaks Euroopa uuenduslikel äriühingutel välja töötada radikaalselt uusi keskkonnasäästlikke energiatehnoloogialahendusi ja neid turule tuua.
Breakthrough Energy Europe ühendab riiklikud vahendid ja pikaajalised riskikapitali investeeringud, et puhta energeetika alased teadusuuringud ja innovatsioon jõuaksid turule kiiremini ja tõhusamalt. Fond keskendub kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja energiatõhususe suurendamisele sellistes valdkondades nagu elektrienergia, transport, põllumajandus, töötlev tööstus ja ehitus. Tegemist on pilootprojektiga, mis võiks olla eeskujuks samasugustele algatustele muudes valdkondades.
Breakthrough Energy Europe peaks hakkama toimima 2019. aastal. Pool omakapitalist tuleb grupilt Breakthrough Energy ja teine pool algatuselt InnovFin, s.t riskijagamisvahenditest, mida rahastatakse EL-i käimasolevast teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.
2015. aasta novembris Pariisis toimunud COP21 ajal käivitasid maailma riikide juhid innovatsioonimissiooni algatuse – see on rahvusvaheline partnerlus, mille eesmärk on kiirendada puhta energeetika alast innovatsiooni ja pikaajaliselt tegelda maailmas kliimamuutuste probleemiga.
Innovatsioonimissiooniga on liitunud 23 riiki ja Euroopa Komisjon, kes esindab Euroopa Liitu. Kõik osapooled on alla kirjutanud lubadusele kahekordistada puhta energeetika alastele teadusuuringutele ja innovatsioonile ettenähtud vahendeid ning suurendada rahastamist 2021. aastaks kuni ligikaudu 25 miljardi euroni aastas.
Samal ajal teatas kümne riigi investoritest koosnev rühm kavatsusest viia innovaatilised lahendused laboritest turule, tehes innovatsioonimissioonis osalevates riikides enneolematult suuri pikaajalisi kapitaliinvesteeringuid varases tehnoloogia väljatöötamise etapis. Selleks loodigi ühendus Breakthrough Energy Coalition.
Detsembris 2017 Pariisi peetud tippkohtumisel „Üks planeet“ teatas Breakthrough Energy katselisest avaliku ja erasektori partnerlusest innovatsioonimissiooni viie liikme (sh Komisjoni) vahel.

Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Koostajad

Maria Alajõe
ETAg-i Brüsseli büroo juht, maria.alajoe@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee

Kommenteerimine on suletud