Teaduspoliitika – kas ainult heast plaanist piisab?

Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees

Teaduse vajalikkuse ning selle parima  korraldamise üle on aastakümneid palju arutatud –  tegemist on tõesti väga oluliste küsimustega.

Andres Taklaja küsimuse vormis pealkirjastatud artikkel- „Kus on teaduspoliitika roheline raamat?“ (ÄP, 11. 09)  jõuab järeldusele, et teaduskorralduses on praegu kõik valesti: Eesti teaduspoliitikas puudub selge plaan,  Teadusagentuur eraldab raha  suvaliste teemade uurimiseks ja seetõttu on teadlased ametis ebavajalike uuringuga. Kuna teadlased raiskavad aja ettevõtete jaoks mittevajalikule tööle, siis ei saagi ülikoolid vajalikku teadustööd teha ehk tegelda sellega, millest tõuseks ettevõtetele kasu ja mis võimaldaksid meie eksporti kasvatada.

Selline arutluskäik  võib tegelike oludega vähem kursis olijale isegi loogiline tunduda. Paraku on see sisukate järelduste tegemiseks kasutu. Kui teadustegevuse  tulemusi saaks  niivõrd lihtsalt kiireks majanduslikuks kasuks konverteerida, oleks tõesti põhjust mõelda, miks  Eestis  juba ammu pole tehtud samme, et teadlasi ainult päris vajalikke asju tegema panna.

Teaduse mõju ja kasu on mitmekesine

Milleks peaks maksumaksja raha kulutama  selliste uuringute tegemiseks, milliste tulemusi ettevõtjad kohe rakendada ei saa või veel enam, mille tulemused enamasti polegi ette ennustatavad?

Teadustegevuse mõju on väga mitmekesine ning uuringutega saadud  uute teadmiste kasvamine majanduslikuks eduks või üldiseks ühiskondlikuks kasuks  ei pruugi avalduda koheselt ja isegi mitte nende jaoks, kes uusi teadmisi said .  Laenates akadeemik Enn Tõugu piltlikku teadusepuus mudelit (Postimees 25. 08. 2018) saab tõdeda, et teadusepuu viljad on  mitmekesised ning valmivad eri aegadel. Vaid osa viljadest on selliseid, mis viivad praktiliselt rakendatavate tulemusteni või ekspordi kasvuni. Toitvaimaks teadusepuu viljade seas on kõrgharidus. Veel abstraktsemalt on teadus aga kultuuri osa. Ilma eesliinil tehtavate teadusuuringuteta manduksid ülikoolid ja kaotaks värve suurem kultuuripilt.

Kõnealuse A.Taklaja looga sama „Äripäeva“ number teatab Transferwise  jätkuvast edust. Seda ettevõtet poleks olemas, kui pisut enam kui kümme aastat tagasi oleks TÜ arvutiteaduste instituudis Kristo Käärmannilt geneetika ja IT ristumiskohal tehtud täiesti alusteadusliku iseloomuga magistritöö tegemise asemel nõutud koheseid majanduslikku edu tõotavat tööd. Üleskutsed allutada kogu teadustegevus kiiretele majanduskasu eesmärkidele on kahjulikud. Seda prooviti N Liidus mitmeid kordi kampaania korras teha, alati lõppesid need katsed halvasti. Küll on aga mõistlik otsida teid teaduse  ja ettevõtluse lähendamiseks.

Teadus- ja arendustegevus liike on palju

Kui räägime teadusest, siis tuleb tähele panna, et saaksime ühtviisi aru, millest me ikka räägime. Teaduse mõiste on võrrelduna veel paarikümne aasta taguse ajaga tublisti laienenud. Seda sõna kasutatakse selleks, et rääkida tegevustest , mille sisuks on alus- või rakendusuuringud, aga ka rääkides eri rakendatavustasemel  tehnoloogilistest arendustöödest.

Kui me seda mitmekesisust ei mõista ja kõik ühte patta paneme, siis läheb kõik sassi. Kaob arusaamine sellest, milline on ühe või teise teadus- arendustöö /tehnoloogilise arenduse eesmärk kui ka sellest, millised peaksid olema neid tegevusi suunavad  poliitikad. Hämuseks muutub see, kuidas erinevaid innovatsiooniahela tegevusi rahastada, kes mille eest vastutab ja asju korraldab. Samuti on oluline, kuidas  hinnata teadlase või inseneri tööd, kuidas hinnata ülikooli või uurimisinstituudi aga ka rahastaja tööd.

Rakendatavuse skaala järgi on Euroopa Liidu raamprogrammis H2020 kasutusele võetud tehnoloogiaklassifikaator, milles on vastavalt tehnoloogia valmidusastmetele (Technology Readyness Level- TRL) 9 tasandit. TRL1 tasand uuringute eesmärgiks on teada saada teoreetiliselt oluliste nähtuste olemust. Siia kuuluvad alusuuringud. Skaala teise otsa (TRL9) kuuluvad tööd, kus tehnoloogiad on juba töökeskkonnas testitud, st uurimistöö on viinud reaalselt toimiva tooteni.

Tasemel 3 on alusuuringutega  leitud uute ideede katselised tõestused ehk siirdeuuringud (inglise keeles proof of concept).

Kus siis hädad on ja mida teha?

Hästi toimiv teadus- ja innovatsioonisüsteem on selline, kus erinevad poliitikad ja meetmed hoolitsevad kogu innovatsiooniahela kõikide tasemete eest. Eesti Teadusagentuuri (ETAg) väljaantavad grandid (toetavad TRL tasemeid 1 ja 2) on osa tervikpildist ja vaid osa riigi eraldatavast teadusrahast. Arutada pole mõistlik seda, kas piirata alusteaduslikke uuringuid ja kahandada teaduse mitmekesisuse aluspinda, vaid hoopis seda, kuidas luua tervikuna toimivat innovatsioonisüsteemi  ja  kas kõik TAI korralduse ülesandeid omavad osalised annavad oma parima.

Praegu on ETAg-il käsil plaan teha üks samm TRL tasemete redelil edasi- väljatöötamisel  on siirdegrandi skeem. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on järgmise aasta lõpupoole võimalik  anda toetusi, et katsetada alusteaduslike uurimistööde raames väljatöötatud ideede rakendatavuse võimalusi. Juba mõnda aastat on ETAg-il käimas riigile oluliste rakendusuuringute programm RITA ja ettevõtete teadustööd toetav programm NUTIKAS.

Erinevalt A.Taklaja väitest ei puudu meil teaduspoliitika suur plaan. Teadus-arendustegevus ja innovatsioonipoliitika  kolmanda ja senistest parima strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ neljast eesmärgist kaks näevad ette teaduse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamist ning majandusstruktuuri nutikamaks muutmist.

Suurimaks hädaks pole mitte plaanide puudumine vaid nende vilets täitmine. Strateegia täitmise mõõdikud näitavad, et kõige haledamalt jääme plaanidest maha nii avaliku kui erasektori  TA investeeringute taseme kui ka ettevõtete tootlikkuse poolest. Poliitilise retoorika ja tegelike TA investeeringute vaheline lõhe aastatega ei vähene. Plaani täitmata jätmise eest ei vastuta justkui keegi. Päris uskumatu on see, et seaduses  ette nähtud innovatsioonipoliitika alal  ministrit nõustav komisjon on tänaseks haihtunud, selle viimase koosseisu kinnitas peaminister Ansip 2012. aastal. Pole siis ime, et EAS-i uues strateegias kohtab sõna „teadus“  vaid seal, kus räägitakse, et väga tulukas tegevus, mida toetama peab, on teadusturism..

Mõtlemisainet on. Varsti alustatakse  teaduse ja innovatsiooni jaoks uue suure plaani koostamisega.

Kommenteerimine on suletud