Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (mai 2018)

21. mai, 2018

Üldised teadusuudised
Järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi nimi on „Horizon Europe“ ehk Horisont Euroopa
Euroopa Komisjoni eelarve ettepanek: 97,9 miljardit eurot järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi jaoks
Komisjoni eelarve ettepaneku vastukaja: Teadusorganisatsioonid soovivad suuremat rahalist panust teadusesse ja innovatsiooni
Euroopa Komisjon arutab riigiabi reeglite lihtsustamist teadusprojektides
Euroopa Teadusnõukogu kuulutas välja 50 Proof of Concept grandi võitjat
Euroopa Komisjon avaldas juhtnöörid Horisont 2020 projekti tulemuste kommunikatsioonist, levitamisest ja kasutamisest
23 organisatsiooni kirjutasid alla EL-i teksti- ja andmekaeveseadusega seotud avalikule kirjale
EL on käima lükanud kõrgtehnoloogilistele idufirmadele suunatud riskikapitali initsiatiivi
Uus missioonidele keskenduv lehekülg Horisont Euroopa kodulehel
Aruanded, analüüsid
Avaldati uus digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeks (DESI)
LERU analüüs teadus- ja innovatsiooniprojektide mõjust raamprogrammis
Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskus avaldas iga-aastased riikide aruanded 2017. aastaks
1,191 inimest vastas Mazzucato missioonide teemalise raporti konsultatsioonile
Euroopa Komisjon ja sidusgrupid avaldasid ühiselt valminud raporti missioonikeskse lähenemisviisi mõju kohta
Konsultatsioonid
Avalik konsultatsioon mehitamata õhusõidukite kohta – asjaomaste toodete tehnilised standardid ja mehitamata õhusõidukite kasutamise tingimused
Konkursid
JPI Kliima avas uue taotlusvooru
Euroopa Komisjoni EIC Horisondi auhind epideemiate varajase hoiatuse süsteemi jaoks
Teadusuuringute Ühiskeskuse konkurss „Teadus kohtub Parlamendiga/Teadus kohtub regioonidega“
Innovatsioon
Teadusuuringute Ühiskeskus esitles Digipäeval Innovatsiooniradarit

Üldised teadusuudised

Järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi nimi on „Horizon Europe“ ehk Horisont Euroopa

Teadusvolinik Carlos Moedas teatas ametlikult 2. mail 2018 ilmunud blogipostituses, et järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi nimi on Horisont Euroopa. C. Moedase sõnul on nimevaliku taga asjaolu, et Horisont 2020 on maailmas tipptaseme maine saanud ning järgmine raamprogramm peaks äratuntavast nimest kasu saama. Horisont Euroopa on tema sõnul kooskõlas programmi loomise käigus kõlanud motoga „evolutsioon, mitte revolutsioon“.
Carlos Moedase blogipostitust on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjoni eelarve ettepanek: 97,9 miljardit eurot järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi jaoks

2. mail 2018 avaldas Euroopa Komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ettepaneku, mille kohaselt oleks Horisont 2020-le järgneva raamprogrammi eelarve 97,9 miljardit eurot.
Teaduse ja innovatsiooniprogrammide jaoks eraldatud raha on kasvanud eelmise eelarveperioodiga võrreldes ning Komisjon soovib kahekordistada ka Erasmus+ programmi eelarvet. Samas on Komisjon teinud ettepaneku vähendada ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika eelarvet ligi 5% võrra. Kärbetest hoolimata on Komisjon lubanud mõlemat poliitikavaldkonda uuendada, et väiksem eelarve ei takistaks tulemuste saavutamist ega uute prioriteetide seadmist.

Komisjoni sõnul rahastatakse perioodil 2021-2027 teadust ja innovatsiooni lisaks raamprogrammile järgnevatest allikatest:

InvestEU, uus rahastusinstrument, mille eesmärk on meelitada avalikke ja erainvesteeringuid 650 miljardi euro ulatuses. EL-i eelarvest panustatakse 15,2 miljardit eurot;
Ühtekuuluvuspoliitika instrumendiga rahastatakse innovatsiooni, nutikat spetsialiseerumist ja „Seal of Excellence’i“;
Uus Euroopa Julgeolekufond, (eelarvega 13 miljardi eurot) rahastab koostööprojekte, mis käsitlevad tulevasi julgeoleku- ja turvariske;
ITER-ile ehk rahvusvahelisele katsetermotuumareaktorile (ingl. International Thermonuclear Experimental Reactor) on eraldatud 6 miljardit eurot;
Euratomi teadusuuringute ja koolituse programm toetab teadustööd ja koolitusprogramme tuumaenergia turvalisuse vallas;
Uue Digital Europe programmi (eelarvega 9,2 miljardit eurot) eesmärk on vähendada Euroopa digitaalset lõhet.

Euroopa Komisjoni pressiteadet ettepanekust EL-i eelarveks aastateks 2021-2027 on võimalik lugeda siin.
Teaduse ja innovatsiooni rahastamise kohta järgmises EL-i mitmeaastases eelarves on võimalik lugeda siin.

Komisjoni eelarve ettepaneku vastukaja: Teadusorganisatsioonid soovivad suuremat rahalist panust teadusesse ja innovatsiooni

Euroopa Komisjon esitles 2. mail 2018 järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ettepanekut Euroopa Parlamendis toimunud pressikonverentsil. Horisont 2020 järglasele Horisont Euroopa programmile eraldatud ligi 100 miljardit eurot sai parlamendiliikmetelt positiivset vastukaja ning maikuu lõpus avaldatakse Parlamendi ametlik vastus Komisjoni eelarve ettepanekule.
Mitmed organisatsioonid, kes esindavad Euroopa teaduskogukondade huve Brüsselis, on avaldanud arvamust Komisjoni ettepaneku kohta. Kuigi ettepanek võeti positiivselt vastu, ootasid mitmed osapooled veelgi suuremat investeeringut kui 100 miljardit eurot.
LERU (ingl. League of European Research Universities) sõnul peaks järgmises raamprogrammis teadusele ja innovatsioonile eraldatud raha küündima vähemalt 160 miljardi euroni, et EL saaks maailmas teadustöö vallas juhtivale positsioonile. Vaatamata sellele, et Komisjoni ettepaneku järgi kasvab teaduse ja innovatsiooni eelarve protsendiliselt rohkem kui kunagi varem, soovib LERU, et Euroopa Parlament ja EL-i liikmesriigid jõuaksid kokkuleppele, mis suurendaks veelgi Horisont Euroopa eelarvet.

Guildi võrgustik võttis eelarve ettepaneku positiivselt vastu, kuid peab seda vaid läbirääkimiste alguseks. Sarnaselt LERU-le on Guild teinud üleskutse suurendada Horisont Euroopa eelarvet 160 miljardi euroni. Võrgustiku sõnul on oluline suurendada sünergiaid teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi ja teiste EL-i programmidega ning läbirääkimiste osapooled peaksid kahekordistama Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC ja Marie Skłodowska-Curie meetmete eelarvet. Nii LERU kui ka Guildi võrgustik toetavad Suurbritannia osalust järgmises raamprogrammis.

Euroopa Ülikoolide Võrgustik (EUA) arvab, et 30% kasv võrreldes eelmise raamprogrammiga ei ole piisavalt ambitsioonikas. 100 miljardi euro suurune eelarve ei võimalda EL-il parandada keskmise edukuse määra ega kata rahaliselt suuremahulisi missioone. EUA sõnul peab kõikide seatud eesmärkide täitmiseks olema Horisont Euroopa eelarve Horisont 2020-ga võrreldes kahekordne.

Teaduse rahastamise organisatsioonide ja teadusasutuste ühendus Science Europe rõhutab, et vaatamata eelarve suurendamisele ei ole Horisont Euroopale eraldatud raha piisav, et saavutada EL-i poliitilised eesmärgid ega lahendada ühiskondlikke probleeme. Science Europe soovib samuti, et Euroopa Teadusnõukogu ning baasuuringute eelarve kasvaks.

Ärisektori seisukohalt rõhutas BusinessEurope vajadust keskenduda EL-i konkurentsivõime suurendamisele. Ühenduse sõnul peaks Komisjon olema ambitsioonikam ning läbirääkimiste ajal peab EL-i konkurentsivõime suurendamine teaduse ja innovatsiooni kaudu olema kõigi jaoks prioriteet.

Euroopa Komisjon arutab riigiabi reeglite lihtsustamist teadusprojektides

Teadusprojekte, mida tunnustatakse seal of excellence’iga, kuid ei saa Horisont 2020 toetust, võivad tulevikus rahastust saada struktuurifondidest. Euroopa Komisjoni avatud teaduse ja innovatsiooni osakonna direktori Jean-David Malo sõnul oleksid seal of excellence’i projektid automaatselt kooskõlas riigiabiga ka sellisel juhul, kui taotleja saab raha teisest avalikust allikast.

Reeglite lihtsustamine on Komisjoni teaduse ja innovatsiooni, konkurentsivõime ja regionaalpoliitika peadirektoraatide vahelise kokkuleppe tulemus. Ettevõtmist toetavad teadusvolinik Carlos Moedas ning konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Komisjon lõi seal of excellence’i tunnustuse Horisont 2020 taotluste jaoks, mis said hea hinde, kuid ei saanud rahastust. Kvaliteedimärgisega oleks projektidel lihtsam saada rahastust teistest suurema eelarvega struktuurifondide initsiatiividest, kuid see õnnestus väga vähestel taotlejatel, kuna kõik liikmesriigid ei paku teisi rahastusvõimalusi. Samuti olid teadusprojektid kooskõlas teaduse ja innovatsiooni raamprogrammiga, kuid mitte riigiabi reeglitega, mis kehtivad struktuurifondide puhul.

Kui mõni osapool soovib tulevikus rahastada seal of excellence’iga tunnustatud Horisont 2020 projekti, siis kehtivad järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont Euroopa reeglid, mitte struktuurifondide omad.

Huvilised võivad lugeda Science|Businessi uudist siin.

Euroopa Teadusnõukogu kuulutas välja 50 Proof of Concept grandi võitjat

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council ehk ERC) kuulutas välja viiskümmend PoC ehk Proof of Concept 150 000 euro suuruse grandi võitjat. PoC grant on mõeldud teadlastele, kes tahavad vähendada lõhet nende läbimurdelise teadustöö ja turustamise algfaasi vahel. Teadlased hakkavad uurima ärivõimalusi, kehtestavad intellektuaalvaraga seotud õigusi või viivad läbi tehnilist valideerimist.

Konkursil võivad osaleda ainult ERC grandisaajad. 2018. aastal toimub kolm vooru ning võistluse jaoks eraldatud eelarve on 20 miljonit eurot.

ERC pressiteatega on võimalik tutvuda siin.
Valitud projektidega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas juhtnöörid Horisont 2020 projekti tulemuste kommunikatsioonist, levitamisest ja kasutamisest

Euroopa Komisjon ja intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi (IPR-Helpdesk) avaldasid brošüüri, mis käsitleb Horisont 2020 projektide tulemuste kommunikatsiooni, levitamist ja kasutamist. Abimaterjal pealkirjaga “Making the Most of Your Horizon 2020 Project“ selgitab kommunikatsiooni, levitamise ja kasutamise termineid ning annab juhtnööre Horisont 2020 projekti teavitamis- ja levitamisstrateegia loomiseks.

Brošüüriga “Making the Most of Your Horizon 2020 Project” on võimalik tutvuda siin.

23 organisatsiooni kirjutasid alla EL-i teksti- ja andmekaeveseadusega seotud avalikule kirjale

Euroopa Komisjoni Digipäeva puhul kirjutasid 23 Euroopas asuvat teadusega tegelevat organisatsiooni, institutsiooni ja ettevõtet alla Komisjonile suunatud avalikule kirjale. Kirja põhisõnum on soov, et Komisjon kindlustaks tehisintellekti maksimaalse kasu tulevikukindlate teksti- ja andmekaeve-eeskirjadega. Allakirjutanud organisatsioonid esindavad ülikoolide, suurte ja väikeste tehnoloogiaettevõtete, Interneti teenuspakkujate, raamatukogude, teadustööd tegevate ja rahastavate organisatsioonide, uurivate ajakirjanike ning mittetulundusühingute huve.

Kuigi kirja sõnul toetavad ühendused Euroopa Komisjoni ja Nõukogu ambitsioone stimuleerida tehisintellekti arengut ja valdkonna investeeringuid, tuleb rõhutada, et tehisintellekt, masinõppe ja andmeanalüüsi kasutuselevõtt Euroopas on napp ning jääb USA-st ja Hiinast maha. Kirjas tehakse üleskutse kehtestada sobiv reguleeriv ning poliitiline raamistik, mis soodustaks Euroopa ettevõtete jõudmist juhtpositsioonile tehisintellekti vallas.

Avaliku kirjaga on võimalik tutvuda siin.
Science|Business uudisega on võimalik tutvuda siin.

EL on käima lükanud kõrgtehnoloogilistele idufirmadele suunatud riskikapitali initsiatiivi

Euroopa Komisjon on välja valinud kuus fondihaldurit, kes uut VentureEU initsiatiivi hakkavad juhtima. VentureEU on uus investeerimisinstrument, mille eesmärk on suurendada investeeringuid lootustandvatesse tehnoloogiaettevõtetesse, et firmad ei lahkuks Euroopast.

Fondi aluskapitaliks on 410 miljonit eurot Euroopa Liidu eelarvest ning kuus uut fondihaldurit soovivad koguda 2,1 miljardit eurot avalikku ja erainvesteeringut, mis EL-i sõnul peaks tulevikus kasvama 6,5 miljardi euroni. Kuus investorit panevad raha mitmesse riskikapitali fondi, millel on investeeringuid vähemalt neljas EL-i riigis. Sellisel viisil luuakse fondifond, mille kaudu loodab Komisjon investeerida 1500-sse ettevõttesse, mis tegutsevad IKT, bioteaduse või energeetika valdkonnas. VentureEU initsiatiivi koordineerib Euroopa Investeeringufond, kes on suurim riskikapitali investeerija Euroopas.

Fondifondi skeemi pakkus välja teadusvolinik Carlos Moedas 2015. aastal ning tänu Komisjoni presidendi J.-C. Junckeri plaani edukusele loodab EL nüüd sarnast edu Euroopa napil riskikapitali turul.

EL-is on 20 erafirmat, mille väärtus on suurem kui miljard dollarit, kuid USAs on sarnaseid firmasid 106 ning Hiinas 50. 2016. aastal investeerisid Euroopas asuvad riskikapitalifondid ligikaudu 6,5 miljardit eurot, samal ajal investeerisid sarnased fondid USA-s 39,4 miljardit eurot.

Euroopas tegutseb üle 800 riskikapitalifondi, millest 90% asub kaheksas EL-i liikmesriigis: Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Hollandis, Soomes, Belgias ja Hispaanias. Komisjon ei oska kommenteerida uue skeemi kasu ülejäänud kahekümnes liikmesriigis.
Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Uus missioonidele keskenduv lehekülg Horisont Euroopa kodulehel

Euroopa Komisjoni järgmisele teaduse ja innovatsiooni raamprogrammile Horisont Euroopale pühendatud kodulehel avaldati missioonikeskset lähenemisviisi tutvustav lehekülg, mis annab ülevaate missioonide kujunemisest, kuidas kodanikud saavad missioonide loomisel kaasa rääkida, milline on olnud sidusrühmade vastukaja ning millised mõjuhindamised ja analüüsid on missioonikeskse lähenemisviisi kohta avaldatud.

Maikuu alguses ilmus Komisjoni Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi ning Joanneum Researchi, VVA, TNO, Joint Institute for Innovation Policy, Taani Tehnoloogiainstituudi, VTT, ja Tecnalia poolt koostatud lõpuraport “Assessing the impact of a mission-oriented research and innovation“, milles tehakse kokkuvõtte missioonikeskse lähenemisviisi potentsiaalse mõju hindamise analüüsidest.
Ingliskeelse raportiga on võimalik tutvuda siin.

Aruanded, analüüsid

Avaldati uus digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeks (DESI)

Euroopa Komisjon avaldas uue raporti EL-i digitaalmajanduse ja –ühiskonna kohta, mida analüüsitakse digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeksi ehk DESI abil (ingl. Digital Economy and Society Index).

EL muutub järjest digitaliseeritumaks, kuid tehtud edusammudest ei piisa, et jõuda järele maailma juhtfiguuridele ning vähendada EL-i liikmesriikide vahel olevaid lõhesid. Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaad on EL-is kõige arenenuma digitaalse majandusega riigid. Neile järgnevad Luksemburg, Iirimaa, Suurbritannia, Belgia ja Eesti.

DESI analüüs näitab, et järjest rohkem eurooplasi kasutavad internetti suhtlemise eesmärgil ning ülikiire internetiga kodude arv on kiiresti kasvav. EL-il on rohkem digitaalspetsialiste kui kunagi varem, kuid oskustelõhe on jätkuvalt mitmes riigis probleem. Kuigi rohkem ettevõtteid on kasutusele võtnud internetipõhised arvepidamise meetodid ja kasutavad sotsiaalmeediat, ei ole internetipõhiselt tegelevate VKE-de arv viimaste aastate jooksul tõusnud.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega siin, üldise infoga DESI kohta siin ning riikide profiilidega siin.
Eesti profiiliga on võimalik tutvuda siin.

LERU analüüs teadus- ja innovatsiooniprojektide mõjust raamprogrammis

LERU (ingl. League of European Research Universities) teeb avaldatud aruandes “Impact and the next Framework Programme for Research and Innovation“ Euroopa Komisjonile 17 konkreetset soovitust rahastatud projektide mõju hindamise ja suurendamise kohta järgmises teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.
Raportit on võimalik alla laadida siin.

Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskus avaldas iga-aastased riikide aruanded 2017. aastaks

Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskus ehk RIO (ingl. Research and Innovation Observatory) avaldas iga-aastased riigipõhised aruanded 2017. aastaks. Raport annab lühikese ülevaate iga riigi teadus- ja innovatsioonisüsteemist majanduslikus kontekstis. Lisaks analüüsitakse andmeid rahastustrendide, inimressurssi, teaduse ja innovatsiooniga seotud väljakutsete lahendamiseks loodud poliitika ning nutika spetsialiseerumise strateegiate vaatepunktist. Aruannetega on võimalik tutvuda RIO koduleheküljel.
Eesti profiiliga on võimalik tutvuda siin.

1,191 inimest vastas Mazzucato missioonide teemalise raporti konsultatsioonile

Euroopa Komisjon avaldas eelkokkuvõtte Mariana Mazzucato raporti “Research and Innovation in the European Union: A problem-solving approach to fuel innovation-led growth” teemal toimunud konsultatsiooni kohta.
Kokkuvõte annab ülevaate konsultatsiooni käigus esitatud kinnistest küsimustest.
Prof. Mazzucato pakutud kriteeriumitest oli „EL-i teadus- ja innovatsioonimissioonidel peaksid olema ambitsioonikad aga realistlikud teaduse ja innovatsioonitegevused“ 88% sõnul kõige olulisem. Rakendamise aspektidega seoses pidas 88% oluliseks, et „Missioonide rakendamine peaks olema paindlik ning proaktiivselt juhitud, et asutusesisest võimekust tõsta“. 68% vastajatest nõustus väitega, et kodanike peaks konsulteerima missioonide valikuga seoses.

Konsultatsioon oli avatud 22. veebruarist 4. aprillini. Sidusgruppide puhul tuli 42% vastustest ülikoolidelt, 23% teadusorganisatsioonidelt, 13% äri- või tööstusettevõtetelt, 6% mittetulundusühingutelt, 5% avalikust sektorist ja 8% muust valdkonnast.

Järgmise sammuna avaldatakse detailne analüüs kõikidest konsultatsiooni vastustest, sealjuures tuuakse välja ka kommentaarid ja ettepanekud, mis konsultatsiooni käigus tekkisid.

Eelkokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon ja sidusgrupid avaldasid ühiselt valminud raporti missioonikeskse lähenemisviisi mõju kohta

Ingliskeelse raportiga on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Avalik konsultatsioon mehitamata õhusõidukite kohta – asjaomaste toodete tehnilised standardid ja mehitamata õhusõidukite kasutamise tingimused

Avaliku konsultatsiooni eesmärk on saada arvamusi ja ettepanekuid mehitamata õhusõidukite kasutamise võimaliku kasu ja selle kohta, milliseid probleeme tuleks lahendada ELi tasandil.
Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse mehitamata õhusõidukeid ja nende käitamist käsitlevate uute delegeeritud ja rakenduseeskirjade ning nende käitamist käsitlevate võimalike järelmeetmete kehtestamisel.
Konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud ja organisatsioonid.
Konsultatsioon on avatud 9. juulini 2018. Vastuseid saab esitada siin.

Konkursid

JPI Kliima avas uue taotlusvooru

ERA-NET AXIS kuulutas välja uue riikidevahelise ühiskonkursi JPI Kliima (ingl. Joint Programming Initiative Climate) jaoks. Taotlusvooru „Kliimamuutuste mõju uurimine, majandushinnang ja liikumine jätksuutliku tuleviku suunas“ indikatiivne eelarve on 15 kuni 17 miljardit eurot, mis toetab kuni kolm aastat kestvaid rahvusvahelisi projekte.

ERA-NET AXIS on üheksas riigis asuvast kümnest teadusrahastus-organisatsioonist koosnev võrgustik, mis toetab kliimamuutuste mõju uurimise ja ühiskondlike probleemidega sidumise ühtlustamist, integratsiooni ja põhjalikumaks muutmist.

Ühiskonkurss koosneb kolmest omavahel seotud teemast:

Sektori- ja skaalaülene kliimamuutuse mõju hindamine.
Biofüüsilise kliimamuutuste mõju hindamise integreerimine majandusmudelitega.
Uued võimalused Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärke (ingl. SDG), mis on seotud kliimamuutustega nt SDG 13.

Lisainfot tähtaegade ja konkursi kohta on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjoni EIC Horisondi auhind epideemiate varajase hoiatuse süsteemi jaoks

Euroopa Komisjon kuulutas välja 5 miljoni euro suuruse auhinnarahaga konkursi, mille raames otsitakse parimat lahendust epideemiate varajase hoiatuse süsteemi jaoks.
Auhind on üks kuuest Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council ehk EIC) Horisondi auhinnast. EIC-i Horisondi auhinnad kuuluvad EIC-i esimese faasi alla Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis.
Auhinna võitmiseks peab arendama kohandatava, usaldusväärse ja kulutõhusa varajase hoiatuse süsteemi prototüübi, mis kasutaks Maa seire andmeid ning teisi geograafilisi andmeid, mis aitaksid prognoosida ja jälgida vektorputukate põhjustatud haiguste nt malaaria, Zika viiruse, Dengue’i ja kollapalaviku puhanguid.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. september 2020. Lisainfot on võimalik lugeda EIC-i kodulehel.

Teadusuuringute Ühiskeskuse konkurss „Teadus kohtub Parlamendiga/Teadus kohtub regioonidega“

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre ehk JRC) ootab avaldusi „Teadus kohtub Parlamendiga/Teadus kohtub regioonidega“ pilootprojekti konkursile, mille raames võivad parlamendid, regionaalsed ja kohalikud omavalitsused taotleda toetust ürituste korraldamiseks, mis toovad kokku teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikud, et arutada kohalikule kogukonnale olulisi teemasid teadusuuringute abil.
Kavas on toetada kuni 28 üritust eelarvega kuni 30 000 eurot. Taotlusi võib esitada nii ühepäevase ürituse (töötuba või konverents) kui ka mitmepäevaste innovatsioonilaagrite korraldamiseks.
JRC toetab ettevõtmist teadusliku ekspertiisi, osalejate leidmise, ürituste korraldamise ja turustamisega. Pilootprojekti rahastab Euroopa Parlament.
Huvilised võivad avaldusi esitada 1. juunini 2018.
Lisainfo ja avalduste esitamine asub siin.
Ülle Must, JRC Eesti kontakt, ulle.must@etag.ee

Innovatsioon

Teadusuuringute Ühiskeskus esitles Digipäeval Innovatsiooniradarit

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) esitles 10. aprillil 2018 Brüsselis toimunud Digipäeval Innovatsiooniradari veebipõhist rakendust, mis toob kokku novaatorid ja osapooled, kes saavad aidata innovaatilistel toodetel turule jõuda (investorid, tehnoloogia „luurajad“ ja äriinkubaatorid).
Innovatsiooniradaril on intuitiivne kasutajaliides, mille abil saab leida suure potentsiaaliga novaatoreid ning nende EL-i rahastatud projektide töö tulemusi.
Innovatsiooniradarit on võimalik kasutada rakenduse koduleheküljel või telefonirakenduse kaudu.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee