BONUS programmil on põhjust uhkust tunda

Kaheksa BONUS programmi poolt rahastatavat projekti – BIO-C3, INSPIRE, BAMBI, BALTICAPP, COCOA, GO4BALTIC, MIRACLE ja SOIL2SEA on omavahelise aktiivse suhtlemise ja koostööga jõudnud kaheksa meeskonna ühise artikli avaldamiseni 9. mail 2018 ajakirjas Science Advances.

Kaalukas rahvusvahelises autorite kollektiivis, kuhu kuuluvad T. B. H. Reusch, J. Dierking, H. Andersson, E. Bonsdorff, J. Carstensen, M. Casini, M. Czajkowski, B. Hasler, K. Hinsby, K. Hyytiäinen, K. Johannesson, S. Jomaa, V. Jormalainen, H. Kuosa, S. Kurland, L. Laikre, B. R. MacKenzie, P. Margonski, F. Melzner, D. Oesterwind, H. Ojaveer, J. C. Refsgaard, A. Sandström, G. Schwarz, K. Tonderski, M. Winder ja M. Zandersen, esindab Eesti osalusega projekte Henn Ojaveer TÜ Eesti Mereinstituudist. Lisaks Eestile on autorid Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Taanist ja Poolast. Kaheksast BONUS programmiga liitunud riigist ei ole esindatud vaid Läti ja Leedu.

Artikkel ilmus pealkirja all The Baltic Sea as a time machine for the future coastal ocean. Allpool on võimalik tutvuda artikli sisuga ühe autori, Henn Ojaveeru poolt koostatud kokkuvõtte abil. Huvi korral on võimalik artiklit täispikkuses lugeda aadressil: http://advances.sciencemag.org/content/4/5/eaar8195

Läänemeri kui tuleviku rannikumere ’ajamasin’: ülevaateartikkel ajakirjas Science Advances

Maailma mastaabis mitmeti väga omapärane Läänemeri (riimveeline keskkond, liigivaene elustik, geoloogiliselt noor epikontinentaalne poolsuletud meri) on osutunud tänu unikaalsele välismõjutegurite kombinatsioonile ja -tugevusele, ajapikku kogunenud rikkalikule teaduspagasile ja ökosüsteemi eri komponentide mitmekümne aasta pikkusele integreeritud piiriülesele koostööle unikaalseks näiteks,  kuidas korraldada seire/teadustöö selgitamaks ja leevendamaks välismõjude tagajärgi rannikumere ökosüsteemidele. Globaalsel mõttes mitmed väga suured saavutused, nagu nt. tippkiskjate ja kalavarude seisundi langustrendi peatamine/parandamine ning toitainete ja toksiliste ainete sissevoolu vähendamine merre saab toimuda vaid laiaulatuslikus rahvusvahelises koostöös, arvestades nii lokaalsete kui ka globaalsete tegurite koosmõjusid. Läänemere õppetundidest johtuvalt saab mereökosüsteemide majandamine olla edukas juhul kui see on 1) konservatiivne – tagamaks vajalik puhver globaalsete nn. mittemajandatavate mõjutegurite tarbeks; 2) kohandumuslik – võimaldamaks kiiresti reageerida uutele meremajandamise vajadustele; ja 3) kompromissialdis – arvestamaks erinevaid inimhuve.

Info: Tartu Ülikooli mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer (henn.ojaveer@ut.ee; mob. 5158328)

Täiendav info Eesti Teadusagentuuris
Maria Habicht
maria.habicht@etag.ee