Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (aprill 2018)

Üldised teadusuudised
Esimesed sammud Euroopa Ülikoolide võrgustiku loomisel
ERC 2017. aasta kogenud teadlase grandi saab 269 teadlast
Ida-Euroopa riigid soovivad näha uues teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis rohkem võrdsust
Jean-Claude Junckeri ambitsioonikad soovid teadusrahastuse vallas
Euroopa Komisjon valis EIC-i pilootprojekti edukad taotlejad
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) plaanib 2020. aastast laieneda
Suurbritannia soovib EL-ist lahkumise järel osaleda teadusprogrammides
Euroopa Investeerimispank suurendab kaitse- ja julgeolekuvaldkondade laene 1,5 miljardi euro võrra
Euroopa Patendiametile esitati 2017. aastal rekordarv avaldusi
Euroopa Komisjon avaldas Projects for Policy veebisaidi
Euroopa Komisjon paneb paika murrangulise tehnoloogia eetilisi standardeid
Aruanded, analüüsid
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas raamprogrammi kujunemise kohta aruande
ERC iga-aastane raport
Avaldati European Semesteri riiklikud analüüsid
Euroopa Komisjon avaldas ülevaate kultuuripärandiga seotud poliitikast
Euroopa Komisjon avaldas uuringu teadlaste sektoriülesest mobiilsusest
Euroopa Parlamendi sõnul valitseb EL-i teadusprogrammides liikmesriikide vahel ebavõrdsus
Konsultatsioonid
Konkursid
Innovatsioon
Teadusvolinik Moedas avaldas Naisnovaatori auhinna finalistid

Üldised teadusuudised

Esimesed sammud Euroopa Ülikoolide võrgustiku loomisel

Sarnaselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni plaanile Euroopa akadeemilise võrgustiku loomiseks on neli tipptasemel Euroopa ülikooli – Prantsusmaa Sorbonne, Saksamaa Heidelberg, Varssavi ja Praha Karli ülikool – teinud esimesed sammud, et käima lükata esimene võrgustik.
Serge Fdida, Sorbonne’i ülikooli rahvusvahelise koostöö aserektori sõnul valmistati kokkulepet ette kaks aastat. Kokkuleppe eesmärk on tugevdada ülikoolide üliõpilaste ja töötajate vahelisi sidemeid. 2018. juunis toimuval koosolekul soovivad ülikoolid alustada konkreetsete ettevõtmiste planeerimist.
Mitmed ülikoolid Euroopas sooviksid sarnases formaadis koostööd arendada. Ülikoole innustab Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üleskutse luua 2020. aastaks kakskümmend üleeuroopalist ülikoolide võrgustikku, millesse kuuluks igas võrgustikus neli ülikooli. Euroopa Komisjoni on andnud esialgse heakskiidu, kuid seab eesmärgiks hoopis 2025. aasta.
Huvilised võivad tutvuvad Science|Business uudisega.

ERC 2017. aasta kogenud teadlase grandi saab 269 teadlast

6. aprillil 2018 avaldas Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (ingl. European Research Council) Horisont 2020 kogenud teadlase grandi taotlusvooru tulemused. Vooru raames toetatakse 269-t vanemteadurit/teadlast 655 miljoni euroga, suurim toetussumma on 2,5 miljonit eurot. Edukate teadlaste seas on 27 erinevat rahvust ning britte on 50, sakslasi 40, prantslasi 20 ja hispaanlasi 18. Teadlased teevad teadustööd kahekümnes erinevas riigis Euroopa Teadusruumis. Kõige rohkem edukaid taotlejaid läheb Suurbritanniasse tööle, kuhu läheb 66 granti, Saksamaale läheb 42 ja Prantsusmaale 34.
ERC pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Ida-Euroopa riigid soovivad näha uues teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis rohkem võrdsust

Kaua kestnud Ida-Lääne teadusrahastuse debati teemal on ilmunud kaks positsioonipaberit, mis kirjeldavad EL-i Ida-Euroopas asuvate liikmesriikide soovi teaduslõhet vähendada. Kõige rohkem taotletakse grandi võitmise tõenäosuse suurendamist ning teadlaste palga kasvu.
Poola Teaduse kontaktbüroo Brüsselis ehk PolSCA on avaldanud dokumendi, milles kutsutakse üles järgmises teaduse- ja innovatsiooniprogrammis looma lisakriteerium taotluse läbivaatamisel, mis keskenduks geograafilisele hajutatusele. Juhul, kui kaks projekti peaks saama hindamiskomisjonilt sama punktisumma, peaks Euroopa Komisjon rahastama projekti, millel oleks partnereid EL-13st.
Teine ettepanek tuleb Visegrad grupi neljalt riigilt, kuhu kuuluvad Poola, Ungari, Slovakkia ning Tšehhi. Dokumendi kohaselt peaks Komisjon looma uue regulatsiooni, mis garanteerib miinimumpalga EL-i teadusprojektides osalevatele teadlastele. „Kuigi madalam osalustase on kindlasti seotud madalate riiklike teadusinvesteeringutega, süvendavad mitmed Horisont 2020 programmi meetmed teaduslõhet.“
Üle 60% Horisont 2020 taotlustest tulevad Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. Mitme Ida-Euroopa riigi meelest on praegune olukord väga ebaaus, kuna nendes riikides asuvad ülikoolid ei ole rahaliste ressursside, tööjõu ega tehnilise võimekuse poolest võrreldavad Lääne-Euroopa ülikoolidega.
PolSCA-s töötava Małgorzata Molęda-Zdziechi sõnul tuli geograafilise kriteeriumi mõte Horisont 2020 soolise tasakaalu reeglist. Horisont 2020 tööprogrammi järgi innustatakse taotlejataid projekti kaasama võrdses arvus mehi ning naisi. Seda reeglit saaks geograafilise tasakaalu saavutamiseks kasutada.
Teine lahendus teaduslõhe vähendamiseks võiks olla reeglite lihtsustamine, mis toetaks sünergia loomist teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi, struktuurifondide ja riiklike programmide vahel.
Visegradi grupp peab oluliseks teadustaristute paremini koordineeritud kasutust ning tegevusi, mis tagaksid, et teadustaristud oleksid rahvusvaheliselt kättesaadavad.
Kahe positsioonipaberiga on võimalik tutvuda siin (Visegrad) ning siin (PolSCA).
Euroopa Parlament avaldas EL-13 osaluse kohta aruande, millega võib lähemalt tutvuda „Euroopa Parlamendi sõnul valitseb EL-i teadusprogrammides liikmesriikide vahel ebavõrdsus“ uudise all.

Jean-Claude Junckeri ambitsioonikad soovid teadusrahastuse vallas

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas märtsikuu alguses Euroopa Parlamendi Strasbourg’i istungil kõne, milles kordas enda soovi kahekordistada EL-i teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi eelarvet.
Hetkel käivate eelarveläbirääkimiste taustal avaldas Euroopa Komisjon üleskutse, milles palutakse Erasmus+ ja EL-i teadus- ja innovatsiooniprogrammi eelarvekärbetest kõrvale jätta.
J.-C. Junckeri sõnul oleks võimalik luua eelarve suurendamise kaudu 77 miljardilt eurolt 120 miljardi euroni 420 000 töökohta ning tooks kaasa 2040. aastaks SKT tõusu vähemalt 0,3% võrra. J.-C. Junckeri ambitsioonikas soov oleks kindlustada teadus- ja innovatsiooniprogrammile 160 miljardi suurune eelarve, mis seaks EL-i teadusarendustöö investeeringute esiotsa.
Kõnet on võimalik lugeda siin.

Euroopa Komisjon valis EIC-i pilootprojekti edukad taotlejad

Viiskümmend seitse ettevõtet taotlesid edukalt raha Euroopa Innovatsiooninõukogu ehk EIC-i (ingl. European Innovation Council) pilootprojekti raames. Esimest korda kutsus Euroopa Komisjon taotlejad hindamisprotsessi ajal vestlustele. Viimasesse vooru jõudnud ettevõtted esitlesid hindamiskomisjonile enda projekte ning 10-minutilisele esitlusele järgnes 20 minutit kestnud küsimuste voor.
Euroopa Komisjoni projektide hindajad on varem taotlusi vaid kirjaliku avalduse põhjal hinnanud ilma, et oleks taotluse esitajaga kohtutud. Teadusvolinik Carlos Moedas rõhutab, et Komisjon saab taotlejate eelkontrolli kaudu välja valida parimad projektid, kuid aja- ning ressursikulu tõttu ei pruugi intervjuude tava teistesse programmidesse üle kanduda. Sellegipoolest võib nt SME Instrumendi taotluste läbivaatamisel ettevõtetega kohtuda, kuna konkursil osaleb vähem taotlejaid.
57 edukat taotlejat saavad EIC-i pilootprojekti raames kuni 2,5 miljonit eurot ning 12-päevase tasuta ärikoolituse. Valitute hulka kuulusid biolaguneva plastmassi, uuendusliku vähiravi ning mitmed toiduga seotud projektid. EIC käivitub täies mahus 2021. aastal.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) plaanib 2020. aastast laieneda

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. The European Institute of Innovation and Technology ehk EIT) on ajutise direktori Martin Kerni sõnul valmis järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi käivitumisel laienema.
M. Kern saatis Euroopa Komisjonile ettepaneku, milles kirjeldatakse EIT-i laienemist EL-i 2021-2027 perioodi eelarves. Uued valdkonnad, millega EIT võiks tegelema hakata on migratsioon, veevarud, julgeolek ja kultuur. Kern sooviks, et EIT-il oleks suurem osalus hariduses väljaspool magistri- ja doktoriprogramme, nimelt keskkooli tasemel. M. Kern arvab, et ettevõtlusharidus peab olema noortele õpilastele paremini kättesaadav.
Käimasoleva Horisont 2020 programmi raames on EIT-i eelarve 2,4 miljardit eurot. Hetkel on EIT-il üle tuhande liikme, kelle seas on suured ettevõtted nagu Siemens, Ericsson ning Philips.
EIT ja EIC hakkavad tulevikus tõenäoliselt võitlema positsiooni üle innovatsioonimaastikul. 2021. aastal hakkab teadusvolinik Carlos Moedase välja pakutud EIC täies mahus tööle ning asutuse teenused kattuvad nendega, mida EIT novaatoritele, ettevõtetele ning investeerijatele pakub. Martin Kerni sõnul ei ole EIC konkurent, vaid need kaks institutsiooni täiendavad üksteist. Näiteks võivad uuenduslike ideedega ettevõtted algselt saada rahastust EIT-ilt ning järgnevate etappide ajal saada lisarahastust EIC-ilt.
EIT-i tegevuse vahearuanne on kättesaadav siin ning Komisjoni vastus siin.

Suurbritannia soovib EL-ist lahkumise järel osaleda teadusprogrammides

Suurbritannia soovib EL-ist lahkumise läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele, mis lubaks riigil osaleda teaduskoostöös ning säilitada liikmestaatus EL-i ametites.  Suurbritannia peaminister Theresa May sõnas, et valitsus soovib EL-iga allkirjastada teaduse ja innovatsioonikokkuleppe, mis lubaks teadlastel ja ideedel vabalt piiriüleselt liikuda.
Theresa May soovib samuti, et Suurbritannia jääks assotsieerunud liikmeks Euroopa Ravimiametis, Euroopa Kemikaaliametis ning Euroopa Lennundusohutusametis. Peaministri sõnul austaks Suurbritannia kõiki liikmekohustusi nt riik panustaks rahaliselt ametite töösse. Euratomist lahkumise kohta kestavad kõnelused edasi. T. May kinnitas, et Suurbritannia lahkub siiski EL-i ühiselt turult ning tolliliidust.
Science|Business uudisega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Investeerimispank suurendab kaitse- ja julgeolekuvaldkondade laene 1,5 miljardi euro võrra

Euroopa Investeerimispank (EIB) on teinud otsuse suurendada tsiviil- ja militaartehnoloogia loomiseks mõeldud laenufondi 1,5 miljardi euro võrra. Panga otsus on osa EL-i kaitsekulutuste suurendamise plaanist.
Euroopa Kaitseagentuur ning EIB allkirjastasid uue koostöölepingu, mille järgi suurendatakse kahese kasutusega (ingl. dual-use) tehnoloogiate jaoks mõeldud laenufondi suurust viiesajalt miljonilt kahe miljardi euroni aastas. Kahese kasutuse alla kuuluvad tehnoloogilised materjalid nagu laserid, sensorid, elektroonika ning arvutid. Taotlusi saavad esitada ka jälgimis- ja kübertehnoloogiat tootvad ettevõtted, samuti võivad liikmesriigid koos EIB laene taotleda.
Lepingu järgi ei või EIB otseselt investeerida üksnes militaarprojektidesse, vaid pank keskendub rohkem infrastruktuuride edendamisele, olles investeerinud 2017. aastal 80 miljardi euro ulatuses üle 900-sse infrastruktuuriprojekti.
2021. aastal algab uus eelarveperiood, mille raames soovib Euroopa Komisjon eraldada 1,5 miljardit EL-i ning 4 miljardit eurot liikmesriikide eelarvest, et toetada teadus- ning arendustööd uudsete relvatehnoloogiate vallas.

Euroopa Patendiametile esitati 2017. aastal rekordarv avaldusi

Euroopas esitatud patenditaotluste arv tõusis 2017. aastal 166 000-ni, kasvades võrreldes eelneva aastaga neli protsenti ning saavutades rekordarvu tänu Hiinast ja USA-st tulnud taotlustele.
Euroopa Patendiamet (EPO) kiitis heaks 106 000 patenti, mis oli võrreldes 2016. aastaga 10% rohkem. Suurem osa taotlustest tuli USA-st, moodustades 25% kõikidest esitatud taotlustest. Hiinast tulnud taotlused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 16,6%, jõudes Šveitsist ja Hollandist ette, kuid patente elaniku kohta tuli kõige rohkem Šveitsist, mistõttu on riik endiselt kõige innovaatilisem Euroopas.
EPO presidendi Benoit Battistelli juhitud ameti ülesandeks on luua Euroopaülene patentimise süsteem, kuid praegu ei ole initsiatiivil kindlat ajakava. Hetkel on 15 Euroopa riiki patendilepingule alla kirjutanud, kuid esimest ühtset patenti võib oodata alles 2019. või 2020. aastal.

Euroopa Komisjon avaldas Projects for Policy veebisaidi

Euroopa Komisjoni  on loonud ingl. Projects for Policy (eesti keeles projektid poliitika jaoks) ehk P4P veebikeskkonna, millega loodetakse suurendada teadus- ja innovatsiooniprojektide mõju EL-i poliitika kujundamisel. Komisjon on kindlaks teinud poliitikavaldkonnad, millele peaks tähelepanu pöörama ning analüüsib asjakohaseid tulemusi teadus- ja innovatsiooniprogrammides. Poliitikakujundamisega seotuid ettepanekuid kogutakse kokku ja avaldatakse aruannetes, mis toetavad õigusloomet.
Hetkel on võimalik tutvuda järgnevate raportitega:

• Jätkusuutliku tööstuse loomine;
• Neljas tööstuslik revolutsioon;
• Patareid;
• Meremajandus;
• Haruldased haigused.

Euroopa Komisjon paneb paika murrangulise tehnoloogia eetilisi standardeid

9. märtsil 2018 alustas Euroopa Komisjon tehisintellektiga seotud strateegia loomist, soovides tuua kokku ekspertgrupi, mis annaks sisendit ning esindaks erinevaid valdkondi. Samal päeval avaldas Euroopa Komisjoni nõustav sõltumatu Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm (ingl. European Group on Ethics in Science and New Technologies  ehk EGE) aruande, mis keskendub tehisintellektile. EGE aruandega on võimalik tutvuda siin.
Taotluste esitamine tehisintellekti ekspertgrupi ning vastutuse ja uute tehnoloogiate ekspertgrupi jaoks on avatud.
Ingliskeelse pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Aruanded, analüüsid

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas raamprogrammi kujunemise kohta aruande

Aruande eesmärk on anda ülevaade Euroopa Komisjoni ettevalmistustööst järgmise raamprogrammi loomisel. Dokumendis analüüsitakse EL-i institutsioonide, nõuandvate komiteede, liikmesriikide ja sidusrühmade seisukohti ning keskendutakse teemadele, mis Komisjoni ettepanekule järgnevalt arutelu alla võetakse.
Täismahus raportiga on võimalik tutvuda siin.

ERC iga-aastane raport

Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (ingl. European Research Council) avaldas 26. märtsil iga-aastase raporti, mis hõlmab ERC 2017. aasta tegevusi ning edusamme.
2017. aastal toimunud suursündmus oli ERC 10. aastapäev Brüsselis, millel osales üle 500 inimese.
Raport keskendub samuti järgmise EL-i teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi ettevalmistamisele. 15. mail 2017 avaldas ERC oma seisukohta aruandes ‘Building on a European Success Story to Further Empower European Researchers’. Dokumendis tuuakse välja ERC soovitused järgmise raamprogrammi jaoks.
2017. aastal viidi läbi sõltumatu ekspertuuring, mis keskendus ERC PoC (ingl. Proof of Concept) rahastusmeetmele, et anda tagasisidet mehhanismi praegusest ja oodatavast mõjust.
Raportiga on võimalik tutvuda siin.

Avaldati European Semesteri riiklikud analüüsid

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta märtsikuus Euroopa Semestri talvepaketi, milles on 27 riigispetsiifilist aruannet (v.a Kreeka, mis on stabiilsuse toetusprogrammis), iga-aastane analüüs liikmesriikide majanduslikust ja sotsiaalsest seisust ning edusammudest, mida riigid on saavutanud.
Talvepakett järgneb 2017. aasta novembris avaldatud iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ning euroala soovitustele, mis panid paika 2018. aasta Euroopaülesed prioriteedid.
Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin. Eesti kohta käiva raportiga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas ülevaate kultuuripärandiga seotud poliitikast

20. märtsil 2018 toimus Brüsselis innovatsiooni ja kultuuripärandi kõrgetasemeline konverents, millega seoses avaldas Euroopa Komisjon ülevaate neljateistkümnest EL-i poolt rahastatud teaduse- ja innovatsiooniprojektist, mis tegelesid kultuuripärandiga.
Dokumendis tuuakse välja, et Horisont 2020 järgnev EL-i teadus- ja innovatsiooniprogramm peab võtma arvesse kultuuripärandit ning seotuid kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi väljakutseid.
Konverentsil esitleti kõige tõotavamaid innovatsioone, mis kaitseksid ning väärtustaksid Euroopa kultuuripärandit. Üritusel arutati Euroopa Komisjoni algatusi, mis suurendaksid sünergiat teaduse, innovatsiooni ja kultuuri vahel ning oleksid kultuuripärandi valdkonnale kasulikud. Näiteks toodi digitaalse ligipääsu suurendamine kohtadele, kuhu inimene ei pääse, väärtuslike artefaktide säilitamine ning kultuuripärandi kasutamine loovas sektoris.
Teadusvolinik Carlos Moedas sõnas, et tal on ambitsioonikas plaan muuta Euroopa maailma juhtivaks kultuuripärandil põhineva innovatsiooni allikaks Horisont 2020 abil.
7,8 miljonit töökohta EL-is on kaudselt seotud kultuuripärandiga nt turismi, tõlketeenuste ja julgeoleku vallas. Rohkem kui 300 000 inimese töötab EL-is kultuuripärandi sektoris ning peaaegu pool UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevatest paikadest asuvad Euroopa regioonis.
Aruandega on võimalik tutvuda siin.
Euroopa Komisjoni pressiteatega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas uuringu teadlaste sektoriülesest mobiilsusest

2018. aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon analüüsi ingl. „Fostering Industrial Talents in Research at European Level“, milles uuritakse teadlaste sektoriülest mobiilsust ning selle toetamist.
Autorid keskendusid võimalikele EL-i ettevõtmistele, mis toetaksid tulevikus sektoriülest mobiilsus eelkõige akadeemikute, tööstusteadlaste ning tööstusvaldkonnas töötavate vanemate inimeste puhul.
Uuringu fookuses on olemasolev materjal sektoriülesest teadlaste mobiilsusest EL-i 28 liikmesriigis. Autorid on välja toonud head tavad, kuid ka sektoriülese mobiilsus takistused. Analüüsi lõpus on dokumendi koostajad esitanud ettepanekuid ning tulevikuperspektiive.
Ingliskeelse uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Parlamendi sõnul valitseb EL-i teadusprogrammides liikmesriikide vahel ebavõrdsus

EL-i teaduse ja innovatsiooni raamprogrammide osalemistingimused on Euroopa Parlamendi tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) poolt avaldatud raporti kohaselt Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide kahjuks.
Aruandes kirjeldatakse koostöövajadust EL-i ja riiklike asutuste vahel, et teaduse ja innovatsiooni levikut laiendada. Samuti tuuakse välja, et EL-13 riikidel on ligi kakskümmend aastat olnud võimalus EL-i teadusprogrammides osaleda, kuid tulemuste poolest jäädakse ikka EL-15 riikidest maha.
Euroopa Komisjonilt oodatakse sekkumist kohtades, kus madal osalustase Horisont 2020-s on tingitud programmi ülesehitusest ja juhtimisest, kuid liikmesriikidel on samuti kohustus strukturaalseid probleeme nagu infrastruktuuride puudulikkust ja teadusasutuste ebakompetentset juhtimist lahendada.
Raportis tuuakse välja, et mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on vähem kvalifitseerituid osalejaid kui Lääne-Euroopas. Esitatud taotluste hulk ja kvaliteet on keskmisest madalam EL-13 riikides ning suurema tõenäosusega on ka mitmed kavandatavad tegevused mitte toetuskõlblikud. Isegi, kui taotlus on nõuetekohane, on väiksem tõenäosus toetust saada.
Osaluslõhe on suurem taotlus puhul, mida koordineerib organisatsioon Kesk- või Ida-Euroopas. Koordineerimiseks on tarvis teatud oskusi, mida EL-13 riikide asutustes leiab harva. Lisaks on võimalikel EL-13 pärit osalejatel nõrgemad suhted Horisont 2020 koostöövõrgustikes, milles domineerivad EL-15 riigid. Vaid käputäis EL-13 asutusi kvalifitseeruvad teaduskeskustena, mis annavad neile tugeva positsiooni raamprogrammi koostöövõrgustikes.
Uuringusse kaasatud teadlased ja poliitikakujundajad tõdesid, et suurimad takistused teaduse ja innovatsiooni raamprogrammides osalemisel olid madal projektide edukuse määr ning puudulikud oskused taotluste kirjutamisel ja projektide haldamisel. Teadlaste sõnul olid lisatakistusteks palgalõhe, aeglane karjääriredelil edasi liikumine ning ebaadekvaatne hindamissüsteem, mis nende meelest ei edenda rahvusvahelistumist.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostööd tegema, et suurendada raamprogrammi ja teadusinfrastruktuuride vahelist sünergiat. Teadlastel ja teadusgruppidel madala osalusega riikidest peaks olema rohkem võimalusi, et luua või edendada tipptasemel keskuseid.
STOA aruandes soovitatakse suurendada tipptasemel teaduse ja osaluse laiendamise programmide eelarvet, kuna need on kaks mehhanismi, mis on loodud niinimetatud teaduslõhe vähendamiseks.
Täismahus aruandega on võimalik tutvuda siin.

Konsultatsioonid

Konkursid

Innovatsioon

Teadusvolinik Moedas avaldas Naisnovaatori auhinna finalistid

Kaksteist edukat naisettevõtjat, kes on murranguliste ideedega turule jõudnud, on 2018. aasta naisnovaatori auhinna finalistide hulka valitud. Auhinda rahastatakse Horisont 2020 programmist. Teadusvolinik Carlos Moedas avaldas rahvusvahelisel naistepäeval Euroopa Parlamendi komiteeistungil finalistide nimekirja. Ta sõnas, et kaks kõige võimsamat vahendit võrdõiguslikkuse saavutamiseks on teadus ja innovatsioon.
Naisnovaatori 2018. aasta auhinna finalistide nimekirjaga on võimalik tutvuda siin.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, ingrid.annilo@etag.ee