Idapartnerluse perspektiividest
7. märts, 20182. märtsil arutati Tallinnas viiendat korda Idapartnerluse teemat – seda nii sise- kui ka välisvaates.
Ülevaade auditooriumist
Kuigi oleme harjunud hiljutise EL eesistumise aegsete ürituste laia haarde ning osalejate arvukusega, oli pungil täis saali nähes ning osalejate nimekirjaga tutvudes üllatusega segunev heameel, et see teema on aktuaalne ja tähtis nii paljudele. Ehk arvude keeles: osalejaid oli 213 kahekümne viiest erinevast riigist.
Olen mõnelgi puhul kokku puutunud skepsisega ning seisukohaga, et Idapartnerlus pole Eesti jaoks, metseenlusega las tegelevad teised.
Vabariigi President Kersti Kaljulaid kõnelemas konverentsil
Seetõttu oli kosutav kuulda president Kersti Kaljulaidi suust kinnitust, et Idapartnerluse toetamine ei olnud meile ainult eesistumise aegne punktikogumine, vaid Eesti jätkab sellel teel. Eesmärgiks pole seitsmepenikoormased hüpped vaid konkreetsed sammud, mis tagavad selle, et tagasilangusi ei tule. President tuletas ka meelde, et tegemist pole heategevusega vaid perspektiivika partnerlusega, mille vilju alles tulevikus maitseme.
Esimese paneel „A View from Inside:Building on the 2017 EaP Summit“ oli suunatud 24. novembril toimunud viiendale Idapartnerluse tippkohtumisele, kus lepiti kokku partnerluse uued prioriteedid.
I paneel (paremalt vasakule): Katar¡na Mathernová (Euroopa Komisjon), Ivanna Klympush-Tsintsadze (Ukraina), Sven Mikser (Eesti), Oleg Kravchenko (Valgevene), Georgi Panayotov (Bulgaaria), Thomas Buchsbaum (Austria)
Euroopa Komisjoni esindaja Katar¡na Mathernová tõdes, et tippkohtumine oli edukas, olgugi et kõik ei olnud õnnelikud. Arvukatel aruteludel tuli leida kesktee, kust edasi minna. Ka Ukraina esindaja Ivanna Klympush-Tsintsadze tõdes, et kuus riiki on väga erinevad ning peavad enda jaoks sihid konkreetselt paika panema. Thomas Buchsbaum tuletas meelde kaheksa aasta tagust aega ning tõdes, et praegu saame Idapartnerluse puhul rääkida avatud koostöövormist. Samas rõhutas ta vajadust tutvustada seda koostöö vormi süvitsi nii Euroopa Liidus kui ka Idapartnerluse riikides. Paneelis ei saadud mööda ka nö hellade teemade mainimiseta. Georgi Panayotov, kellele sekundeeris saalist Ungari esindaja, tõstatas vähemuste olukorra nii Moldovas kui ka Ukrainas, seda eelkõige kavandatud Ukraina haridusseadusest lähtuvalt. Ukraina esindaja selgitas, et probleem tõstatus sellest, et 75% mitte-ukraina keelsete koolide lõpetajatest ei läbi ukraina keele testi, mis võtab neilt ära võimaluse osaleda aktiivselt Ukraina elus.
II paneelis „A View from Outside: The Present and Future of the Eastern Partnership“ lahati Idapartnerlust kaugemal olijate perspektiivist, seda eelkõige vastuvõetud dokumendist – 20 Deliverables for 2020 lähtudes.
II paneel (paremalt vasakule): Jakub Godzimirski (Norra), Andrey Kortunov (Venemaa), Kevin Rex (Kanada), Jorgan Andrews (US), Balász Jarábik (moderaator)
Ameerika Ühendriikide esindaja Jorgan Andrews tõdes, et mõned eesmärgid tunduvad olevat väga ambitsioonikad. Ta rõhutas koordineerimise vajadust, samuti vabatahtlike kaasamist ning parimate praktikate jagamist. Siin ta soovitas Eestil kasutada oma edulugu ning leidis, et sellest võiks Idapartnerluse riigid palju õppida. Ka Kevin Rex oli rahul seatud eesmärkidega ning mainis, et Kanadat seob Idapartnerlusega suur armeenlaste ja ukrainlaste diasporaa. Kanada on panustanud nende riikide toetamisse miljardeid dollareid. Vastuseks Tallinnas õppiva Taiwani tudengi küsimusele, mis kasu Kanada sellest saab, vastas Rex, et Kanada toetab kõigi vahenditega ebastabiilsuse vähendamist ning lähtub põhimõttest, et iga riik, kes tahab läheneda Euroopa Liiduga, on majandust turgutav tegur. Venemaa esindaja Andrey Kortunov demonstreeris diplomaatilist kõrgpilotaaži ning tõi nagu muuseas välja nüansid, millest eriti rääkida ei taheta (näiteks Ukraina ja Venemaa kaubandussuhted ning presidendi huvid). Ta kutsus üles vaatama maailma laiemas spektris, kui ainult must-valge. Samas rõhutas Jorgan Andrews, et Ameerika Ühendriigid sooviksid parandada suhteid Venemaaga, aga kõik sõltub sellest, kuidas Venemaa käitub, „Ukraina on värav paremate suhete poole“.
III paneel „An Uncomfortable Truth: Media and the Shaping of Public Opinion in EU and EaP Countries“ haakus kõige enam eelmise aasta konverentsil käsitletud strateegilise kommunikatsiooni teemadega.
III paneel (paremalt vasakule): Raul Rebane (Eesti, moderaator), Liubov Tsybulska (Ukraina), Oleksiy Makukhin (Ukraina), Jakub Kalenský (EEAS),Darius Skusevičius (Leedu), Jarmo Mäkelä (Soome)
Kommunikatsioon ja meedia on tänapäeva maailmas ülivõimas relv, millega hävitatakse poliitilisi vastaseid ning kujundatakse masside meelelaadi. Kahtlemata oli konverentsi tipphetkeks Ukraina Meedia Kriisi Keskuse analüütikute Oleksiy Makhukhini ja Liubov Tsybulska ettekanne „Euroopa kuvand Venemaa TVs“, mis on juba saanud laialdast kõlapinda ka Eesti meedias. Tegemist oli mahuka uuringuga (perioodil juuli 2014-detsember 2017 salvestati kolme Venemaa TV kanali – Kanal1, NTV, Venemaa 1 – uudised ja jutusaated, teisendati tekstiks, mis seejärel filtreeriti 38 riigi järgi. Filtreeritud andmed liigitati negatiivseteks/neutraalseteks/positiivseteks. Kokku saadi 22 711 negatiivset mainimist). Ettekandjad nentisid, et see uuring näitab, et Venemaa meedia on alustaladeni muutnud uudiste sisu – narratiiv pannakse enne uudiste sisu ja fakte paika. Taustateadmiseks: 5% venelastest räägib inglise keelt (kõige populaarsem võõrkeel), 6% venelastest eelistavad saada teavet välismaalt ning 2016. aastal 7% venelastest külastas riike, mis on väljaspool endise NL piire.
Negatiivsete ja positiivsete uudiste keskmine proportsioon on 85/15, näiteks Eesti puhul on see 83/17. Samas on mõne riigi kajastus ka positiivne – Serbia, Montenegro, Valgevene ja Šveits.
Uuringus toodi välja kuus suuremat narratiivi: õudused (ohtlik koht elamiseks – Levada-Keskuse uuringu kohaselt ei soovinud 2015. aastal 70% venelastest välismaad külastada just vähese turvalisuse tõttu); lagunev Euroopa (EL on ebaõnnestunud – Kataloonia, Brexit näide); protestid ELs (toimuvad permanentselt); terrorism (lõpmatud terroristide rünnakud); pagulaskriis (EL’l tuleb ennast süüdistada, et toetasid USA’d Süüria sõjas); sanktsioonid (Venemaa vastu, sest EL kardab USAd).
Eraldi toodi välja narratiiv Balti riikide kohta, kus toimub natsismi taassünd, keda NATO kasutab oma polügoonina, kus on valdav russofoobia ning valitsused kirjutavad ümber ajalugu ja demoniseerivad NSV Liitu.
Konverentsi lõpetades tõdeti, et sellele vaatamata, et paljudele küsimustele pole veel vastuseid, pole Idapartnerluse riikide ja Euroopa Liidu vaheline side kunagi olnud nii tihe, kui praegu.
Teemast veel:
Ülevaade Brüsselis toimunud Idapartnerluse teaduse ja innovatsiooni teemalisest koosolekust: https://uudiskiri.etag.ee/2017/12/toimus-viies-idapartnerluse-teaduse-ja-innovatsiooni-teemaline-koosolek/
Ülevaade 2017. a. konverentsist: https://uudiskiri.etag.ee/2017/02/idapartnerlusest/
Ukraina Meedia Kriisi Keskuse ettekanne ja filmilõigud Venemaa TV kanalitest:
https://eceap.eu/event/5th-eastern-partnership-annual-conference/
Ülle Must
Eesti Teadusagentuur