Eesti parimad teadusfotod 2017 avastavad mikromaailma ja teaduse telgitaguseid

Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutati Tartus välja Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad. Auhinnad anti välja viies kategoorias ning aasta teadusfotograafiks nimetati žüriilt kolmes eri kategoorias tunnustuse pälvinud biotehnoloog Kertu Liis Krigul.

Auhinnatseremoonia Eesti Üliõpilaste Seltsi aulas juhatas ajaloolise ülevaatega teadusfotograafiasse sisse konkursi peakorraldaja Ivo Kruusamägi, Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk pidas kõne teadusfoto olulisusest teaduse populariseerimisel, geneetik ja teaduse populariseerija Riin Tamm tegi ettekande geeniandmete visualiseerimisest ning lugusid oma fotode taga tutvustasid auhinnasaajad.

“Teadusfotod võivad meile tänapäeva fotograafia vahendeid kasutades näidata silmaga nähtamatuid asju avakosmosest või mikromaailmast ning olla nii ise vahendid teaduslike avastuste tegemisel,” selgitas teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk. “Populariseerimisele aitavad kaasa fotod, mis näitlikustavad teadusnähtusi, uurimisobjekte ja katseid või tutvustavad teadlasi ja annavad nende tegevusele inimliku mõõtme. Paljude jaoks seostub teadlane labori ja valge kitliga, kuid teadusfotod aitavad vaadata nende taha ja teadust paremini mõista.”

“Vikipeedia on teadusfotode populariseerimisel asendamatu vahend ja ma julgustan kõiki oma teadusfotosid üles laadima, et ka laiem üldsus teaduse igapäevaelust osa saaks” rääkis aasta teadusfotograafi auhinna saanud Kertu Liis Krigul, kes hetkel õpib Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli magistrantuuris biotehnoloogiat ning märgiti oma piltidega žürii poolt ära kolmes võistluskategoorias. “Teadusfotode puhul on oluline nende saamislugu ja seal toimuva kirjeldus. Üks foto ei saagi olla teaduslik ilma asjakohase kirjelduseta, aga läbi lugude piltide taga saavad inimesed lähemale teaduse telgitagustele ning see aitab mõista teaduse tähendust.”

Konkursile esitati kokku 144  fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias: mikroskoobifotod (Mikk Vahtrus), inimesed teaduses (Margus Hendrikson), pildiseeriad (Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann), üldkategooria (Mihkel Kree) ja mittefotofailid (Maxim Bilovitskiy). Eripreemiad ajakirjadelt Imeline Teadus, Eesti Loodus, Horisont ning Regio eripreemiad said vastavalt Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.

Konkurss toimus Vikipeedia egiidi all viiendat korda ning algselt Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 tuhande foto enam kui 2200 osavõtjalt. Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad Wiki Science Competitioni rahvusvahelises finaalis, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.

Võidufotosid saab vaadata siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2017/Parimad

Kõik konkursile esitatud fotod on leitavad: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Science_Competition_2017_in_Estonia

Konkursi eesmärk on populariseerida teadust ning fotograafiat kui teadustöö vahendit kvaliteetsete ja teadustöö eri tahke avavate fotode kogumise, kättesaadavaks tegemise ja esiletõstmise kaudu. Konkursile esitatud fotod on vabakasutuslitsentsiga, mis tähendab, et neid võib kasutada autori nime ning litsentsimärgist ära tuues mis tahes väljaannetes ja meediumites.

Vikipeedia ja sõsarprojektide arengut toetav MTÜ Wikimedia Eesti korraldab koostööpartneritega entsüklopeedia populariseerimiseks konkursse ja annab välja auhindu. Koos Tartu Ülikooliga veetakse projekti Miljon+, mille raames plaanitakse aastaks 2020 jõuda miljoni eestikeelse Vikipeedia artiklini. Teiste 2017. aastal välja antud tiitlite seas on ka Vikipeedia sõber Mart Noorma ja Vikipeedia aasta fotograaf Kristjan Pikner.

 

Täpsem info:

Ivo Kruusamägi, teadusfoto konkursi peakorraldaja
+372 5191 3112
ivo@wikimedia.ee

 

// Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Nanosigaret.png

// Kirjeldus: Mikroskoobipiltide kategooria peapreemia ja ajakirja Horisont eripreemia sai Mikk Vahtrus pildi eest “Nanosigaret”, mis sündis ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi vastupidavuse katsetuste käigus.

Kommenteerimine on suletud