Volinik Moedase sõnutsi on ELi järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi nurgakivi digipööre

Tulevane üheksas raamprogramm rajatakse digitehnoloogiatele, et aidata lahendada Euroopa probleeme eri valdkondades tervishoiust transpordini

Autor: Florin Zubascu, Science|Business, Brüssel

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames aset leidnud digitehnoloogiaalasel konverentsil tõdes ELi teadusvolinik Carlos Moedas, et Euroopa seisab silmitsi oluliste väljakutsetega nii tervishoius, transpordis, energeetikas kui ka muudes valdkondades ning et üldine lahendus paljudele probleemidele on digipööre.

Valmistudes järgmise suure teadusuuringute ja innovatsiooni algatuse, üheksanda raamprogrammi kasutuselevõtmiseks, kinnitas Euroopa Liidu Nõukogu 1. detsembril, et eelarve koostamisel on keskne roll uurimissioonidel, mille eesmärk on lahendada teatavaid ühiskonnale tervikuna huvi pakkuvaid probleeme. USA Apollo kosmoseprogrammi eeskujul modelleeritud kontseptsiooni pakkus sel suvel välja eksperdirühm eesotsas Maailma Kaubandusorganisatsiooni endise juhi Pascal Lamyga. Lisaks palkas komisjon hiljuti University College Londoni innovatsiooni- ja avalike huvide instituudi direktori Mariana Mazzucato, kes aitab välja selgitada konkreetsed missioonide teemad.

Moedase sõnutsi peaksid kõik missioone toetavad innovatiivsed lahendused põhinema digitehnoloogiatel. „Kõik nendes missioonides peaks olema digitaalne,“ tõdes Moedas.

Seda mõtet toetab ka Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps. 31. detsembril lõpetab Eesti oma Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti valitsus on veendunud, et asjade interneti, tehisintellekti, süvaõppe ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioon aitab lahendada Euroopa ees seisvaid probleeme. „Digipöörde toetamiseks ja edendamiseks on vaja konkreetselt suunatud meetmeid,“ tõdes Reps konverentsil tehtud videoavalduses.

Tänu hoogsale e-riigi lahenduste kasutuselevõtmisele 1990. aastatel läks Eesti võrreldes teiste riikidega varem üle e-pangandusele, digitaalsele maksusüsteemile ja seotud digitaalsetele teenustele, mis on omakorda aidanud edendada innovatsiooni teistes valdkondades, näiteks e-tervises ja küberturvalisuses. Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili andmete kohaselt on Eestis praegu ligi tuhatkond avalik-õiguslikku ja eraõiguslikku asutust, kes osutavad kodanikele umbes 1800 digiteenust 200 andmehoidlast pärinevate andmete abil. Potentsiaal edasisteks digitaalvaldkonna rakendusteks on tohutu – Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Jaak Vilo arvates saaks tervishoius tänu digilahendustele kokku hoida miljardeid eurosid. „Meie eesmärk peaks olema tulevik, kus arvutid aitavad arste,“ tõdeb Vilo.

Nüüd soovib Eesti jagada oma kogemusi ülejäänud Euroopaga. Repsi sõnul tuleb leida kõige tõhusam viis, kuidas kaasata ühiskondlike probleemide lahendamisse digilahendused.

Tagasi juurte juurde

Moedas väljendas kahetsust selle üle, et Euroopa on digitehnoloogiate valdkonnas maha jäänud USA ja Aasia ettevõtetest. Teisalt on meil võimalus taas ohjad enda kätte haarata, kuna meie tuleviku aluseks olevad digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, plokiahel ja süvaõpe, põhinevad alusteadustel – valdkond, kus Euroopa on alati silma paistnud. „Meil on olemas kõik eeldused, et taas tippu jõuda,“ lisas Moedas.

Oluline küsimus on see, kuidas saada piisavalt rahalisi vahendeid investoritelt, kes ei taotleks üksnes hetkekasumit, vaid mõistaks pikaajaliste investeeringute väärtust. „Vajame pikaajalist kapitali,“ tõdes Moedas. Lisaks nentis Moedas, et ELi tasandil on kavas moodustada riskikapitalifond, et ligi meelitada erasektori vahendeid ja pikaajalist kapitali ning seeläbi soodustada innovatsiooni.

Komisjoni tulevikuvõrkude töörühma asejuhataja Pearse O’Donohue sõnutsi teeb komisjon olulisi jõupingutusi ka digitehnoloogiate integreerimiseks kõikidesse valdkondadesse. Need meetmed on ette nähtud juba praeguses teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis („Horisont 2020“) ning konkreetsed projektid on kavas käivitada järgmisel aastal.

Üks ELi suurimaid digisaavutusi enne üheksanda raamprogrammi käivitamist saab olema Euroopa avatud teaduse pilve loomine. Tegemist on teadusandmete ja uurimistulemuste jagamiseks ette nähtud avatud digitaristuga. Lisaks sellele oodatakse liikmesriikidelt O’Donohue sõnade kohaselt ka investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötlusse ja andmetöötlusvõimsuse ühtlustamisse. „Avatud süsteemide kasutamisel ja andmete jagamisel tuleb ennekõike tagada turvalisus,“ märkis O’Donohue.

Usalduse loomine

Rohkem jõupingutusi tuleks teha ka digitaalajastu ühe peamise dilemma lahendamiseks – kas suured digitaalsüsteemid saavad olla avatud, kuid samal ajal ka turvalised?

Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse juhtivanalüütiku Liisa Pasti arvates on see võimalik, kui süsteeme õigesti projekteeritakse ja hallatakse. Näiteks tänavusest lunavara WannaCry küberrünnakust, mis viis rivist välja arvuteid üle maailma ja tekitas häireid Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemis, jäi Eesti Liisa Pasti sõnul suuresti puutumata, kuna turvalisus on oluline kaalutlus juba süsteemide planeerimisel. „Turvalisus peaks olema läbiv kaalutlus, mitte tagantjärele tarkus.“

Küberkuritegevuse majanduslik kahju on üha suurem ning tänavu on see Euroopa telekommunikatsioonivõrkude operaatorite liidu (ETNO) regulatiivküsimuste valdkonna juhi Paolo Grassia sõnade kohaselt saavutanud kujuteldamatud mõõtmed. Küberrünnakud lähevad ELile maksma 750 miljardit eurot aastas, see tähendab umbes 5% aastasest SKPst.

Konverentsil sõna võtnud eksperdid olid aga üksmeelel, et turvalisusega seotud kõhklused ei tohiks pidurdada digitaalse innovatsiooni edasist laiendamist. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul ei ole probleem mitte selles, kuidas kaitsta andmeid kasutamise eest, vaid selles, kuidas andmeid turvaliselt kasutada.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei usalda 70% eurooplastest oma isikuandmeid ettevõtetele, ent on valmis jagama isikuandmeid tervisega seotud eesmärkidel. „Usalduse loomine võtab aega ja see on võimalik üksnes valdkondadevaheliselt tegutsedes,“ tõdes Aaviksoo.

Oskuste nappus

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peaökonomisti Mariagrazia Squicciarini arvates on probleem ka see, et inimestel ei pruugi olla õigeid oskusi digitehnoloogiate kasutuselevõtu suhtes teadliku otsuse langetamiseks. Eurobaromeetri andmete kohaselt puuduvad 44%-l eurooplastest esmased digitaaloskused – see tähendab, et peaaegu pool ELi elanikkonnast ei tea, kuidas saata e-kirja või avada Exceli tabelit. „Rahvastik vananeb ning eakad ei ole digitaaloskuste omandamise suhtes nii paindlikud kui noored,“ nentis Squicciarini.

Eestis on asjad aga teistmoodi. Näiteks soovib 12% 15-aastastest Eesti noortest töötada tulevikus IT-valdkonnas ning paljud osalevad koolis IT-täienduskursustel. „Meie eesmärk on see, et juba lasteaialastel oleks võimalus robootikaga tutvuda,“ tõdes Reps.