COST AMICI seminar

16.-17. novembril 2017 toimus Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis antimikroobseid pinnakatteid käsitleva COST võrgustiku juhtkomitee ja pinnakatete keskkonna-aspekte käsitleva töörühma teadusseminar

Euroopa Liidu COST võrgustik AMICI (Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases; 2016-2020) ehk “Antimikroobsete omadustega innovatiivsed pinnakatted nakkushaiguste leviku ennetamisel” koondab eksperte nii antimikroobsete pinnakatete sünteesi, kasutuse kui ka soovimatute kõrvalmõjude hindamise alal. Projekti koordineerib Dr. Francy Crijns Zuyd’i rakendusteaduste- ja tehnoloogiaülikoolist Hollandis. Projekti keskkonna-aspekte käsitleva ning  antimikroobsete pinnakatete riski-kasu analüüsi käsitleva töörühma juht on KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja Dr. Anne Kahru ja töösse panustavad pea kõik tema töörühma liikmed. Tallinna teadusseminarile eelnes AMICI juhtkomitee koosolek, kus kavandati eelseisva poolaastaga seonduvaid üritusi (üliõpilaste labori- ja konverentsikülastused, ühisartiklid jms).

Keskkonna-temaatikale keskenduva töögrupi teadusseminar oli pühendatud mikroobide antibiootikumi-resistentsuse probleemidele. Tegu on ühe suurima meditsiini valupunktiga kogu maailmas, kuna mikroobide resistentsus antibiootikumidele on tänu nende organismide kiirele kasvule ja muteerumisvõimele kiire tekkima. On näidatud, et antimikroobsed pinnakatted, mis peaksid baktereid pindadelt eemale hoidma või nende kasvu pidurdama, võivad ka soosida mikroobide resistentsuse teket nii  pinnakattematerjalidele endile  kui ka traditsioonilistele antibiootikumidele. See probleem vajab veel uurimist ja nimetatud aspekte seminaril ka käsitleti.

Avaettekande pidas Prof. Tanel Tenson Tartu Ülikoolist, tehes sissejuhatuse antimikroobse resistentsuse (AMR) mehhanismide ja selle leviku kohta. Prof. Irja Lutsar Tartu Ülikoolist  keskendus antibiootikumide kasutamisele tervishoius ja võrdles AMR-i probleeme Eestis ja Euroopa Liidus. On hea teada, et Eestis kasutatakse tunduvalt vähem antibiootikume, kui teistes Euroopa riikides ning seetõttu on ka antimikroobse resistentsuse probleem Eestis väiksem kui mujal Euroopas. Esimese seminaripäeva lõpetas Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Dr. Pille Märtin, kes on ka Terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhtivspetsialist. Dr. Märtini ettekanne „Infektsioonide suundumused ja infektsioonide kontroll Eestis ja Euroopas“ viis kuulajad kokku reaalsete haiglaprobleemidega, sh hoolduspersonali nappimisega. Kõik need momendid on olulised infektsioonide tõkestamisel.

Teine seminaripäev algas Tartu Ülikooli teaduri ja Tartu Ülikooli kliinikumi laboriarsti Dr. Siiri Kõljala loenguga antimikroobse resistentsusest haiglalabori vaates. Kuulajaid said teada, et mikroobide geenide määramine ei ole siiski välja tõrjunud Petri tassidel tehtavaid traditsioonilisi mikrobioloogilisi uuringuid, millega koos kasutatakse ülimoodsaid meetodeid bakterite tuvastamiseks (MALDI-TOF).

Eesti AMR tippspetsialistide loengutele  järgnes kreeka veterinaariateadlase Dr. Theofilos Papadopoulos`e loeng, mis näitas, et Kreekas on bakterite antibiootikumiresistentsus üks Euroopa suuremaid, peamiselt tänu antibiootikumide laiaulatuslikule kasutusele loomakasvatuses.

Kaks viimast ettekannet tutvustasid uudseid antimikroobseid peptiide. Dr. Maria Olívia Pereira (Minho Ülikool, Braga, Portugal) käsitles oma ettekandes antimikroobsete peptiidide mõju biokiledele ja Dr Martijn Riool`i (Amsterdami ülikool, Holland) tutvustas  antimikroobseid peptiide võitlemaks MRSA (multiresistentne Staphylococcus aureus) soovimatu kasvuga meditsiinilistel implantaatidel.

Seminarist võttis osa 25 COST AMICI liiget ja lisaks ka kümmekond eesti teadlast-üliõpilast.

Peakorraldajad: Dr. Anne Kahru (KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja, AMICI keskkonnamõjudele keskenduva töögrupi juht, fotol esireas vasakult teine) ja Dr. Francy Crijns (COST AMICI koordinaator; esireas vasakult kolmas).

Anne Kahru
KBFI Keskkonnatoksikoloogia labori juhataja AMICI keskkonnamõjudele keskenduva töögrupi juht