Democracy and Europe – Our Common Future?

Democracy and Europe – Our Common Future?

Horisont 2020 on oma lõpusirgele jõudnud. 27. oktoobril publitseeriti viimase kolme aasta tööprogrammid (2018-2020). 30.-31. oktoobril Lissabonis toimunud konverents „Demokraatia ja Euroopa. Kas meie ühine tulevik?“ käsitles eelkõige teemasid, mida võib juba edasi arendada programmi „Euroopa muutuvas maailmas – kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond“ võimalusi kasutades.

Raamprogrammid pole kunagi toiminud nii keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas, kui viimasel kuuel-seitsmel aastal. Horisont 2020 alguse põhiprobleemiks oli ülesaamine kriisi negatiivsetest nähtudest, nüüdseks on asemele tulnud uued lahendamist nõudvad teemad nagu massimigratsioon, terrorism, radikaliseerumine, populism. Konverentsi võtmeküsimusteks oli  demokraatia tulevik, noorte passiivsus, usalduse puudumine ning Euroopa Liidu tulevik üldiselt. Finants- ja sotsiaalkriisi tagajärjel on usaldamatuse puudumine poliitiliste institutsioonide ja valitsuste vastu sillutanud teed populismi tõusule. Pildi on keerulisemaks muutnud toimuv massisisseränne Euroopasse ja nende saabumisega kaasnenud kõrgendatud julgeolekuprobleemid. Lisaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja sotsiaalse meedia ulatuslik kasutamine muutnud inimeste käitumist. Selle tulemusena räägitakse aina rohkem vajadusest demokraatiat ümber kujundada, rõhutades osalust, kaasamist, läbipaistvust, reageerimisvõimet, vastutust ja tõhusust.

Hetkel viib Euroopa Komisjon läbi uuringut Euroopa kodakondsuse teemal (Transforming European Citizenship). Võrreldes ajaga, mil sõlmiti Rooma leping, on olukord tunduvalt muutunud. Konverentsil sõnastas kodakondsuse sisu väga hästi Yuri Borgmann-Prebil „Kodakondsus – see on püüe ausse tõsta väärtusi nagu väärikus, võrdsus ja mitmekesisus“. Kuid see pole mitte ainult õigus vaid ka kohustus. Uuringust nähtub, et majanduslik ebavõrdsus on toonud kaasa ka poliitilise ebavõrdsuse ning mitte-kaasamise.  Samuti on usk Euroopa Liitu otseselt seotud elutingimuste parandamisega. Uuringu tulemused loodetakse avaldada aasta lõpul.

Konverentsil toimus kokku neli diskussiooni:

 1Demokraatia ristteel: kodanikud, demos ja demokraatlik legitiimsus

Viimase aasta jooksul toimunud poliitilised sündmused juhivad tähelepanu sellele, kuidas usaldamatus poliitilistesse institutsioonidesse ja poliitilistesse parteidesse on mõjutanud demokraatia aluseid. Populismi tõus on mõjutanud oluliselt poliitilisi arutelusid. Arvesse tuleb võtta väga mitmeid erinevaid tegureid (kultuur, majandus, poliitiline küpsus jms). Diskussiooni käigus esitas politoloog Marina Costa-Lobo Portugalist küsimuse, kas Euroopa Liit tegelikult tahab, et oleks kodanikuõigusi. Milline on olnud Euroopa Liidu vastus riikide poolt tulevatele initsiatiividele? Julian Nida-Rümelin Müncheni Ludwig-Maximilian ülikoolist märkis, et Euroopas on demokraatia süsteem mitmekesine. Demokraatia aluseks on aktiivne kodanikuühiskond. Referendumite korraldamise puhul rõhutati, et algpunktiks peaks olema see, et osalejad peavad olema informeeritud ja teadlikud, samuti peab paigas olema vastav protseduuriks
(vt ka http://uudiskiri.etag.ee/2017/09/laanemere-koostoost-parlamentaarsel-tasandil/, professor Jobst Fiedleri sõnavõtt).

2. Demokraatia väljakutsed ja tekkivad alternatiivid

“Demokraatliku kriisi” tajumine on tõstatanud vajaduse ümber kujundada demokraatia idee. Keskendudes uutele poliitilise osaluse vormidele, digitaalsele demokraatiale, kodanikuaktiivsusele, meediale ja uuele meediale. Demokraatia kriisist rääkides on muutused vajalikud demokraatlike institutsioonide ja kodanike vahel seoses vastutustunde, vastutuse ja aruandekohustusega. Väga värskendava vaate tõi diskussiooni Islandi esindaja Katrín Oddsdóttir, kes andis ülevaate, kuidas Islandi kriisi tagajärgedest üle saadi. Kõigepealt toimus laiapõhjaline arutelu ning siis muudeti konstitutsiooni. Põhisõnum oli – kui esindajad ei esinda enam oma rahvast, siis tuleb juurte juurde tagasi minna. See maksab palju, aga on vajalik.

 3. Demokraatia Euroopas ja mujal: milline on Euroopa Liidu roll?

Demokraatia on Euroopa Liidu peamine põhimõte, seetõttu peetakse loomulikuks, et Euroopa Liidus toetatakse demokraatiat ja demokraatlikke institutsioonide. Seega pole üllatav, et praegused väljakutsed Euroopa Liidu arusaamale demokraatiast mõjutavad tema tulevikku. Võib öelda, et see diskussioon oli kõige kriitilisem. Oslo ülikooli professor Bjørn Hvinden esitas väite, et riikide valitsused ei informeeri oma kodanikke kasust, mida Euroopa Liidus olemine annab, samas süüdistavad nad paljudel puhkudel oma möödalaskmistes Euroopa Liitu. Ta tuletas meelde, et me ei saa lähtuda riikide ja Euroopa Liidu demokraatiast kui kahest eri asjast. Inimõiguste aktivisti Balázs Dénes’i lühisõnum oli: “Me tahaksime näha, et Euroopa Liit ärkaks, demokraatia ise ennast ei kaitse”. Ta tõi välja ka mitmel meeles mõlkunud Kataloonia probleemi, kus politsei üleliigne jõu kasutus rahva vastu oli ilmselge inimõiguste rikkumine. Ta viskas õhku küsimuse, kuidas oleks Euroopa Liit reageerinud, kui tegemist oleks olnud mõne kandidaatriigiga. Lõpetuseks lisas ta huvitava paradoksi: Eurobarometer´i järgi toetavad Poola ja Ungari elanikud kõige enam Euroopa Liitu, samal ajal on nende riikide valitsused kõige kriitilisemad. Maria Raquel Freire Coimbra ülikoolist tõi välja terminid „sügav demokraatia (deep democracy)  ja „pealispindne demokraatia „ (surface democracy) ning ütles, et tavaliselt kasutatakse neid uuringutes, mida viiakse läbi endises Nõukogude Liidus. Ta märkis, et praegu on see terminoloogia kasutatav ka Kataloonia puhul.

4. Teadusuuringud ja innovatsioon: tugevama demokraatliku Euroopa loomine

Sellel diskussioonil esitas kõige sisukama ettekande Milena Žic-Fuchs, nn Lamy grupi liige. Juulis 2017 ilmunud raport (LAB – FAB – APP — Investing in the European future we want) on teadus ja innovatsiooniringkondades tekitanud juba märkimisväärselt sisuka arutelu. Nagu ütles ka Milena Žic-Fuchs, on see raport esimene inimkeelne dokument, mida Komisjon on publitseerinud. Ta rõhutas, et sotsiaal- ja humanitaarteadlastel on paindliku mõtlemise ning raamidest väljatuleku tingimustes võimalus mängida võtmerolli. Kodanikud, teadus, haridus kriitilise mõtlemise seisukohalt, keel, kommunikatsioon, silmast-silma suhtlemine, kodanikuühiskond, globaalne dimensioon, riskide võtmine – kõik see nõuab oskusi, mis on omased nn pehmete valdkondade teadlastele. Tema üleskutse oli „on aeg seista humanitaar- sotsiaalteaduste eest!“ Ta tuletas meelde, et Lamy grupp on siiani aktiivne, seetõttu on aeg esitada ettepanekuid, soovitusi. Muuseas, oma esimese sisendi on humanitaarteadlased juba andnud (vt  Framework Programme 9: A first response to the European Parliament Resolution and to “LAB – FAB – APP” By: HERA Humanities in the European Research Area 10/2017 )

Vasakult paremale: Milena Žic-Fuchs, Ülle Must, Alice Dijkstra, Angela Schindler-Daniels

Konverentsid on lisaks ettekannete esitamisele, kuulamisele, diskuteerimisele kohad, kus kuluaarides koostöövõimalusi arutada ning luua uusi kontakte võis siis kohtuda juba vanade tuttavatega. Pildil allakirjutanuga kolm daami, kes üht või teistpidi toetavad Euroopa sotsiaal- ja humanitaarteaduste jätkusuutlikust. Vasakult paremale: Milena Žic-Fuchs, endine Euroopa Teadusfondi alalise humanitaarteaduste komitee esimees, Lamy grupi liige; allakirjutanu, kes on töiselt kokku puutunud ja koostööd teinud kõigi kolme daamiga,  Alice Dijkstra, CLARIN asepresident (NWO), HERA (Humanities in the European Research Area) kauaaegne koordinaator,  Angela Schindler-Daniels, Euroopa ja rahvusvahelise koostöö edendamine assotsiatsiooni (KOWI) Bonni büroo juhataja, Net4Society (raamprogrammi kontakpunktide konsortsium)  kauaaegne koordinaator (2008-2013), praegune nõukogu liige.

Lähem info: Ülle Must, Eesti Teadusagentuur (ulle.must@etag.ee)

Kommenteerimine on suletud