COST – Euroopa vanim teaduse toetaja on jätkuvalt tulevikku suunatud ja ärgas

18.-19. oktoobril 2017. a  toimus Tartus Euroopa teaduse ja tehnoloogikaalase koostöövõrgu (COST) kõrgemate ametnike komitee istung (COST 201CSO). Tegemist on koguga, kelle tööajast moodustavad välissõidud märkimisväärse osa ning iga reisile kuluv lisapäev võib põhjustada üritusel osalemisest loobumise. Korralike ühendusteede puudumine on Tartu avatusele jätkuvaks takistuseks. Seetõttu on siin toimuvate ürituste eel juba traditsiooniks kujunenud sooja vastukaja saava loo edastamine, kuidas Tartusse jõuda: „Kui te võtate lennukipileti maailma lõppu ja seejärel sõidate kahe ja poole tunni võrra kaugemale, siis viibite Tartus. Õnnitleme, nüüd olete siin, väljaspool maailma lõppu!“

COST 36 liikmesriigi esindajast jõudis Tartusse 26 riigi esindajat. Päevakord oli sisukas ja tulevikuline, millest annab tunnistust ka see, et lisaks tavalisele Euroopa Komisjoni esindajale osales koosolekul Jean-David Malo, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute peadirektoraadi direktoraadi B (avatud innovatsioon ja avatud teadus) direktor.

Enne peamistest teemadest ülevaate andmist tuleb peatuda uuel COST presidendil, kelle jaoks oli COST 201CSO juhatamine esimene võimalus kohtuda komitee liikmetega. Professor  Sierd A.P.L. CLOETINGH on märkimisväärse teaduskarjääriga teadlane, lisaks sellele on ta aastate jooksul juhtinud peaaegu kõiki prominentsemaid Euroopa teadust ja innovatsiooni toetavaid organisatsioone (näiteks ERC asepresident, Academia Europaea  president, jne).

 

Foto 1. Vasakult paremale: COST president Sierd A.P.L. CLOETINGH; Eesti haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand; Euroopa Komisjoni Teadusuuringute peadirektoraadi direktoraadi B (avatud innovatsioon ja avatud teadus) direktor Jean-David Malo; COST asepresident Annette Borchsenius; professor Toivo Maimets; Euroopa Komisjoni esindaja Stefan Weiers

COST vahehindamise raporti arutelu (COST Mid-Term Review under Horizon 2020), mille esitas kõrgetasemelise ekspertpaneeli juht professor Toivo Maimets (Tartu Ülikool).
Juba oma ülevaate alguses nimetas professor Maimets märkimisväärseks, et uus president on suutnud oma lühikese tegevusaja jooksul (juunist 2017) muuta ning vastavusse viia mitmeid raportis antud soovitusi.

Ekspertpaneel keskendus oma töös neljale suuremale teemale:
1) Strateegilised eesmärgid
Positiivsena toodi välja COSTi lai geograafiline raamistik, alt üles (teadlased määratlevad sisu) lähenemine, avatus (kõik teaduse valdkonnad), piiriüleste meeskondade loomise võimalus (akadeemilised ringkonnad, tööstus, avalikud ja eraettevõtted), panustamine ELi laienemispoliitikasse (eesmärk lisada uusi liikmeid), võimalused oma karjääri alguses olevatele teadlastele. Paneel soovitas säilitada COST ainulaadsuse, samas tungivalt tööd teha selle nimel, et COST oleks ka tegelikult üks laienemise instrument.

2) COST teaduslikud eesmärgid ja teaduslike tegevuste läbiviimine
Paneel märkis, et COST teaduslikud eesmärgid on endiselt Euroopa Teadusruumi  ja H2020 jaoks olulised. Eriti rõhutati  COST rolli kaasatuse, avatuse ning innovatsiooni potentsiaali suurendamisel. COST tugevuseks peeti taotluste hindamise läbipaistvust ning projektide avatust uutele osalejatele. Samas märgiti, et  COSTis puudub teadusliku tipptaseme selgelt määratletud tõlgendus. Paneel soovitas, et COST Assotsiatsioon töötaks sidusrühmadega, et formuleerida COST võrgustike projektide puhul teadusliku tipptaseme tähendus.

3)  COST juhtimine ja haldamine
Paneel oli arengutega rahul, samas soovitas mõne protsessi kiirust ja tõhusust parandada, seda eelkõige lepingute sõlmimise ja esimese makse puhul. Samuti soovitati üle vaadata peamised tulemuslikkuse näitajad (KPI), seda eelkõige laienemise aspekti silmas pidades.

4) COST mõju ja kommunikatsioon
Paneel nentis, et eelmised ülevaated ja konsultatsioonid näitavad, et COSTil on teadlaskonnas hea maine. Samuti on COST osutunud rahvusvaheliste võrkude loomisel väga tõhusaks ja laienenud üle Euroopa, kaotamata oma eripära. Samas jääb COST dokumentides ebaselgeks, mis on võrgustiku projekti edukuse määr; pole selge, kuidas projekti mõju jälgitakse. Lähemat uurimist vajab ka see, miks mõnedes valdkondades esitatakse süstemaatiliselt vähe taotlusi. Laienemise riikide puhul on hädavajalik parandada kommunikatsiooni. Toimunud mõttevahetuses kordas Komisjoni esindaja Jean-David Malo COST tähtsust eelkõige laienemise meetmena ning rõhutas vajadust säilitada COST unikaalsus. Nende ülesannete täitmiseks on Euroopa Komisjon valmis suurendama järgmisel raamprogrammi perioodil COST eelarvet.

Istungil toimus esimene arutelu COST strateegilise plaani (2017-2028) osas.
Märkimisväärne on see, et põhiteesina oli tekstis ära märgitud eelmisel nädalal Tallinnas toimunud konverentsil esitatud Tallinn Call for Action põhimõtted.
Et jätkata Euroopa teadusruumi juhtiva võrgustikuna, keskendub COST kolme prioriteedi täitmisele: 1) tipptaseme edendamine ja levitamine; 2) interdistsiplinaarsete teadusuuringute toetamine läbimurdeteaduse edendamiseks; 3) noorte teadlaste ja innovaatorite võimekuse suurendamine.

Lisaks olemasolevatele meetmetele (lühiajalised teadusvisiidid, konverentsidel osalemise toetus, suveülikoolid, koosolekute, töötubade ja konverentside organiseerimise toetamine)  plaanitakse uusi meetmeid:
COST Connect (interaktiivne foorum COST võrgustikuprojektide ja muude sidusrühmade jaoks konkreetses uurimis- või innovatsioonivaldkonnas);
COST Akadeemia (pakub mitmeid konkreetseid töötubasid ja mentorlust, samuti mitmesuguseid online-kursusi);
COST teaduspõhine poliitikate nõustamine, kus tehakse tihedat koostööd Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja SAPEA-ga (Science Advice for Policy by European Academies) ning rahastatakse teemaga seotud teavitusüritusi ja publitseerimist; COST globaalne võrgustik, mille eesmärgiks on toetada naabruspoliitikat ning COST partnerlusriikide osaluse suurenemine võrgustike projektides. Põhivahendiks on COST infopäevade korraldamine neis riikides;
innovatsioonipotentsiaali uurimise kontseptsiooni (Proof of Concept) eesmärgiks on anda üheaastane lisatoetus neile võrgustiku projektidele, millel on kommertsperspektiivi;
valdkondade ülesed tegevused, kus on vajalik lai osalejaskond ning diskussioon. Eesmärgiks on algatada üks selline võrgustiku projekt aastas (kestusega kaks aastat). Aruteludes käis näiteks ühe teemana läbi vastutustundlik teadus ja innovatsioon (RRI);
COST roll osalemise laiendamise ja laiendamise tegevuste toetamisel – siin nähakse koostöö võimalust nii praeguses kui ka tulevases raamprogrammis COST kasutamist ERA õppetoolide juhtide ja liikmete väljavalimisel, pakkudes kandidaate võrgustike projektidest ning twinning skeemides, kus COST saaks olla vahendaja tulevaste partnerluste tuvastamisel ning välja pakkumisel.

Järgmisesse raamprogrammi  planeeritakse COST eelarveks 600 miljonit eurot. Plaanis on rahastada 75 uut võrgustiku projekti konkursi kohta. Ühe projekti eelarve aastas on €150 000, kui on vähemalt 27 osalevat riiki. Turupotentsiaaliga projektide toetuseks planeeritakse aastas €50 000 projekti kohta.

Võtmesõnumid järgmiseks perioodiks:
COST on oluline osaluse laiendamisele;
COST tugevdab oma rolli Euroopa teadusruumis;
COST on programm.

Direktor Malo kommenteeris strateegilist plaani ning tõi välja järgmised punktid: Euroopa Komisjon on nõus jätkama ja tugevdama partnerlust ka järgneval perioodil. Samas peab COST arvestama, et toimub EL partnerluste maastiku lihtsustamine. Erinevaid paralleelseid instrumente on liiga palju. Komisjon näeb COSTi rolli eelkõige laienemise kontekstis. COST peab määratlema ennast ka globaalselt.

 

Foto 2: COST 201CSO liikmetele anti ka algteadmised soome-ugri rahvaste päritolust. Näituse „Uurali kaja“ külastamine ERMis.

COST põhinäitajad (2016.a.)

–          352 käigus olevat võrgustiku projekti
–          258 suveülikooli
–          2705 lühiajalist teadusvisiiti
–          48 000 osalejat
–          Ühe projekti aastaeelarve €129 000
–          COST konsortsiumite poolt esitatud H2020 taotluste edukus on 28% (EL keskmine 11,1%)
–          COST projektides osales 15 naabruspoliitika riiki 17st

Joonis 1. COST võrgustiku projektides osalejate arv võrreldes riigi teaduskogukonna suurusega (täistööaja ekvivalentiga teadlasi)

 

Ülle Must
Eesti Teadusagentuur
COST Eesti koordinaator

 

Kommenteerimine on suletud