Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (september 2017)

Üldised teadusuudised
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne “Olukorrast Euroopa Liidus”
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macron’i kõne Euroopa Liidust
ELi 2018. aasta eelarve arutelud
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvooru tulemused varasemalt grandi saanud projektide teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks
ELi sidusrühmade avalik kiri teksti- ja andmekaeve erandi muutmiseks
Uus transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni veebipõhine platvorm TRIMIS
Aruanded, analüüsid
Diskussioon 9. raamprogrammi teemal
Ühendkuningriikide positsioonipaber tuleviku teadus- ja innovatsioonikoostööst EL-iga
Euroopa Parlamendi uuring ELi raamprogrammide evolutsioonist
Euroopa Komisjoni raport avatud teaduse praktiseerimise hüvede hindamisest
Euroopa Komisjoni töödokument T&A maksusoodustustest
ERA-LEARN’i juhtumiuuringud riiklikust teadusuuringute kooskõlastamisest
Science Europe´i raport teaduse infrastruktuuride kohta
Teaduse infrastruktuuride pikaajaline jätkusuutlikkus
ESFRI aastaaruanne 2016
Science Europe’i raport teaduse ühiskondlikust väärtusest
Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uuring blue sky research’i mõjust
Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusteabe keskuse CORDIS-e research*eu väljaanne
Eurostati piirkondlik aastaraamat 2017
Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –indikaatorite ülevaade
Euroopa Komisjoni akadeemilise kirjanduse ülevaade teaduse ja innovatsiooni majanduslikust aspektist
Konkursid
Euroopa Komisjoni 2018. aasta naisinnovaatorite auhind
Innovatsioon
Euroopa Komisjoni uus kõrgetasemeline tööstustehnoloogiate strateegiarühm
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. EIT) avas Brüsselis büroo

Üldised teadusuudised

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne “Olukorrast Euroopa Liidus”

Euroopa Komisjoni president Juncker pidas 13. septembril Euroopa Parlamendi ees oma iga-aastast kõne olukorra kohta Euroopa Liidus, milles rääkis eelneva aasta saavutustest ja ELi arengu visioonist kuni 2025. aastani. Kõne on saadaval siin.

Viidates Euroopa Komisjoni valgele raamatule, mis sisaldab viit Euroopa Liidu arengustsenaariumi, kirjeldas Juncker kuuendat stsenaariumi. Juncker rõhutas, et vaatamata Brexitile, peab EL edenema ja muutuma nn väärtuste liiduks, mis on ühtsem, tugevam ja demokraatlikum. Juncker esitles tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks, mis koosneb kümnest prioriteedist. Teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks on kõige olulisemad prioriteet nr 1, mis käsitleb töökohti, majanduskasvu ja investeeringuid; prioriteet nr 2 digitaalsest ühisturust; prioriteet nr 3 kliimamuutuste poliitikast ja prioriteet nr 9 kaitse arendamisest.

Samal ajal kui Juncker pidas Euroopa Parlamendi ees kõnet, võttis Euroopa Komisjon vastu konkreetsed algatused järgnevates valdkondades: kaubandus, investeeringute eelkontroll, küberturvalisus, tööstus, andmed ja demokraatia ning kiire jõudmine sõnadelt tegudele.

Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association) on teinud avalduse, milles toetab Junckeri üleskutset tugevama ja ühtsema Euroopa suunas, kuid rõhutab, et neid ambitsioone saab saavutada ja ühiskondlikke probleeme lahendada siis, kui teadusuuringute ja haridusele pannakse märgatavalt suuremat rõhku.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni eestikeelse pressiteatega ja Euroopa Regioonide Komitee vastukajaga.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macron’i kõne Euroopa Liidust

26. septembril pidas Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõne Sorbonne’i Ülikoolis, kus esitas oma visiooni EList ja tõi esile teaduse, tehnoloogia ja hariduse olulisuse.

Macron kutsus üles looma murrangulisele innovatsioonile mõeldud ELi rahastamisasutust ja tegema Euroopast tšempion digitaal-, tehisintellekti ja biotehnoloogia valdkondades. Macroni sõnavõtt avaldab poliitilist toetust Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku Carlose Moedase varasemale ettepanekule luua Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council), mille üle on peetud Brüsselis arutelusid viimased kaks aastat. Macron usub, et uus rahastamisasutus võimaldab Euroopal püsida Hiina ja USA kannul tehnoloogiliste avastuste vallas.

Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega, kus tuuakse välja Macroni kõne 13 kõige olulisemat innovatsiooniga seotud ideed, uudisega, mis teeb kokkuvõtte kõnele osutunud vastukajast, ja Science Business’i peatoimetaja arvamuslooga.

ELi 2018. aasta eelarve arutelud

Maikuus tegi Euroopa Komisjon ettepaneku seada 2018. aasta ELi eelarveks 160,6 miljardit eurot. Juulis vastas ELi Nõukogu seisukohaga vähendada seda 1,7 miljardi võrra, sealjuures kärpida Horisont 2020 eelarvet 500 miljoni euro võrra. 12. septembril esitles rahandusministri eriesindaja Euroopa Liidu eelarve küsimuses Märt Kivine ELi Nõukogu positsiooni Euroopa Parlamendi täiskogul.

Euroopa Komisjoni eelarve volinik Günther Oettinger kutsus liikmesriikide valitsusi tühistama eelarve kärpeid Horisont 2020-s, et tagada ELi konkurentsivõime. Teadusuuringute ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas oli Science Businessi konverentsil samuti kärbete osas kriitiline ja kutsus teadlasi üles pöörduma oma valitsuste poole.

26.-27. septembril hääletas Euroopa Parlamendi eelarve komisjon eelarve eelnõu poolt, mis tühistas ELi Nõukogu poolt pakutud kärped teadusuuringute, infrastruktuuriprojektide ja noorte tööpuudusega võitlemise vallas. Horisont 2020 eelarvet tõsteti 65 miljonit suuremaks, kui oli Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek.

Järgmise sammuna arutatakse eelarvet 25. oktoobril Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, millele järgneb 3-nädalane läbirääkimiste periood ELi Nõukoguga. Läbirääkimiste perioodi eesmärgiks on jõuda kahe institutsiooni vahel kokkuleppele 20. novembriks.

ELi 2018. aasta eelarve arutelu on oluline, kuna seda võib näha ettevalmistusena järgmiseks ELi mitmeaastaseks finantsraamistikuks, mis seab ELi eelarve perioodiks 2021-2027. Euroopa Parlament kavatseb esitada omaalgatusliku raporti detsembris, enne, kui Euroopa Komisjon avaldab oma ametliku seisukoha mais 2018. Need arengud on olulised, et teada saada, mis on järgmise põlvkonna ELi programmide prioriteedid ja eelarve.

Euroopa Teadusnõukogu taotlusvooru tulemused varasemalt grandi saanud projektide teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) on teatanud, et 51 varasemalt ERC grandi saanud projektid saavad lisatoetust oma uurimisprojektis leitud teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks (ingl. Proof of Concept grant). Valitud projektide teemad varieeruvad uutest terviseteraapiatest kuni detailsete metsakonstruktsioonide 3D-kaartideni.

Grandi suurus on kuni 150 000 eurot 12 kuuks. Granti saab kasutada näiteks intellektuaalomandiõiguste kehtestamiseks, ärivõimaluste uurimiseks või tehnilise valideerimise läbiviimiseks.

Grandisaajate hulgas on ka üks eestlane, Tartu Ülikooli teadlane Tambet Teesalu, kes tegeleb targa vähiravimi väljatöötamisega.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Teadusnõukogu uudisega, kust leiab ka rahastust saanud teadlaste nimekirja.

ELi sidusrühmade avalik kiri teksti- ja andmekaeve erandi muutmiseks

20 organisatsiooni, mis esindavad ülikoole, raamatukogusid, teadusorganisatsioone ja Euroopa ettevõtteid, on alla kirjutanud avalikule kirjale, milles kutsuvad Euroopa seadusandjaid üles muutma teksti- ja andmekaeve (ingl. Text and Data Mining) erandit Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu autoriõiguste direktiivi ettepanekus.

Sidusrühmad tunnevad muret, et kui olemasolevat ettepanekut ei muudeta, siis suur osa Euroopa teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemist peavad maksma täiendavate litsentside eest ning väiksed ettevõtted ja idufirmad lõpetavad innovatsioonitegevuse õigusliku ebakindluse tõttu tegevuse.

Organisatsioonid saatsid avaliku kirja Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile (JURI) ning kutsuvad neid üles vastu võtma tulevikku suunatud lähenemisviisi, mis aitab Euroopa andmemajandusel kasvada, edendades innovatsiooni ja teadusuuringuid ning innustades ettevõtlust ja VKEde toetamist.

Uus transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni veebipõhine platvorm TRIMIS

Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraat on käivitanud uue transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni veebipõhise platvormi TRIMIS (ingl. Transport Research and Innovation Monitoring and Information System).

TRIMIS on informatsiooniallikaks 4. ühiskondliku väljakutse „Tark, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport“ vallas, olles andmebaasiks ELi ja riiklikele teadusprojektidele ja –programmidele. Platvorm jälgib Euroopa transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni tõhusust ning uusi trende ja tehnoloogiaid.

TRIMIS asendab varasemat TRIP portaali (ingl. Transport Research & Innovation Portal).

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Aruanded, analüüsid

Diskussioon 9. raamprogrammi teemal

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm, mida juhib Pascal Lamy, avaldas raporti raamprogrammi tulevikusuundadest 3. juulil, Horisont 2020 vahehindamine viidi läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse. Mitmed sidusrühmad on avaldanud oma positsioonipaberid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud erinevate sidusrühmade sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Augustis avaldas Iirimaa oma esialgse positsiooni 9. raamprogrammist. Seisukohas on välja toodud järgnevad mõtted:

  • Horisont 2020 edukad elemendid, nagu kolmesambaline struktuur ning sotsiaalse ja majandusliku mõju poole pürgimine, peaksid kanduma edasi järgmisesse raamprogrammi.
  • Järgmise raamprogrammi peamised väljakutsed seisnevad alarahastamises, keerukuses, ettevõtete osaluses, soolises võrdõiguslikkuses, humanitaar- ja sotsiaalteadustes ning multi- ja interdistsiplinaarsess koostöös.
  • Euroopa kaitsealase tegevuskava teadussuund (ingl. Research Window of the European Defence Action Plan) peaks olema 9. raamprogrammist eraldatud.

18. septembril avaldas Euroopa rakendusülikoolide koostöövõrgustik UAS4Europe oma 9. raamprogrammi positsioonipaberi. Seisukohas on välja toodud järgnevad soovitused:

  • Toetada piirkondliku mõjuga nutikaid partnerlusi, mis tõhustavad koostööd mitmete erinevate sidusrühmade vahel.
  • Suurendada eelarve 120 miljardi euroni.
  • Säilitada kolmesambaline struktuur.
  • Parandada sotsiaal-, humanitaarteaduste ja kunstide integreerimist.
  • Saavutada struktuurifondidega sünergiad.
  • Lihtsustada raamprogrammi.
  • Saavutada raamprogramm, mis on avatud maailmale.

Septembris avaldas oma 9. raamprogrammi positsioonipaberi ka EU-LIFE, mis on 13 bioteaduste uurimiskeskuse liit. Seisukohas on välja toodud järgmised peamised punktid:

  • Kahekordistada raamprogrammi eelarvet kuni 150 miljardi euroni.
  • Investeerida rohkem alusuuringutesse.
  • Soodustada tipptasemel teaduskoostööd, mis põhineks rohkem alt üles ja ilma ettekirjutusteta lähenemisviisile, mis käsitleb peamisi ühiskondlikke probleeme.
  • Edendada tehnosiiret, et muuta teaduslikud ideed majanduslikuks väärtuseks.
  • Kasutada tipptaset kui ainsat valikukriteeriumit.
  • Keskenduda avatud teadusele, et soodustada tippteaduse laiemat mõju.

Euroopa Komisjon plaanib järgmise raamprogrammi keskseks osaks seada missioonipõhist lähenemist. 10 missiooni eesmärgiks oleks inspireerida tavakodanikke ja ühendada neid ELi teadus- ja arendustegevusega. Science Business’i konverentsil käisid teadlased välja erinevaid ideid, mis need olla võiks. Näiteks dementsuse diagnoosimise kiiruse parandamine, ülekaalulisusega vähendamine ja ookeani digitaliseerimine.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Silver Lätt, e-post silver.latt@etag.ee

Ühendkuningriikide positsioonipaber tuleviku teadus- ja innovatsioonikoostööst EL-iga

6. septembril avaldas Ühendkuningriikide valitsus positsioonipaberi teadusest ja innovatsioonist, mis on osa seeriast, mis käsitleb valitsuse seisukohti tulevasest partnerlusest EL-iga. Kuigi Ühendkuningriigid on lahkumas EL-ist, rõhutavad nad oma positsioonipaberis, et nende peamiseks eesmärgiks on jätkata Euroopa partneritega koostööd suurtes teaduse ja tehnoloogiaalgatustes, näiteks Euratom-is, Galileo ja Copernicuse kosmoseprogrammis, ning saada võrreldes ELi-väliste riikidega olulisem staatus.

Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega, mis annab ülevaate vastukajast antud positsioonipaberile. Huvilised võivad tutvuda ka teise Science Business’i uudisega, milles käsitletakse Brexiti-järgse teaduspartnerluse kujunemist.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas rõhutas 6. septembril toimunud Science Business’i konverentsil, et EL ei aruta ELi ja Ühendkuningriikide vahelist Brexiti-järgset teaduspartnerlust enne, kui on jõutud kokkuleppele EList lahkumise arve, kodanike õiguste ning Põhja-Iirimaa ja Iiirima vahelise piiri osas.

Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association) on avaldanud ülevaate korduma kippuvatest küsimustest seoses Brexiti ja ülikoolidega.

Euroopa Parlamendi uuring ELi raamprogrammide evolutsioonist

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus on avaldanud 9. raamprogrammi valguses uuringu ELi raamprogrammide evolutsioonist ja olulisematest andmetest alates 1. raamprogrammist kuni Horisont 2020-ni.

Kuna käimas on arutelud 9. raamprogrammi struktuuri ja sisu üle, panustab uuring arutellu käsitledes erinevaid probleeme, millega peaks järgmise raamprogrammi jaoks tegelema:

  • ELi innovatsioonipoliitika täpsuse puudumine.
  • Innovatsiooniprotsessi erinevate vormide tasakaalustamine. Teadusuuringud on ainult üks osa sellest.
  • Raamprogrammi ELi lisandväärtuse ja teiste elementide hindamine.
  • Olemasolevate instrumentide ja nende tõhususe hindamine ELi tasandil.
  • Tasakaal koostöötegevuste ja üksikule grandisaajale suunatud meetmete vahel.
  • Tasakaal kahe aspekti vahel: tipptasemele keskendumine, mille tulemuseks on innovatsioonivõime koondumine, ja innovatsiooni lõhe vähendamine riikides ja piirkondades, mis taotlevad rohkem ühtekuuluvusmeetmeid.
  • Tasakaal ülevalt alla ja alt üles lähenemisviiside vahel programmi prioriteetide määramisel.

Huvilised võivad tutvuda Šveitsi T&A Brüsseli büroo SwissCore’i uudisega.

Euroopa Komisjoni raport avatud teaduse praktiseerimise hüvede hindamisest

Euroopa Komisjon on avaldanud ekspertide rühma raporti, mis hindab teadlaste avatud teaduse praktiseerimise hüvesid, stiimuleid ja tunnustusi. Raportis antakse soovitusi poliitilisel ja praktilisel tasandil, et innustada ja tunnustada teadlaste tegevusi avatud teaduse valdkonnas.

Raportis tuuakse välja statistikat avatud teaduse valdkonna arengutest. Esitatakse ka avatud teaduse karjääri hindamise maatriksit, mis pakub võimalust kasutada laiaulatuslikku lähenemisviisi teadlaste karjääriarengu hindamiseks, võttes arvesse avatud teadust.

Ekspertide rühm soovitab kasutada tulevikus avatud teadust hindamiskriteeriumina igas karjääriastmes. Olemasolevad võimalused riiklikul ja ELi tasandil peaksid soodustama teadlaste kaasamist avatud teadusesse.

Euroopa Komisjoni töödokument T&A maksusoodustustest

Euroopa Komisjon on avaldanud töödokumendi (ingl. working paper) “Teadus- ja arendustegevuse (T&A) maksusoodustused: kuidas muuta neid kõige tõhusamaks?”. Töödokumendis analüüsitakse, kas maksusoodustused on piisavalt tõhusad, et ergutada T&A investeeringuid.

Töödokumendi peamised järeldused on järgnevad:

  • T&A maksusoodustusi tuleks käsitleda täiendavatena teistele ettevõtluse T&A-d toetavatele avaliku sektori meetmetele, kuid nende kavandamine, haldamine ja rakendamine on tõhususe seisukohast olulise tähtsusega.
  • Tõendid näitavad, et T&A maksusoodustuste mõju ettevõtluse T&A stimuleerimiseks on suurem noorte ettevõtete ja VKEde puhul.
  • Heade T&A maksusoodustuste kavandamise tavade hulka kuuluvad rahalised tagasimaksed või maksuvabastused tööjõumaksudest, näiteks tulumaksust või sotsiaalmaksust.
  • Valitsused peaksid tagama, et T&A maksusoodustuse meetmed on tõhusad, viies läbi regulaarseid ja rangeid hindamisi ning tuginedes kvaliteetsetele andmetele.

Antud töödokument on koostatud Euroopa Komisjoni oktoobris 2016 esitatud ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi  (ingl. Common Consolidated Corporate Tax Base – CCCTB) ettepaneku valguses. Ettepaneku eesmärgiks on teha äri tegemine Euroopa ühisturul lihtsamaks, odavamaks ja õiglasemaks ning avaldada positiivset mõju teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringutele. Ettepaneku kohaselt võib T&A investeeringute puhul kulud maha arvata.

Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

ERA-LEARN’i juhtumiuuringud riiklikust teadusuuringute kooskõlastamisest

ERA-LEARN, mis on Horisont 2020 rahastatud projekt avaliku sektori sisese partnerluse tugiplatvormiks, on avaldanud väljaande ingl. “Case studies of novel modalities for aligning national research strategies, programmes, and activities“. Raport koosneb seitsmest juhtumiuuringust, milles uuritakse uudseid riiklike teadusstrateegiate, programmide ja teiste tegevuste kooskõlastamisi. Sõna „uudne“ viitab vahenditele ja lähenemisviisidele, mis panustavad teadustegevuste kooskõlastamisse pilootfaasis strateegilisel või operatiivsel tasandil või, mis on sisse viidud muudes skeemides või võrgustikes peale ühise kavandamise algatuste ja ERA-NET-ide.

Juhtumiuuringute eesmärk pole teha põhjalikku analüüsi olemasolevatest tavadest. Selle asemel püütakse selgitada, kuidas uudseid lähenemisviise on kasutatud, et edendada kooskõlastust strateegilisel, operatiivsel ja finantsilisel tasandil, ning millised on peamised õppetunnid nendest kogemustest. Juhtumiuuringud toovad välja peamised eelised ja väljakutsed, millega praktikud on kokku puutunud antud lähenemisviiside rakendamisel, ning kõige olulisemad tegurid edukaks rakendamiseks.

Science Europe´i raport teaduse infrastruktuuride kohta

Science Europe avaldas seminari ingl. „Cross-border Collaboration and Portfolio Management of Research Infrastructuresraporti. Seminar toimus 30.-31. jaanuaril 2017 Dublinis ning selle korraldas Science Europe koostöös Iirimaa Teadusfondi (ingl. Science Foundation Ireland) ja Iirimaa Terviseuuringute Nõukoguga (ingl. Health Research Board). Seminar oli jätkutegevus Science Europe jaanuaris 2016 avaldatud uuringule ingl. „Strategic Priorities, Funding and Pan-European Cooperation for Research Infrastructures in Europe“. Uuring andis ülevaate erinevate riiklike teaduse infrastruktuuride strateegilistest prioriteetidest ja kirjeldas teaduse infrastruktuuride planeerimise, rahastamise ja koostöö otsustusprotsesse. Seminaril arutleti teaduse infrastruktuuride esindajate, teadust rahastavate organisatsioonide ja teiste huvitatud osapooltega uuringus välja toodud probleeme. Põhiliselt keskenduti kahele teemale: 1) milliseid strateegilisi lähenemisi kasutada teaduse infrastruktuuride arendamisel ja rahastamisel arvestades erinevaid prioriteete (olemasolevad vs uued infrastruktuurid, riiklikud vs rahvusvahelised infrastruktuurid, suured vs väikesed infrastruktuurid, infrastruktuurid eri valdkondades), 2) efektiivsed piirideülesed koostööskeemid teaduse infrastruktuuride loomisel ja töötamisel. Seminari raportis võetakse arutelu kokku, fikseeritakse kitsaskohad ja edasised võimalikud tegevused.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Priit Tamm, e-post priit.tamm@etag.ee

Teaduse infrastruktuuride pikaajaline jätkusuutlikkus

Euroopa Komisjon on ELi liikmesriikidega käivitanud arutelu, et luua ühine tegevuskava Euroopa teaduse infrastruktuuride pikaajalise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Arutelu aluseks on Euroopa Komisjoni avaldatud dokument ingl. „Sustainable European Research Infrastructures – A Call for Action“. Dokumendis kaardistatakse Euroopa teaduse infrastruktuuride põhiteemad, millele koostöös erinevate huvitatud osapooltega hakatakse otsima lahendusi ning koostama selleks tegevuskava.

Põhiteemadena tuuakse välja:

  • Riiklike teaduse infrastruktuuride teekaartide ja nende rahastuse sünkroniseerimine;
  • Piirideüleste juurdepääsuskeemide loomise kaudu teaduse infrastruktuuride veelgi laiema avatuse kindlustamine;
  • Teaduse infrastruktuuride ja tööstuse suuremahuliste koostööprojektide käivitamine;
  • Teaduse infrastruktuuride kaudu toodetud teadusandmete veelgi strateegilisem ärakasutamine;
  • Teaduse infrastruktuuride efektiivsete juhtimisskeemide rakendamine Euroopa tasandil;
  • EL struktuurifondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja InnovFin rahastusinstrumendi võimaluste veelgi suurem ja efektiivsem kasutamine teaduse infrastruktuuride arendamiseks;
  • Euroopa teaduse infrastruktuuride edendamine globaalsel tasandil Euroopa teaduspoliitika lipulaevadena.

Arutelud kulmineeruvad Bulgaaria eesistumise ajal toimuval kõrgetasemelisel teaduse infrastruktuuride teemalisel konverentsil 22.-23. märtsil 2018. Konverentsil võetakse vastu ühisdeklaratsioon, millega lepitakse kokku konkreetsem prioriteetsete tegevuste kava. Tegevuskava kinnitatakse EL Konkurentsivõime Nõukogu otsusega maikuus 2018 ning see saab edaspidi olema sisend Euroopa teaduse infrastruktuuride pikaajalise finantsraamistiku kujundamiseks, sh järgmine raamprogramm.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Priit Tamm, e-post priit.tamm@etag.ee

ESFRI aastaaruanne 2016

Euroopa Teaduse Infrastruktuuride Strateegiafoorum ESFRI (ingl. European Strategy Forum on Research Infrastructures) avaldas oma aastaaruande 2016. aasta tegevuste kohta. Peamiseks saavutuseks tuuakse ESFRI teekaardi uuenenud formaati, mis võtab arvesse teaduse infrastruktuuride tervet elutsüklit. Vastavalt sellele jaotatakse ESFRI teekaardi objektid projektideks (alles käivitunud ja arendamist vajavad infrastruktuurid) ja nn „maamärkideks“ (ingl. landmarks), mis on juba küpsemad ja pikemalt tegutsenud infrastruktuurid. Lisaks kirjeldatakse teekaardis valdkonniti Euroopa teaduse infrastruktuuride üldist maastikku. Teiseks suuremaks saavutuseks peetakse ESFRI teekaardi 2018 koostamise käivitamise protsessi. Teekaart 2018 on plaanis kinnitada 2018. aasta II pooles.

ESFRI on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan teaduse infrastruktuuride strateegiliseks loomiseks ja koostööks. ESFRI teekaart on Euroopa Komisjoni pikaajaline abivahend otsuste tegemiseks, mis sisaldab loendit uutest või kaasajastamist vajavatest üle-euroopalise tähtsusega teaduse infrastruktuuridest.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Priit Tamm, e-post priit.tamm@etag.ee

Science Europe’i raport teaduse ühiskondlikust väärtusest

Science Europe on avaldanud raporti teaduse ühiskondlikust väärtusest. Raport põhineb 17. novembril 2016 Brüsselis toimunud Science Europe’i konverentsil „Teadusliku narratiivi loomine teaduse mõju ja ühiskondliku väärtuse kohta“. Üritusel käsitleti teaduse mõju erinevatest vaatenurkadest selleks, et laiendada arusaama teaduse poolt loodud ühiskondlikust väärtusest.

Raport rõhutab, et alusuuringud ja uudishimul põhinev teadustöö on peamised muudatusi põhjustavad tegurid. Kuid ka teised aspektid on olulised, nagu väljakutsepõhised teadusuuringud ja teadmiste koosloomine. Raport sisaldab ka neli juhtumiuuringut, mida esitleti konverentsil ja mille eesmärgiks on illustreerida teadusuuringute ootamatut mõju.

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uuring eesliiniuuringute mõjust

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) esitles 11. septembril sõltumatut uuringut, milles leitakse, et Euroopa Teadusnõukogu rahastatud eesliiniuuringute (ingl. blue sky research) projektid avaldavad jätkuvalt mõju. Uuringus vaadeldi ERC projektide tulemusi. Eelmise aasta pilootuuringu tulemused leidsid kinnitust: 73% hinnatud projektidest on teinud läbimurde või suure teadusliku edusammu. Aruandes leiti, et ERC saavutab oma eesmärki, et rahastada suure riski ja suure kasuteguriga projekte ning interdistsiplinaarseid eesliiniuuringuid.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Teadusnõukogu uudisega.

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusteabe keskuse CORDIS-e research*eu väljaanne

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusteabe keskus CORDIS (ingl. EC’s Community Research and Development Information Service) avaldas septembris uue väljaande oma ajakirjast research*eu, mida avaldatakse 10 korda aastas ja mille eesmärgiks on tutvustada kõige põnevamaid ELi rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni projekte. Seekordne väljaanne on 65. ning keskendub muuhulgas verevähile ja selle valdkonna uusimatele teaduse edusammudele ja uudsetele ravimeetoditele.

Huvilised võivad tutvuda CORDIS-e veebilehega, kus on üleval kõik research*eu väljaanded.

Eurostati piirkondlik aastaraamat 2017

Eurostat, ELi statistikaamet, on avaldanud 2017. aasta piirkondliku aastaraamatu (ingl. Regional Yearbook).

Eurostati piirkondliku aastaraamatu eesmärk on anda üksikasjalik statistiline ülevaade ELi, EFTA ja kandidaatriikide regioonidest. Igas peatükis esitatakse statistilist infot kaartide ja tabelite näol ning nendele on lisatud poliitilise konteksti kirjeldus, peamised järeldused ja andmeallikad. Piirkondlikud näitajad on esitatud 12 teemal: regionaalpoliitika ja Euroopa Komisjoni prioriteedid, rahvastik, tervishoid, haridus ja koolitus, tööturg, majandus, struktuuriline ettevõtlusstatisika, teadusuuringud ja innovatsioon, digitaalne majandus ja ühiskond, turism, transport ja põllumajandus. Selle aasta väljaandes on lisatud kaks eripeatükki, mille teemadeks on Euroopa linnad ja maapiirkonnad.

Lehekülgedelt 151-165 on leitav teadusuuringute ja innovatsiooni peatükk, mis keskendub järgnevatele teemadele: T&A kulutused, T&A teadlaste arv, teadus- ja tehnoloogiasektori inimressurssid, kõrgtehnoloogiasektori tööhõive ja intellektuaalomandiõigused.

Peamised T&A-ga seotud statistilised järeldused:

  • 2014. aastal ületasid 30 Euroopa piirkonda Euroopa 2020 3%-lise T&A intensiivsuse eesmärgi. Regioonid suuremate T&A kulude osakaaluga SKP-s olid peamiselt koondunud pealinnapiirkondadesse või nende ümbrusesse. Märkmisväärseteks eranditeks on Midi-Pyrénées (Prantsusmaal) ja East Anglia (Ühendkuningriikides).
  • Enamik madala T&A intensiivsusega regioonid asusid Ida- ja Lõuna-Euroopas. Eranditeks olid näiteks País Vasco (Hispaanias), Piemonte (Itaalias) ja Jihovýchod (Tšehhis).
  • Mõnedes kõrge T&A intensiivsusega ELi riikides esinevad suured piirkondlikud lõhed, näiteks Belgias.

Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –indikaatorite ülevaade

Euroopa Komisjon avaldab iga kuu ülevaate teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmetest ja –indikaatoritest (ingl. STI data and indicators newsletter).

Septembrikuu ülevaade sisaldab järgnevaid teemasid:

  • Eurostati andmed hariduse ja koolituse poolelijätjatest.
  • Maailma Majandusfoorumi (ingl. World Economic Forum) konkurentsivõime aruanne 2017/18.
  • Times Higher Education edetabel.
  • Reuters – 100 kõige innovaatilisemat ülikooli 2017.
  • CB Insights ingl. „World unicorn map“.
  • Erinevate siseriiklike andmeallikate tulemused, k.a. andmed Eesti puitmajade eksportimisest.

Uudiskirjad avaldatakse Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) veebilehel.

Euroopa Komisjoni akadeemilise kirjanduse ülevaade teaduse ja innovatsiooni majanduslikust aspektist

Euroopa Komisjon avaldab iga kvartal akadeemilise kirjanduse ülevaate teaduse ja innovatsiooni majanduslikest aspektidest (ingl. Quarterly review of academic literature on the economics of research and innovatiom).

Septembris avaldatud ülevaade keskendub muuhulgas järgnevatele teemadele: innovatsiooni rahastamine; rahvusvaheliste firmade T&A tegevuste paiknemine välismaal; innovatsioon ja tööhõive kasv Jaapanis; teadusparkide roll; globaalsed tõendid T&A-d edendavatest teguritest jm.

Uudiskirjad avaldatakse Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) veebilehel.

Konkursid

Euroopa Komisjoni 2018. aasta naisinnovaatorite auhind

Euroopa Komisjon käivitas 5. septembril konkursi 5. naisinnovaatorite ELi auhinnale (ingl. EU Prize for Women Innovators). Tegemist on auhinnaga, mis premeerib naisinnovaatoreid, kes on edukalt toonud turule oma väljapaistvad innovatsioonid.

Esimese koha auhinnaks on 100 000 eurot, teisel kohal 50 000 eurot ja kolmandal 30 000 eurot. Tõusva innovaatori eriauhinna suuruseks on 20 000 eurot.

Konkurss on avatud kõigile ELi ja assotsieerunud riikide naistele, kes on asutanud või kaasasutanud ettevõtte ning saanud avalikku või erarahastust teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15.11.17. Võitjad kuulutatakse välja rahvusvahelisel naistepäeval 08.03.18.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni konkursi veebilehega.

Innovatsioon

Euroopa Komisjoni uus kõrgetasemeline tööstustehnoloogiate strateegiarühm

Euroopa Komisjon on teatanud uue kõrgetasemelise tööstustehnoloogiate strateegiarühma (ingl. High-level Strategy Group on Industrial Technologies) loomisest. Rühma eesmärgiks on esitada Komisjonile strateegilisi soovitusi tööstustehnoloogiate osas, mida peaksid Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon tähtsustama, et tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust ja juhtpositsiooni tööstustehnoloogia vallas.

Strateegiarühma liikmed on kõrgetasemelised eksperdid tööstussektorist, akadeemilistest ringkondadest, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidest, finantssektorist ja ametiühingutest.

Rühm alustas tööd septembris 2017 ja kohtub 3-5 korda kuni märtsini 2018, kui nad avaldavad oma raporti. Raport on sisendiks 9. raamprogrammi ettepanekule.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. EIT) avas Brüsselis büroo

26. septembril avas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) Brüsselis oma esinduse. EIT peakorter asub Budapestis.

EIT Brüsseli bürool on kaks eesmärki. Esiteks see peaks suurendama erinevate Brüsseli sidusrühmade teadlikkust EIT-st. Teiseks peaks see pakkuma EIT kogukonnale ruumi võrgustumiseks ja suhtlemiseks. Üks korrus on eraldatud kuue teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. Knowledge and Innovation Communities – KICs) kontoritele. Teine korrus on mõeldud näitustele ja kohtumistele.

EIT plaanib korraldada üritusi 9. raamprogrammi ja järgmise ELi mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multiannual Financial Framework – MFF) arutelude valguses. EIT büroo tegevusi koordineerib poliitika töörühm, mis koosneb erinevatest KIC-ide esindajatest.

Huvilised võivad tutvuda EIT uudisega.

 

Koostajad
Kadri Sirg

ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee

 

Kommenteerimine on suletud