Läänemere koostööst parlamentaarsel tasandil

3.-5. septembril toimus Hamburgis 26. Läänemere parlamentaarne konverents „Innovative Science, Sustainable Tourism – Participation and Cooperation in the Baltic Sea Region“

Läänemere koostöö on ainuke geograafilise suunitlusega prioriteet Eesti Teadus ja arendustegevuse strateegias. Praktiliselt rakendatakse seda tänu erinevatele EL programmidele (BONUS, Interreg.)
Paar aastat tagasi oli see temaatika ka arutelu all Tallinnas toimunud  konverentsil  “Eesti Balti, Põhjamaade ja Läänemere teaduskoostöös” (vt http://uudiskiri.etag.ee/2015/12/konverents-eesti-balti-pohjamaade-ja-laanemere-teaduskoostoos-2/).

Tänu Interreg  programmile on Läänemere temaatika teadusadministraatorite süvendatud huviorbiidis. Projekt “Baltic Science Network” ühendab suurt osa  Läänemerd ümbritsevatest riikidest. 16.novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline seminar „New Tools for Spreading Excellence and Widening Participation in Research and Innovation Programmes” (vt  http://www.baltic-science.org/images/Meeting/Tallinn-nov-2017/programme-bsn-transnational-seminar-tallinn-nov-2017.pdf).

Samas on teaduspoliitika ja teadus paralleelselt arutluse all mitmetes Läänemere koostööd toetavates organites. Näiteks Läänemere parlamente ühendavates erinevates kogudes. Käesolevas ülevaates kirjeldan Läänemere Parlamentaarse konverentsi egiidi all toimunud kolmepäevase  konverentsi üht päeva, mil räägiti teadus- ja uurimistööst.

Läänemere parlamentaarne koostöö

Enne, kui alustada konverentsil käsitletust, annaksin lühiülevaate parlamentaarsest  Läänemere koostööst ning selle levialast Euroopa maastaabis. Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentide vaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas.  Balti Assambleel on kahepoolse koostöö kokkulepped Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Rootsi, Norra, Taani, Soome ja Island + autonoomsed piirkonnad Ahvenamaa, Gröönimaa ja Fääri saared) ja Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukoguga, ehk lühemalt Benelux Parlamendiga (Belgia, Luksemburg, Holland).

1991. aastal loodi ka Läänemere parlamentaarne konverents (Baltic Sea Parlamentary Conference=BSPC) kui Läänemerd ümbritsevate riikide (ka liidumaade) parlamentaarne foorum. BSPC’sse kuulub 11 riigi, 11 regiooni parlamendi ning 5 parlamentaarse organisatsiooni  esindajat, esindatud on nii Riigikogu kui ka Balti Assamblee.

Sellega võrgustumine ei piirdu, Balti Assamblee teeb koostööd ka  GUAM Parlamentaarse Assambleega (Aserbaidžaan, Moldova, Gruusia, Armeenia), samuti toimub infovahetus  Musta mere majanduskoostöö parlamentaarse assambleega (Parliamentary Assembly of the Black Sea Economic Cooperation=PABSEC), kuhu kuuluvad 14 riigi parlamendi (Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Gruusia, Kreeka, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Türgi, Ukraina) esindajad.

Konverentsi kolmest sessioonist

1.   Koostöö Läänemere piirkonnas

Esimene kõneleja Guðmundur Árni Stefánsson  meenutas oma sõnavõtus  aegu, mil otsustati Põhjamaade ning Balti koostöö üle ning ütles, et  Reykjavikis toimunud Läänemere piirkonna välisministrite kohtumisel rõhutati jätkuvalt kõigi riikide tahet investeerida sellesse koostöösse. Vaatamata sellele, et saalis istus ka suur Venemaa delegatsioon (Venemaa Duuma, Peterburi, Leningradi oblasti, Karjala ja Kaliningradi esindused)  mainis ta probleeme Euroopa ja Venemaa suhetes ning väljendas oma ettekandes muret populistlike parteide tõusu üle erinevates riikides, seda ka Läänemere piirkonnas. Hans Olsson esitas Rootsi kui järgmise Läänemeremaade Nõukogu  eesistuja prioriteedid, milleks on “jätkusuutlikkus”, “järjepidevus” ja “kohanemisvõime“. Ta kinnitas vajadust toetada ja jätkata koostööd projektis „Baltic Science Network“[1]  Jānis Vucāns – BSPC ja Balti Assamblee asepresident rõhutas Baltic Science Network tähtsust, samuti tõi ta välja vajaduse enam siduda haridus ja tööjõuturg.

Sessioonide vaheajal avas Soome delegatsioon Soome iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks näituse, mida esitles Soome delegatsiooni juht, endine tippsuusataja  Veera Ruoho.

Vasakult paremale: Eesti delegatsiooni liige Johannes Kert, Balti Assamblee president Aadu Must ja Soome delegatsiooni juht Veera Ruoho Soome 100 näituse avamisel

2.   Demokraatlik osalemine ja digitaalajastu

Peaettekande esitas professor Jobst Fiedler, kes nentis, et liberaalne esindusdemokraatia on  ristteel, kus populistlikud liikumised sisenevad ringi. Populistide edu mitmes riigis on mõistetav, sest nad lubavad lihtsaid lahendusi, suunavad oma sõnumi otse inimestele (siin suur roll sotsiaalsel meedial) ning ei aktsepteeri ühiskonna paljusust vaid töötavad homogeense rühmaga. Inimesed tunnetavad ebavõrdsuse kasvamist ühiskonnas (ealine, geograafiline, varanduslik) ning neil on tekkinud tunne, et kontroll poliitika üle on kadunud. Tundub, et on tekkinud uus lõhe: haritud linna kosmopoliitiline eliit vs madala asustustihedusega piirkondade elanikud. Kuna sotsiaalne meedia on kõigile kättesaadav, siis on oma mõtteid võimalik kiiresti levitada. Esineja käsitles ka referendumite võimalusi. Ühelt poolt on see täiendav võimalus laiendada ühiskonna osalust, samas on siin ka ohud. Näiteks ei lahenda referendum poliitilise osaluse küsimust. Tavaliselt „jah“ ja „ei“ küsimused ei tööta, sest olukord on palju keerulisem. Kindlasti ei tohi läbi viia referendumit vähemuste vastu. Küber-ruumi tekkides tundus, et see on uus võimalus demokraatiale. Samas kõige positiivse varjus oleme avastanud, et sotsiaalses ruumis tõde ja vale hägustuvad. Tänapäeval võime vaid loota, et me ei leia end sellise dilemma ees nagu Goethe nõiduse õpilane, kes ei suutnud vabaneda nendest vaimudest, mida ta oli loonud: “Vaimu talitseda käib mul üle jõu”.

Vasakult paremale: BSPC president Carola Veit,Läti delegatsiooni liige Veiko Spolitis (Tartu Ülikooli vilistlane), Venemaa delegatsioonijuht Valentina Pivnenko, Peterburgi inimõiguste ombutsman Alexander Šišlov, professor Jobst Fiedler ja Põhjamaade Nõukogu Noorte president Espen Krogh

Ümarlaual osalesid Venemaa, Läti, Peterburi ning Põhjamaade Nõukogu esindajad. Esinejate erinev taust võimaldas arvamuste paljusust. Peterburi esindaja nägi infotehnoloogia arengus demokraatia arendamise võimalust. Ta tõi näiteks kampaaniat digitaalse allkirja aktsepteerimiseks, mille algatas puudega noormees, kelle on allkirja andmine võimatu. Ta algatas kampaania ning hetkel on tema algatus saanud üle 300 000 toetusallkirja. Venemaa duuma esindaja arvas, et referendumitesse tuleb suhtuda kriitiliselt ning neid tuleb hoolega ette valmistada. Läti esindaja arvas, et demokraatiast rääkides peame eelnevalt kokku leppima kriteeriumites (vähemuste kaitse, vabad valimised, vaba meedia). Samuti on vaja kokku leppida, mida mõistame küberkuriteo all. Ta tõi välja, et lisaks õhu-, maa- ja merejõududele on tänapäeval ka kümersõjavägi. Tõi näiteks robotite kasutamist valeinfo ja vihakõnede levitamisel.

3.   Teadus ja uurimistöö

Monika Stankiewicz

Monika Stankiewicz (HELICOM)[2] kasutas oma ettekandes  “Läänemere seisund 2017 – praegu ja tulevikus“ juunis avaldatud Läänemere raporti tulemusi, mis hõlmab aastaid 2010-2015 (kättesaadav: http://stateofthebalticsea.helcom.fi). Läänemeri kannatab endiselt eutrofeerumise all. Toitainete liigne sisaldus merekeskkonnas suurendab fütoplanktoni kasvu, mis viib omakorda valgustingimuste vähenemiseni vees ning hapnikupuuduseni merepõhjas. Kemikaalid ja raskmetallid sisenevad Läänemerre reoveepuhastite, jäätmete ladustamisest, tööstuslike heitmete atmosfääri ladestamisest ja paljudest muudest allikatest. Tekkinud kahju on nähtav näiteks õlireostustena. Praeguse saastatuse tase on kõigis Läänemere piirkondades suurenenud (nt elavhõbe). Samas on raportis esile toodud ka  positiivset –  mõnes Läänemere osas on täheldatud paranemise märke, näiteks klorofülli sisalduse vähenemist, samuti on õlireostus vähenenud Läänemere kõikides alamvesikondades. Võrreldes 1997-2002 aastaga on oluliselt vähenenud  forsfori (19%) ning lämmastiku (13%) tase.

Maira Mora

Maira Mora (Läänemeremaade Nõukogu) ettekande „Teadus ja teaduspoliitika Läänemere regioonis ning Läänemere teadusvõrgustik (Baltic Science Network)“  tuuma moodustas võrgustikule pandud lootuste kirjeldamine – riiklikud tegevusplaanid, partnerlus nutika spetsialiseerumise elluviimisel, lipulaevaks olemine Läänemere strateegia kujundamisel ja elluviimisel. Konkreetsema kavana on plaanis muuta Läänemere teaduspäevad iga-aastasteks üritusteks (2017. aastal toimus Peterburis, 2018 aastal Turus, 2019 aastal Riias).

 

Ulrich Bathmann

Ulrich Bathmanni (Läänemere uuringute Leinbnitzi Instituut) ettekanne „Tõenditepõhine keskkonnajuhtimine“ tõi välja Läänemerd kahjustavad inimeste poolt tekitatavad faktorid: turism – UV filtrites kasutatav sulfoonhape; plastika, eelkõige mikroplastika; laevaliiklus, laevavärvide mõju kala larvadele, veealune müra, õlireostus, raskemetallid Läänemerre suubuvatest jõgedest. 

Jari Haapala

Jari Haapala (Soome Meteorroloogia Instituut) tutvustas oma ettekandes „Läänemere piirkonna piirkondlike kliimamudelite kasulikkusest“ eelkõige programmi Baltic Earth, mille märksõnadeks on interdistsiplinaarsus, rahvusvaheline koostöö, terviklikkus, haridus ja  ühiskonna teenimine. 

Robert Feidenhans

Robert Feidenhansi (European XFEL) ettekanne “Euroopa X-kiirgus:  uus teadusrajatis  teaduse esirinnas“ oli pühendatud Euroopa XFEL (The European X-ray free-electron laser) on maailma suurim ja võimsaim laser. Ta avati 1. septembril 2017. See teadusrajatis on hea näide Läänemere koostööst, tema ehitamist toetas 12 partnerriiki (põhitoetajad olid Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Venemaa, Rootsi, Šveits, toetada on lubanud Itaalia, UK, Hispaania), kellest enamuse moodustasid Läänemere riigid. Kõige suurema panuse (58%) on andnud Saksamaa.

Konverents toimus Hamburgi väärikaimas hoones – raekojas.

Enamus konverentsi ettekandeist on saadaval http://www.bspc.net/annual-conferences/the-26th-baltic-sea-parliamentary-conference-hamburg-3-5-september-2017/

[1] Interreg poolt rahastatud projekt, kus osalevad Taani, Eesti (Haridus- ja teadusministeerium), Saksamaa, Soome Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Rootsi erinevad organisatsioonid ning lisaks Läänemeremaade nõukogu, Läänemere piirkonna ülikoolide võrgustik (Eestist osaleb Eesti Maaülikool), BONUS (Eestist on esindatud Eesti Teadusagentuur), NordForsk ja STRING (piiriülene partnerlus Hamburgi, Schleswig-Holsteini, Sjællandi, Kopenhaageni, Skåne’i vahel.

[2] HELCOM (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon – Helsingi Komisjon) on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. Lepinguosalised on Taani, Eesti, Euroopa Liit, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi.

 

Ülle Must, ulle.must@etag.ee

 

Kommenteerimine on suletud