Eesti teadusnõunike süsteem on Euroopas eeskujuks, kõrgete poliitikakujundajate teadlikkus (avaliku sektori partnerlustest) vajaks aga parandamist

EL teaduse ühise kavandamise algatuste kõrgetasemelise juhtgrupi (Groupe de haut niveau pour la Programmation Conjointe – GPC) ettepanekul alustas 2016. a juulis tööd töögrupp „Mutual Learning Exercise (MLE) on Alignment and Interoperability of research programmes. National coordination.” Töögrupi peamiseks ülesandeks sai osalevate liikmesriikide parimate praktikate vahetamine ning oma avaliku sektori partnerlustega seotud siseriiklike süsteemide/protseduuride edendamine. Töögrupiga liitumine oli riikidele vabatahtlik. Oma siseriiklikke avaliku sektori partnerlustega seotud süsteeme otsustasid arendada Austria, Rootsi, Portugal, Norra, Taani, Sloveenia, Rumeenia, Türgi, Saksamaa ja Eesti.

MLE vormis tööd korraldab ja toetab Euroopa Komisjoni (EK) üksus Horizon 2020 Policy Support Facility. Eestist osales töögrupi töös Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja osalemist toetati RITA programmist. RITA programm, mille üks eesmärke on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel,  toetab ka osalemist rahvusvahelise teaduse ühise kavandamise (GPC) juhtgrupis ning sellega seotud alatöögruppides (nt MLE). Kuna GPCs käsitletavad teemad on väga laiad ja puudutavad mitmete ministeeriumite haldusala, on GPC riiklike esindajate kaudu kaasatud GPC tegemistesse ka ministeeriumite teadusnõunikud.

Mida selle MLE raames tehti?

Tööperioodi alguses leppisid osalevate liikmesriikide esindajad kokku täpsed fookusteemad, millele sel korral keskendutakse. Fookusteemasid valiti kolm – riiklikul tasandil eeltingimused avaliku sektori partnerlustes osalemiseks, nendes partnerlustes osalemise siseriiklik koordineerimine ja nendega seotud kommunikatsiooni korraldamine. Avaliku sektori partnerluste all käsitleti lisaks teaduse ühise kavandamise algatustele ehk JPIdele ka ERA-NET instrumenti ning artikkel 185 alusel toimivaid algatusi (nt Bonus programm).

Iga fookusteema juurde leidis EK eksperdi, kes töötas välja indikaatorid, mida  selle teema juures uuriti. Seega valmis iga liikmesriigi kohta üldine hetkeolukorra ülevaade valdkonnast, kaardistati arendamisvõimalused ja analüüsiti tõenäolisi takistusi ning nende ületamise võimalikkust. Kõigi kolme teema kohta on valminud eraldi raportid ning need on kättesaadavad SIIN. Töögrupi tööst saab parima ülevaate, kui tutvuda samal lehel oleva lõppraportiga.

Iga osaleva riigi ülesandeks jäi valida alateema kohta kaks indikaatorit, mida siseriiklikul tasemel arendama hakatakse. Koostöös EK ekspertidega valmisid ka riiklikud soovitused edasiseks tegevuseks (tegevusplaan).

Mis on Eesti tugevused ja arendamist vajavad teemad valdkonnas?

Peamiseks Eesti tugevuseks valdkonnas peetakse teadusnõunike süsteemi. Sellist riiklikul tasandil koordineeritud teadus-arendus teema edendamist, kuhu on kaasatud peaaegu kõik valdkondlikud ministeeriumid, ei ole ette näidata peaaegu üheski teises osalenud riigis. Väga tihti tõid osalejad  välja suuri raskusi valdkondlike ministeeriumite kaasamisel ning hea lahendusena nähti siinkohal oma riigis taolise teadusnõunike süsteemi rakendamist.

Teiseks huvitavaks näiteks pidasid osalejad ETAg-i ERA-NET kaasrahastamise süsteemi, kus ETAg kaasrahastab valdkondliku ministeeriumi  toetatud ERA-NETi. Sellist ühist rahastamise mudelit peeti väga heaks asutuste vahelist koostööd soodustavaks näiteks.

Eesti peamiste nõrkustena toodi välja kõrgel tasemel poliitikakujundajate vähest teadlikkust ja kaasatust avaliku sektori partnerlustega seotud tegevustesse. See omakorda tingib teema madala prioriteetsuse riiklikul tasemel ja ebapiisava rahastamise, et edukalt partnerlustes osaleda.

Mis kasu oleme riiklikul tasandil saanud MLEs osalemisest ja millised on jätkutegevused?

MLEs osalemise jooksul valmis koostöös EK ekspertidega esialgne tegevusplaan, kus iga kolme fookusteema osas planeeriti tegevused, mis aitaksid parandada eeltingimusi osalemiseks, riiklikku koordineerimissüsteemi või partnerlusteteemalist kommunikatsiooni. Tegevusplaani alusel on Eestile kõige olulisem teadusnõunike süsteemi edasine arendamine ja teadusnõunike jätkuv toetamine. Just seda peetakse teiste riikide tagasiside alusel võtmekohaks, kuidas Eesti saaks olla rohkem kaasatud Euroopa Liidu avaliku sektori partnerlustesse ja teistesse Euroopa teadusruumi algatustesse.

MLE tegevuse tulemusena on juba praegu siseriiklikul tasemel tõstatatud erinevaid partnerlustega seotud teemasid. Näiteks on toimunud nii ETAg-i sees kui ka teadusnõunikega kohtumisel arutelud, kuidas kasutada partnerluste huvides paremini ära juba olemas olevaid (nt ETAgi) kommunikatsioonikanaleid. Samuti on plaanis Eesti EL partnerluste osaluskava täiendamine  – lisaks osalemisele kaardistatakse tulevikus ära ka kõik avaliku sektori partnerlustega seotud üritused Eestis, et erinevatel ministeeriumitel oleks  selge ülevaade, kes milles osaleb ja mida sellega seoses korraldab. See on oluline, sest paljud partnerlustes käsitletud teemad kuuluvad mitmete ministeeriumite vastutusaladesse.

Teiste riikide parimatest praktikatest võiks Eestis rakendada Prantsusmaa nõuandvate kogude süsteemi. Prantsusmaa näitel koosneb nõuandev kogu peamiselt partnerlustes osalejate ja GPC töögrupi esindajatest, kes aitavad otsustada, millistes partnerlustes oleks riigil mõttekas osaleda. Samuti annavad nad sisendit GPC kohtumistele. Eestis on esialgu plaanis katsetada sellise nõuandva kogu kohandatud vormi piloodina keskkonnaministeeriumis. Sealne nõuandev kogu oleks aga pigem keskkonnateemadele orienteeritud.

Täpsemalt saab planeeritud tegevustest lugeda MLE lõppraportist SIIN.

Kas soovitada osalemist ka järgmistes MLEdes?

Eesti Teadusagentuuri kogemus sellises töövormis osalemises on olnud äärmiselt positiivne. Töömeetoditena olid kasutusel väga erinevad töövormid – alates telefoniintervjuudest ekspertidega kuni praktiliste koolitusteni. Kõige kasulikumaks võiks  pidada arutelusid teiste osalenud liikmesriikide esindajatega, sest saime väärtuslikku tagasisidet oma süsteemile ning ideid, mida võiksime teiste riikide kogemustest ka Eestis rakendada.

Et MLE raames tehtud töö ja algatatud muudatused ei jääks lihtsalt ühekordseteks tegevusteks, plaanib EK esmakordselt kehtestada sellisele töögrupile vabatahtliku tegevuste seire kava. Esialgselt on plaanis töögrupi liikmete kohtumine aasta möödudes, et anda ülevaade rakendatud muudatustest, kuid tõenäoliselt toimuvad vahepeal ka veel telefoniintervjuud ekspertidega vms.

Järgmistes MLEdes osalemise kaalumist tuleb kindlasti alustada väljapakutud teema analüüsist, sest MLE-taolises töövormis osalemine nõuab mitmete inimeste panust. Sageli puudutavad käsitletud teemad siseriiklikult mitmeid osakondi või  asutusi ja seetõttu tuleb arvestada ka ajaga, mis kulub aruteludele, kooskõlastustele ja informatsiooni kogumisele erinevatest asutustest. Arvestada tuleb ka sellega, et MLE tegevus ei lõppe töögrupi tegevuse lõpuga, vaid tuleb leida väljundid, kuidas töögrupist saadud soovitusi/tegevuskava ka rakendada.

Ülle Napa
ulle.napa@etag.ee
Eesti teadusagentuur

Kommenteerimine on suletud