Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (mai 2017)

Üldised teadusuudised
Eesti ELi Nõukogu eesistumine
ELi konkurentsivõime nõukogu koosolek Brüsselis
ELi teadusministrite mitteametlik koosolek Maltal
Euroopa avatud teaduspilve tippkohtumine
Esmakordsed kvaliteedimärgised (ingl. Seal of Excellence) Marie Skłodowska-Curie meetmes
Brexit ning ELi ja Ühendkuningriikide teaduskoostöö
Aruanded, analüüsid
Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist
Euroopa Komisjoni BOHEMIA raport Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika tuleviku stsenaariumitest
Science|Business’i analüüs Horisont 2020 vahehindamise positsioonipaberitest
Teadus- ja innovatsioonipoliitika kõrgetasemelise ekspertrühma (ingl. RISE) raport “Euroopa tulevik: avatud innovatsioon, avatud teadus ja avatud maailmale”
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. RIO) riiklikud aastaaruanded 2016
Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) raport IKT sektorist ja selle teadus- ja arendustegevuse investeeringutest
Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (ingl. EPRS) teabedokument avaliku ja erasektori vahelistest partnerlustest (ingl. PPPs) teadusuuringutes
Euroopa regioonide komitee raport “Aruka spetsialiseerumise piirkondlik mõju”
Science Europe’i raport teadusuuringute usaldusväärsuse tavadest ja poliitikast
Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise rühma (ingl. SAM) selgitav märkus uutest tehnikatest põllumajanduslikes biotehnoloogiates
Euroopa Investeerimispanga uuring ettevõtete investeeringutest Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas
Euroopa poolaasta riigipõhised soovitused
Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uus uudiskiri “Ideed”
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) juuni 2017 uudiskiri
Konkursid
Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl. FET) juhtalgatuse kvanttehnoloogiate valdkonna taotlusvoor
Horisont 2020 auhind nullenergia veeseire lahendusteks
Innovatsioon
Euroopa Innovatsiooninõukogu innovaatorite kõrgetasemelise rühma tahteavaldus (ingl. Statement of Intent)

Üldised teadusuudised

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

1. juulist 31. detsembrini on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See tähendab, et Eesti juhib ELi liikmesriikide vahelisi arutelusid ja vastutab kokkulepeteni jõudmise eest. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt ning ulatab selle kuus kuud hiljem edasi Bulgaariale.
Teadusvaldkonnas seisab Eesti eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks.
Eesti ELi eesistumise teadusvaldkonda läbivaks teemaks on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks oleva programmi Horisont 2020 vahehindamine. See on kõige mahukam teadusprogramm maailmas (75 miljardit eurot) ning vahehindamise tulemused annavad olulise sisendi järgmise perioodi programmi kujundamisse. Seega on Eestil eesistujamaana väga oluline roll Euroopa Liidu teadusrahastuse üle käivate arutelude juhtimisel. Nende arutelude käigus soovib Eesti kaasa aidata lihtsama, sidusama ja osalusbarjäärideta programmi loomisesse.

Horisont 2020 vahehindamise raames keskendub Eesti kahele teemale:

• Teaduse mõju ja väärtus ühiskonnale. Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur. Küsimus on selles, kuidas neid sõnumeid viia laiema avalikkuseni. Kui ELi ja liikmesriikide teaduse rahastamine ei kasva, langeb ELi võimekus konkureerida ja teha koostööd maailma tasemel, Euroopa kaotab võistluses talentide pärast, ning paljud uued tehnoloogiapõhised ja teadusmahukad tooted jäävad välja arendamata.
• ELi teaduse rahastamismeetmete (koostöövormide) lihtsustamine. Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud alates 1984. aastast ja aastate jooksul on mõeldud välja palju erinevaid koostöövorme teaduskoostöö rahastamiseks. Kuna uusi koostööalgatusi luuakse pidevalt juurde, on rahastusmaastik liiga keeruliseks muutunud. Meie soov on muuta programm lihtsamaks, et selles saaksid osaleda ka väiksemad ja uued tulijad ning ka riigid saaksid teha paremaid rahastusotsuseid.

Peamised teadusvaldkonna üritused

24.–25. juuli              Euroopa Liidu teadusministrite kohtumine Tallinnas
21.–22. september    Euroopa Teadusruumi komitee ja teaduse töörühma koosolek
23.–26. september   EL noorte teadlaste konkurss
12. oktoober              Tippteaduse konverents European Research Excellence – Impact and Value for Society
7. detsember              Eesti teaduse tutvustamise ja digivaldkonna konverents Brüsselis
Huvilised võivad tutvuda Eesti ELi Nõukogu eesistumise kodulehega.

ELi konkurentsivõime nõukogu koosolek Brüsselis

29. ja 30. mail toimus ELi konkurentsivõime nõukogu koosolek Brüsselis. Teaduse valdkonnas võtsid ministrid vastu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) seire lihtsustamise ja ühtlustamise järeldused. Toimus arutelu avaliku sektori TAI investeeringute ning nende majandusliku mõju üle. Ministrid tõid välja mitmed meetmed, mis võiksid aidata innovatsiooni loomise ja levitamise kiirendamisel. Tihedam koostöö teadusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahel võib oluliselt kaasa aidata teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamise kiirendamisele. Teaduse ja innovatsiooni mõju on üks Eesti ELi Nõukogu eesistumise prioriteetidest, seega oli antud arutelu heaks sisendiks arutelude jätkamiseks ja fokuseerimiseks 2017. aasta teises pooles.
Eesistuja tutvustas nõukogule EL-Vahemere teaduskoostööprogrammi PRIMA (ingl. Partnership for Research and Innovation in the Mediterranean Area) kokkulepet, mis saavutati Euroopa Parlamendiga 11. aprillil ja mis kiideti heaks Coreperis (alaliste esindajate komitees) 26. aprillil. Programmi allkirjastamine jääb Eesti eesistumise aega. Kui Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu on PRIMA ametlikult vastu võtnud, siis saab alustada läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vahel, mis ei ole Horisont 2020 assotsieerunud riikide seas. Hetkel on 19 riiki nõustunud PRIMA-ga liituma ja rahaliselt panustama.
Mitteametlik lõunaarutelu toimus Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku Carlos Moedasega Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC) teemal, milles rõhutati, et Euroopa peab rohkem tegema läbimurdelise innovatsiooni valdkonnas, et soodustadauute turgude loomist.
Euroopa Komisjon andis ka ülevaate avatud teaduse hetkeseisust. Holland ja Saksamaa tutvustasid uut ühist alt-üles lähenemisviisiga algatust GO FAIR, mis peaks toetama ja kiirendama Komisjoni avatud teaduspilve (ingl. European Open Science Cloud – EOSC) algatust.
Huvilised võivad kohtumise dokumentidega tutvuda siin.

ELi teadusministrite mitteametlik koosolek Maltal

3. mail toimus ELi Nõukogu eesistujariigi Malta juhtimisel Maltal Vallettas ELi teadusministrite mitteametlik koosolek. Ministrid arutasid EL-Vahemere koostööd teaduses ja innovatsioonis ning Euroopa innovatsiooni lõhet. Arutati teadusdiplomaatia ning teaduse ja innovatsiooni rolli tihedama koostöö edendamisel. Vahetati arvamusi ning tehti ettepanekuid meetmetest, mida võiks rakendada riiklikul ja ELi tasandil, et vähendada lõhet madalate ja kõrgete TAI näitajatega riikide vahel.´
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa avatud teaduspilve tippkohtumine

12. juunil toimus Brüsselis Euroopa avatud teaduspilve tippkohtumine (ingl. European Open Science Cloud Summit).
Euroopa avatud teaduspilve eesmärk on võimaldada teadlastel mõne klikiga ligi pääseda iga labori või teadusvaldkonna andmetele Euroopas. Teaduspilv ühendab kaubanduslikud ja avalikult rahastatud andmetaristud, lisades tarkvara, metaandmed, andmeregistrid ja teised vahendid, et tuua kõik olemasolevad teenused kokku.
Tippkohtumise eesmärk oli kinnitada Euroopa pühendumust Euroopa avatud teaduspilve. Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas kutsus teadlasi ja valitsusi üles toetama Euroopa avatud teaduspilve loomist, astuma järgmisi samme selle ambitsioonika projekti elluviimiseks ning käivitada see 2020. aastaks. Arutati avatud teaduspilve rakendamise tehnilisi ja õiguslikke aspekte.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Esmakordsed kvaliteedimärgised (ingl. Seal of Excellence) Marie Skłodowska-Curie meetmes

24. aprillil andis Euroopa Komisjon rohkem kui 2300-le Marie Skłodowska-Curie meetme 2016. aasta taotlusvooru kandidaadile kvaliteedimärgise (ingl. Seal of Excellence) sertifikaadi. Varasemalt jagati Seal of Excellence’i sertifikaati ainult Horisont 2020 väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) instrumendi raames, kuid nüüd esmakordselt jagati sertifikaate ka Marie Skłodowska-Curie meetme taotlustele, mis saavutasid hindamisel vähemalt 85%-suuruse skoori, kuid ei saanud rahastust.
Seal of Excellence on kvaliteedimärk, mis antakse Horisont 2020-st rahastust taotlenud projektidele, mis on kõrge tasemega, aga ei saanud rahastust eelarve piirangute tõttu. Sel viisil tähistab Euroopa Komisjon kõrge kvaliteediga projekte ning soovitab neid rahastada muudest allikatest piirkondlikul, riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil.
Seal of Excellence’i saanud projektide rahastamise skeeme on vähestel riikidel, Eesti nende hulka ei kuulu. Seetõttu soovitame esitada oma taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehega Seal of Excellence’i kohta ja ülevaatega riikidest, kes on antud rahastamise skeemi rakendanud.

Brexit ning ELi ja Ühendkuningriikide teaduskoostöö

22. mail võttis ELi Nõukogu vastu otsuse, millega anti luba alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi Brexiti üle ning nimetati Euroopa Komisjon ametlikuks ELi läbirääkijaks. Lisaks kiideti heaks läbirääkimisjuhised kõnelusteks.
ELi Brexiti läbirääkija Michel Barnier ütles Firenzes Euroopa Ülikooli Instituudi konverentsil, mis toimus mai alguses, et ELi ja Ühendkuningriikide vahelist teadus- ja arendustegevuse kokkulepet ei ole oodata enne 2019. aastat, kui Ühendkuningriigid lahkuvad EList. ELi peamised prioriteedid Brexiti läbirääkimistel on vastastikune kokkulepe kodanike õiguste osas, vältida ranget piirikontrolli Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel ning kokkulepe rahalistes kohustustes. Kui nendel kolmel teemal on jõutud kokkulepele, siis arutatakse kaubanduse ja muude teemadega seotud küsimusi.
Ühendkuningriigid ei ole välistanud ELi teadusprogrammides osalemist. Barnier sõnul on EL avatud variandile, et Ühendkuningriikidel oleks tulevikus ELiga sarnane suhe nagu teistel riikidel väljaspool ELi, nagu Norral, Iisraelil ja Šveitsil. Barnier sõnul on üks võimalus see, et Ühendkuningriigid jätkaksid ülikoolide võrgustike ja ühisprojektide toetamist kolmanda riigina, kuid selleks on vaja teistsugust õiguslikku ja finantsraamistikku.
Technopolis Grupp on teinud Ühendkuningriikide riiklike akadeemiate – Meditsiiniteaduste Akadeemia, Briti Akadeemia, Kuningliku Inseneriteaduse Akadeemia ja Kuningliku Seltsi – tellimusel raporti ELi rahastuse rollist Ühendkuningriikide teadus- ja arendustegevuses. Raport näitab, kuidas ELi rahastus jaguneb Ühendkuningriikide teadusvaldkondade, institutsioonide, tööstussektorite, erineva suurusega ettevõtete ja piirkondade vahel. Raport näitab ka, kuidas ELi rahastus haakub teiste rahastusallikatega Ühendkuningriikides. Raportit täiendavad 11 juhtumiuuringut, mis vaatlevad konkreetseid valdkondi, ELi programme, tööstussektoreid ja piirkondi.

Aruanded, analüüsid

Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm, mida juhib Pascal Lamy, tegeleb raamprogrammi tulevikusuundadega ning avaldas raporti 3. juulil, Horisont 2020 vahehindamine viiakse läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse.
25. aprillil esitas Poola asepeaminister ning teaduse ja kõrghariduse minister Jarosław Gowin Brüsselis Poola positsioonipaberit 9. raamprogrammi kohta. Positsioonipaber tugineb Poola Teadus- ja Kõrgharidusministeeriumi, riiklike kontaktpunktide, Poola alalise esinduse ELi juures, Poola rahastamisasutuste, piirkondlike asutuste, akadeemia ja tööstuse sidusrühmade esindajate mõtetele, arvamustele, seisukohtadele ja kogemustele.
10. mail esitas Belgia oma positsioonipaberit järgmise raamprogrammi kohta. Positsioonipaber tugineb Horisont 2020 vahehindamise konsultatsioonidele riiklikul ja piirkondlikul tasandil ministeeriumite, rahastamisasutuste ja erinevate sidusrühmadega ülikoolidest, tööstussektorist, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest ja teadusasutustest. Dokument on jaotatud kolme ossa: alguses on 5 juhtpõhimõtet, seejärel 12 rakenduspõhimõtet ning lõpus soovitused järgmise raamprogrammi struktuuriks.
Portugal on avaldanud positsioonipaberi Horisont 2020 vahehindamisest ja 9. raamprogrammist, milles toob välja kuus peamist teemat, millega Horisont 2020 edukaks jätkamiseks ning järgmise ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi kujundamisel peab arvestama. Need on ulatus, inimressursside mõõde, rahastus, juhtimine, haldamine ja rahvusvahelistumine.
15. mail tegi Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu (ingl. European Research Council (ERC) Scientific Council) avalduse Euroopa Teadusnõukogu positsioonist järgmises raamprogrammis. Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu kutsub üles järjepidevusele, paindlikkusele ja suurendamisele. Euroopa Teadusnõukogule peaks säilima selle autonoomsus ning vabadus ja võimalused uuendada ja kohandada oma teaduslikku strateegiat ning võimalus rakendada spetsiaalset haldusstruktuuri.  Sõltumatu teadusnõukogu kutsub üles, et Euroopa Teadusnõukogu eelarve suureneks vähemalt 4 miljardi euroni aastas. Huvilised võivad tutvuda Science Europe’i pressiavaldusega, millega toetatakse Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu avaldust.
Euroopa Ülikoolide Liit (ingl. European University Association – EUA) on avaldanud positsioonipaberi, millega panustab järgmise ELi mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multiannual Financial Framework – MFF) ja järgmise ELi TAI raamprogrammi arutellu. Liit toetab ambitsioonikat 200 miljardi euro suurust ELi rahastust Euroopa teadusuuringutele ja innovatsioonile pärast aastat 2020 ja esitab erinevaid rahastamise stsenaariume, et toetada tunduvalt rohkem tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni taotlusi. Positsioonipaberis tuuakse esile ühtse ja jõuka teadmistel põhineva Euroopa ühiskonna edendamise strateegilist tähtsust. Huvilised võivad tutvuda Science|Business’i artikliga antud positsioonipaberist.
Tšehhi positsioonipaber rõhutab, et raamprogramm peaks keskenduma teemadele, mis toovad kaasa olulist üleeuroopalist lisandväärtust. 9. raamprogramm peaks toetama tipptaset, edendama koostööd, olema avatud ja kaasav. See peaks kaasa tooma tipptasemel võimekuste loomise ja nende konkurentsivõime tugevdamise. 9. raamprogramm peaks oluliselt panustama Euroopa teadmistel põhineva ühiskonna arendamiseks ning hõlbustama Euroopa majanduse edasist arengut, et tõsta Euroopa kodanike ja koostööd tegevate riikide kodanike elatustaset ja heaolu.
Soome on avaldanud esialgsete seisukohtadega positsioonipaberi, milles rõhutab Euroopa lisandväärtust, mitmepoolset koostööd ja mõju, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, luua töökohti, konkurentsivõimet ja heaolu. 9. raamprogramm peaks järgima kõrge kvaliteedi ja avatud konkurentsi põhimõtteid ilma piirkondlike kriteeriumiteta.  Teadusuuringute ja innovatsiooni vahel peaks olema tasakaal ning edendada tuleks avatust. 9. raamprogramm peaks võimaldama ja toetama koostööd erineva suurusega ettevõtete, kõrgharidusasutuste, uurimiskeskuste ja avaliku sektori asutuste vahel. Haldusmenetlusi tuleks lihtsustada.
Leedu positsioonipaberis toetatakse kolmesambalise struktuuri säilitamist. Rohkem tähelepanu peaks pöörama avatud, teaduslikele ja alt üles lähenemisviisiga algatustele, mis tuginevad koostööle. Algatuste arv ei tohiks 9. raamprogrammis kasvada, kuna ELi teadusuuringute ja innovatsiooni maastik on piisavalt keeruline ning uued algatused võivad viia dubleerimise ja killustatuseni.  Horisont 2020 ja järgmine raamprogramm peaksid olema sünergias teiste ELi poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvuspoliitikaga. Vaja oleks uurida võimalikke vastasmõjusid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega (ingl. European Structural and Investment Funds – ESIF).
Huvilised võivad tutvuda ka Saksamaa uurimiskeskuste Helmholtzi Ühingu positsioonipaberiga.
Science|Business on loonud lehe, kus kajastab jooksvalt 9. raamprogrammiga seotud uudiseid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Euroopa Komisjoni BOHEMIA raport Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika tuleviku stsenaariumitest

Juuni alguses avaldas Euroopa Komisjon raporti, mis on tuleviku-uuringu BOHEMIA (ingl. Beyond the Horizon: Foresight in support of future EU Research and Innovation Policy) üks tulemustest. BOHEMIA uuringu eesmärk on anda sisendit ja poliitilisi soovitusi uutest lähenemisviisidest, prioriteetidest ja teemadest, millega arvestada ELi tuleviku teadus- ja innovatsioonipoliitika ja –rahastuse, eriti just järgmise raamprogrammi, planeerimisel.
BOHEMIA uuring on kolmeetapiline. Esimese etapina koostati antud raport, mis sisaldab kirjanduslikku ülevaadet ja erinevaid tuleviku stsenaariumeid, millega Euroopa võib 2030. aastatel silmitsi seista ning teeb ettepanekuid, kuidas teadus saab luua tingimused Euroopa toimetulekuks ja õitsenguks.
Raporti stsenaariumid tuginevad megatrendidele, jõududele, mis juhivad maailma tulevikku ning ELi poliitilistele eesmärkidele ja väärtustele. Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi tellitud raport kirjeldab kahte võimalikku tulemust: trende ei juhita ega kontrollita või ühiskond võtab kasutusele meetmed. Esimesel juhul oleks tulemus negatiivne, sest tagajärjeks oleksid kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, suuremahuline ränne, halva tervisega elanikkond, rahvarohked ja ohtlikud linnad, massiline töötus ja ülemaailmne võitlus ning Euroopa on kannataja. Teisel juhul oleks tulemus positiivne, sest tagajärjeks oleksid kontrolli all hoitud kliima, jätkusuutlik maa ja mere majandamine, ringmajandus suurema tootlikkusega, rahu, parema tervise ja pikema elueaga elanikkond, kellel on rahuldust pakkuv töö ja vaba aeg ning Euroopa on liider. Raportis kirjeldatakse ka konkreetseid viise, kuidas teadus ja innovatsioon saavad Euroopal aidata realiseerida positiivset stsenaariumi või kuidas vähendada negatiivse stsenaariumi kahju.
BOHEMIA uuringu teise etapina viidi läbi Delphi uuring, mis lõppes 18. juunil ja mille eesmärk oli saada ekspertidelt selgust tuleviku tehnoloogiate, ühiskondlike probleemide ning tuleviku teaduse ja innovatsiooni poliitika ja rahastamise arendamise raamtingimuste kohta.  Kolmanda etapina avaldatakse sügisel lõppraport, mis sisaldab stsenaariumitest lähtuvate poliitiliste soovituste analüüsi, Delphi uuringu tulemusi ning konsultatsioonide ja avalikkuse kaasamise järeldusi.
Euroopa Komisjoni tellimusena viib BOHEMIA uuringut läbi neljast asutusest koosnev konsortsium: Austria Tehnoloogiainstituut, Rumeenia Institutul de Prospectiva, Itaalia ISINOVA ning Fraunhoferi innovatsiooni ja süsteemide analüüsi instituut.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni tuleviku-uuringu veebilehega.

Science|Business’i analüüs Horisont 2020 vahehindamise positsioonipaberitest

Science|Business on koostanud artikli, milles analüüsib Horisont 2020 vahehindamise avaliku konsultatsiooni raames Euroopa Komisjonile esitatud positsioonipabereid ning toob näiteid konkreetselt sidusrühmadelt. Analüüs tugineb 296 positsioonipaberile, mis on Euroopa Komisjoni veebilehele üles pandud.
Üldiselt on teadlased ja teised konsultatsioonis osalenud sidusrühmad positiivsed Horisont 2020, ELi suurima teadust ja arendustegevust rahastava programmi, osas ning tunnustavad selle panust Euroopa teadusesse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse. Mitmed sidusrühmad aga toovad välja ka raamprogrammi puudusi ning soovivad taotluste puhul suuremat edukuse määra, põhjalikumat tagasisidet ja lühemaid taotlusi. Esitatud on mitmeid ettepanekuid probleemi lahendamiseks, nt täpsemad konkursikutsete tekstid, taotlusvoorude vähendamine, kaheetapiliste taotlusvoorude suurendamine, piirangud taotluste taasesitamiseks jne.
Paljud sidusrühmad puudutasid oma positsioonipaberites ka vastuolulist teemat, et Horisont 2020 rahastus jaguneb geograafiliselt ebavõrdselt. Viis riiki saavad kaks kolmandikku Horisont 2020 grantidest, samal ajal kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid saavad veidi üle 4% kogu rahastusest.
Paljud avaldasid arvamust ka Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council – EIC) osas, mille pilootprogramm käivitatakse sügisel, ja rahvusvaheliste osalejate osakaalu suurendamise kohta, kuna 7. raamprogrammi ajal said riigid, mis on väljaspool ELi, 5% grantidest ja Horisont 2020 ajal langes näitaja 2,2%-ni.

Teadus- ja innovatsioonipoliitika kõrgetasemelise ekspertrühma (ingl. RISE) raport “Euroopa tulevik: avatud innovatsioon, avatud teadus ja avatud maailmale”

15. mail esitles teadus- ja innovatsioonipoliitika kõrgetasemeline ekspertrühm (ingl. high-level expert group of Research, Innovation and Science Policy experts – RISE) Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni volinikule Moedasele raportit “Euroopa tulevik: avatud innovatsioon, avatud teadus ja avatud maailmale”.
Ekspertrühm rõhutab raportis, et üleminek avatud teadusele ja avatud innovatsioonile suurendab märkimisväärselt teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Kasu suureneks veelgi, kui teadus ja innovatsioon oleksid avatud maailmale, omades ligipääsu uusimatele teadmistele ja talentidele üle maailma.
Raport on aluseks edasistele aruteludele ekspertide ja sidusrühmadega ELi avatud teaduse ja innovatsiooni strateegia majanduslikest ja ühiskondlikest põhjendustest.
Teadus- ja innovatsioonipoliitika kõrgetasemeline ekspertrühm loodi 2014. aastal, et nõustada Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni volinikku Moedast tema päedevusse kuuluvate poliitikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehega RISE-st.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. RIO) riiklikud aastaaruanded 2016

12. mail avaldas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. Joint Research Centre – JRC) teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) 2016. aasta riiklikud aruanded, mis analüüsivad vastavates riikides teaduse ja innovatsiooni süsteeme, k.a. asjakohaseid poliitikaid ja rahastusi, keskendudes eelkõige ELi poliitikatele olulistele teemadele. Aruanded teevad kindlaks vastavate riikide riiklike teaduse ja innovatsiooni süsteemide peamised väljakutsed ja hindavad poliitilisi meetmeid.
Eesti 2016. aasta aruanne näitab, et Eesti majandus on väike, Eesti avatuse tase on kõrge ning selle struktuur oli märkimisväärselt stabiilne perioodil 2010-2015. Oluline aspekt on see, et Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteem tugineb väga tugevasti konkurentsi- ja projektipõhistele poliitikameetmetele, nii avalik-õiguslike ülikoolide kui ka ettevõtete rahastamisel. Riiklikud kogukulud teadus- ja arendustegevusele (T&A) peaaegu kahekordistusid perioodil 2009-2011 (1,4%-lt 2,31%-ni), kuid 2014. aastal kahanes näitaja 1,45%-le ja 2015. aastal oli see 1,5%.  Eesti riiklikud T&A kogukulud on üle ELi keskmise, aga ettevõtete T&A kogukulud on märgatavalt langenud, kuna Eesti Energia lõpetas T&A investeeringud põlevkivi rafineerimistehasesse. Eesti on olnud mitmed aastad internetipõhiste avalike teenuste pakkumisel esirinnas, kuid teised avaliku sektori innovatsiooni aspektid on palju vähem arenenud.
Eesti peamisteks väljakutseteks on tegeleda avaliku ja erasektori vahelise ebavõrdse T&A toetamisega, edendada T&A erainvesteeringuid tegeledes aeglase tehnoloogilise uuendustegevusega tööstuses ja parandada avaliku sektori tasakaalustamata innovatsiooni toetust.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) raport IKT sektorist ja selle teadus- ja arendustegevuse investeeringutest

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) on avaldanud kümnendat korda raporti PREDICT (ingl. Prospective Insights in ICT R&D), milles analüüsitakse ulatuslikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstuseid. Raportis tuuakse välja IKT sektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused Euroopas ja mujal alates 1995. aastast kuni kõige hilisema aastani, mille kohta on ametlikku statistikat avaldatud. Analüüs hõlmab rohkem kui 40 arenenud ja tärkava majandusega riiki, sealhulgas 28 ELi liikmesriiki.
Raporti kohaselt on IKT sektor kolmekordistanud oma lisandväärtust viimase 20 aasta jooksul. Peaaegu kõikides riikides, kus IKT sektorit peetakse strateegiliseks osaks tootlikkuse kasvatamisel, on IKT sektori T&A intensiivsuse ja tootlikkuse tase suhteliselt kõrge.
Aastatel 2006-2014 kasvas Eestis avaliku sektori IKT T&A rahastus üle 30%. Ainuke ELi riik, kus kasv oli suurem, oli Malta. 9 ELi liikmesriiki vähendasid oma IKT T&A rahastust sel perioodil. Eesti ettevõtete T&A kulutustest moodustas IKT sektori T&A 2014. aastal 35%, mis on ELi riikides osakaalu poolest neljandal kohal.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (ingl. EPRS) teabedokument avaliku ja erasektori vahelistest partnerlustest (ingl. PPPs) teadusuuringutes

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (ingl. European Parliamentary Research Service – EPRS) on avaldanud teabedokumendi (ingl. briefing) avaliku ja erasektori vahelistest partnerlustest (ingl. Public-Private Partnerships – PPPs).
Teabedokument selgitab konteksti, milles avaliku ja erasektori vahelised partnerlused loodi ja kuidas 70 partnerlust tekkisid. Antud partnerlused loodi 2013. aastal, et arendada Euroopa teadusruumi (ingl. European Research Area – ERA). Eesmärgiks oli parandada avaliku ja erasektori ning riikidevahelist teadusuuringute killustatust, samuti tõsta avalikke ja erainvesteeringuid teadusesse, et saavutada 3% SKP-st.
Partnerlused aitavad määratleda ühiseid prioriteete ja nägemusi ELi, riiklikeks ja piirkondlikeks teadusuuringute ja innovatsiooni tegevusteks ning need lõid uut laadi killustatust, kuna erinevat tüüpi partnelused said keskenduda sarnastele valdkondadele. Partnerluste osakaal Horisont 2020 eelarves on 21,5%, võrreldes 7. raamprogrammiga, milles nende osakaal oli rohkem kui kaks korda väiksem ehk 9,1%.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa regioonide komitee raport “Aruka spetsialiseerumise piirkondlik mõju”

Euroopa regioonide komitee (ingl. European Committee of the Regions – CoR) on avaldanud raporti “Aruka spetsialiseerumise piirkondlik mõju”. Raport käsitleb aruka spetsialiseerumise strateegiate potentsiaalset majanduslikku, ühiskondlikku, keskkonnaalast ja juhtimise mõju ning takistusi, mida on vaja veel lahendada.
Raport koostati ELi programmi raames, mille eesmärk on tagada ühtekuuluvus-, investeeringute ja territoriaalse arengu poliitikate tõhusust. Raport eelneb Euroopa Komisjoni teatisele aruka spetsialiseerumise strateegiate tulevikust.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa regioonide komitee pressiteatega.

Science Europe’i raport teadusuuringute usaldusväärsuse tavadest ja poliitikast

Science Europe on avaldanud raporti töötoast „Teadusuuringute usaldusväärsuse tavade ja poliitikate edendamine: soovitustest rakenduseni“. Töötuba toimus 22. veebruaril 2017 ja seda korraldas Science Europe’i teadusuuringute usaldusväärsuse (ingl. research integrity) töörühm.
Töötoa eesmärk oli edendada soovituste rakendamist Science Europe’i raportist „Teadusuuringute usaldusväärsuse tavadest Science Europe’i liikmesorganisatsioonides“, mis avaldati juulis 2016. 2017. aasta veebruari töötoa eesmärk oli uurida väljakutseid, mis võivad nende soovituste elluviimisel esineda. Arutati juhtumiuuringuid, mida esitlesid organisatsioonid, mis on juba tegelenud keerukamate soovituste rakendamisega. Raport on kokkuvõte töötoa peamistest mõtetest.
Science Europe on Brüsselis asuv teadusuuringuid rahastavate ja edendavate asutuste assotsiatsioon, kuhu kuulub ka Eesti Teadusagentuur.

Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemelise rühma (ingl. SAM) selgitav märkus uutest tehnikatest põllumajanduslikes biotehnoloogiates

28. aprillil avaldas Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi kõrgetasemeline rühm (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) sõltumatu selgitava märkuse (ingl. explanatory note) uutest tehnikatest põllumajanduslikes biotehnoloogiates. Selgitava märkuse tellis Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Andriukaitis ja see annab detailse teadusliku kirjelduse erinevatest põllumajanduslike tõuaretuse tehnikatest, mida kasutatakse taimede, loomade ja mikroorganismide puhul. Dokument tugineb parimatele olemasolevatele teaduslike ülevaadetele, eksperthinnangutele ja raportitele ning kirjeldab ja võrdleb uusi tehnikaid tavapäraste tõuaretuse tehnikatega ja juba kasutusel olevate geneetiliste muundamise tehnikatega.
Euroopa Komisjoni volinikud kasutavad dokumenti, et toetada avalikku arutelu sidusrühmadega, k.a. kõrgetasemelisel moodsate põllumajanduslike biotehnoloogiate konverentsil Brüsselis 28.09.17.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehega SAMist.

Euroopa Investeerimispanga uuring ettevõtete investeeringutest Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas

Euroopa Investeerimispank (ingl. European Investment Bank – EIB) avaldas 2016. aasta ELi hõlmava uuringu investeeringutest. 2016. aasta uuring keskendus investeerimiskeskkonnale Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas, k.a. Eestis, ning hõlmas 4881 ettevõtet 11 riigist. Uuringu kohaselt on investeeringute väljavaade antud piirkonnas positiivne, kuid võrreldes ELi keskmisega investeerivad antud piirkonna ettevõtted rohkem materiaalsesse varasse (nagu seadmed, maa, ehitised), aga jäävad maha teadus- ja arendustegevuse investeeringutes.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Investeerimispanga pressiteatega.

Euroopa poolaasta riigipõhised soovitused

22. mail avaldas Euroopa Komisjoni Euroopa poolaasta (ingl. European Semester) kevadpaketi raames riigipõhised soovitused. Euroopa Komisjoni teatise kohaselt on vaja rohkem reforme, mis edendaksid teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkust ja parandaksid tootlikkust. Lisaks on soovitustes ühendatud teadus- ja innovatsioonipoliitika teiste poliitikavaldkondadega nagu avalik rahastus, haridus või ettevõtluskeskkond. Riikidel, kellel on võimekust, on Euroopa Komisjon soovitanud suurendada avalikku rahastust haridusse, infrastruktuuri ja teadus- ja arendustegevusse.
Eestile on Euroopa Komisjon soovitanud edendada erasektori investeeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni ning rakendada meetmeid, mis tugevdaksid ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega ja ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. ERC) uus uudiskiri “Ideed”

Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) on oma kümnenda aastapäeva raames avaldanud oma esimese väljaande uuest uudiskirjast “Ideed” (ingl. “Ideas”). Kevad 2017 väljaaanne käsitleb Euroopa Teadusnõukogu aastapäeva tegevusi, sisaldab artiklit Euroopa Teadusnõukogu rahastatud “Europa” teleskoobist ja intervjuusid Euroopa Teadusnõukogu grandi saajatega.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) juuni 2017 uudiskiri

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) on avaldanud juunikuise väljaande oma igakuisest uudiskirjast, milles kajastab uusimaid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogukonna uudiseid ja üritusi. Muuhulgas uudiskiri toob välja, et 10 kõige innovatiivsemat ülikooli Euroopas on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogukonna partnerid.
Huvilised võivad tutvuda uudiskirjaga siin.

Konkursid

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl. FET) juhtalgatuse kvanttehnoloogiate valdkonna taotlusvoor

Euroopa Komisjon on uuendanud Horisont 2020 tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuse (ingl. Future and Emerging Technologies – FET – Flagship) 2016-2017 tööprogrammi ja lisanud sinna kvanttehnoloogiate valdkonna kooskõlastus- ja toetusmeetme (ingl. Coordination and Support Action – CSA) taotlusvooru.
Kvanttehnoloogiate kooskõlastus- ja toetusmeede on osa ettevalmistusest tulevaseks FET juhtalgatuseks ning eelkõige on selle eesmärgiks toetada asjakohaseid sidusrühmi akadeemilistest ringkondadest, tööstussektorist ja poliitikast.
Taotlusvooru eelarve on pool miljonit eurot. Taotlusvoor avanes 23.05.17 ning tähtaeg on 26.09.17.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Horisont 2020 auhind nullenergia veeseire lahendusteks

Euroopa Komisjon on teatanud Horisont 2020 auhinnast nullenergia veeseire vallas ning kutsub Euroopa innovaatoreid pakkuma lahendusi, mis põhinevad nullenergiaga ja traadita intelligentsetel andurtehnoloogiatel ja on mõeldud veeressurside reaalajas jälgimiseks.
Kahe miljoni suurune rahaline auhind antakse üksusele (innovaatorid, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja mittetulundusühingud, mis tegutsevad üksinda või koos teiste üksustega), mis pakub läbimurdelist lahendust, et edendada arukaid nullenergiaga veekasutussüsteeme. Taotlused peavad täitma järgnevaid kriteeriume: positiivne mõju, usaldusväärsus ja innovatiivne kujundus.
Taotlusvoor on avatud 19.12.17 kuni 11.09.18.

Innovatsioon

Euroopa Innovatsiooninõukogu innovaatorite kõrgetasemelise rühma tahteavaldus (ingl. Statement of Intent)

Euroopa Innovatsiooninõukogu (ingl. European Innovation Council) innovaatorite kõrgetasemeline rühm (ingl. High Level Group of Innovators) on avaldanud tahteavalduse (ingl. Statement of Intent), et kinnitada rühma valmisolekut toetada Euroopa Komisjoni Euroopa Innovatsiooninõukogu arendamisel ja aidata Euroopal saada liidriks järgmises innovatsiooni laines.
Rühma liikmed tunnistavad Euroopa tugevusi, sh maailmatasemel teadust, talentide rohkust ja mitmekesisust, ning pakuvad oma eksperditeadmisi, et arendada paremaid rahastamisinstrumente, parandada innovatsiooni ökosüsteemi skaleerimiseks ja teha innovatsiooni toetust kasutajasõbralikumaks.

Koostajad

Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee