IGLO aastakonverents järgmise raamprogrammi teemadel

1. juunil korraldas Brüsselis asuvate erinevate riikide TA büroode võrgustik IGLO (ingl. Informal Group of RTD Liaison Offices) Brüsselis aastakonverentsi „Towards FP9“ ehk „9. raamprogrammi poole“. IGLO võrgustikku kuulub 29 bürood 27-st riigist, sealhulgas Eesti TA büroo Brüsselis.

EL-i TAI 9. raamprogrammi teema on aktuaalne, kuna Euroopa Komisjon avaldas 29. mail Horisont 2020 vahehindamise tulemused, 3. juulil avaldab Euroopa Komisjoni nõustav kõrgetasemeline rühm, mida juhib Pascal Lamy, raporti ELi teaduse ja innovatsiooni investeeringute maksimaalse mõju teemal (Brüsselis toimuvat konverentsi on võimalik jälgida ka veebi vahendusel) ning 2017. aasta sügisel plaanitakse käivitada 9. raamprogrammi avalik konsultatsioon. See oli ideaalne aeg IGLO-l pakkuda Brüsseli sidusrühmadele ja ELi institutsioonide kolleegidele võimalust jätkata arutelu, kuidas teha järgmist raamprogrammi veel tulemuslikumaks, tõhusamaks ja suurendada TA mõju ühiskonnale.

Konverentsi peaesinejaks oli Euroopa Komisjoni poliitika arendamise ja koordinatsiooni direktoraadi direktor Kurt Vandenberghe, kes esitas Euroopa Komisjoni töödokumenti Horisont 2020 vahehindamisest ning heitis valgust 9. raamprogrammi planeerimisele. Kõrgetasemeline ekspertide paneel arutas erinevatest vaatenurkadest 9. raamprogrammi jaoks olulisi teemasid. Paneeli kuulus ka Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

K. Vandenberghe sõnul näitab Horisont 2020 vahehindamine, et Horisont 2020 on üks maailma lihtsamaid ja atraktiivsemaid teaduse ja innovatsiooni rahastamise programme. Horisont 2020 esimese 3 aasta jooksul anti välja 20 miljardi euro väärtuses 11 000 granti. Horisont 2020 on ligi meelitanud 100 000 kõrge tasemega taotlust, aga edukuse määr on väga madal ning on 7. raamprogrammiga võrreldes langenud 18,5%-lt 11,6%-le. Selleks, et oleks olnud võimalik rahastada kõiki kõrge tasemega taotlusi, oleks vaja olnud 60 miljardi euro võrra suuremat eelarvet.

K. Vandenberghe sõnul peaks järgmine raamprogramm järgima tipptaseme, avatuse ja mõju põhimõtteid, kasutama süsteemsemat lähenemist innovatsioonile, keskenduma sektorite interdistsiplinaarsusele, ettevõtete laiendamisele (ingl. scaling up), oskuste arendamisele ja sotsiaalsele innovatsioonile. Sidusrühmad on laialdaselt avaldanud arvamust, et Horisont 2020 kolmesambaline struktuur võiks jätkuda.

K. Vandenberghe rõhutas ka ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (ingl. Multi-annual Financial Framework – MFF) arutelu ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühiskondliku ja majandusliku mõju olulist, kuna ELi eelarvele avaldavad survet Brexit, migratsioon ja kaitseuuringud. Järgmine mitmeaastase finantsraamistiku avaldamine on plaanitud 2018. aasta suveks.

Kõrgetasemeline ekspertide paneeli kuulusid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Helmholtzi Brüsseli büroo direktor Annika Thies, IBM-i teadlane Lydia Chen ja EUROPOLARIS-e juht Jan van den Biesen. Panelistide sõnul on Horisont 2020 edukas, eriti, mis puutub koostöövõimalustestesse ja teadustaristusse, kuid probleeme on lõhega ELi riikide vahel. Arutati ka tööstuse osalemist järgmises raamprogrammis ning leiti, et järgmisele raamprogrammile mõjuks negatiivselt, kui suured ettevõtted selles ei osaleks. Mainiti Euroopa ettevõtete laiendamise  probleeme võrreldes USA-ga ja ettevõtete ebapiisavaid TAI investeeringuid. TAI rahastuse suurendamine on poliitiline otsus, seega on vaja häid näiteid ja koostööd põhjendamaks poliitikutele ja tavakodanikele TAI rahastuse vajalikkust.

Üritusele on ka viide Science Business’i artikli teises pooles.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee
Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee