Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (aprill 2017)

Üldised teadusuudised
Horisont 2020 vahehindamise konsultatsiooni tulemused ja pakett
Euroopa Parlament kiitis heaks Horisont 2020 200 miljoni suuruse lisarahastuse
EL-Vahemere teaduskoostööprogrammi PRIMA heakskiit Euroopa Parlamendi ja Coreperi poolt
Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni dialoog Lääne-Vahemere riikidega
Euroopa Komisjoni kaitseuuringute pilootfaasi rahastamisotsus, delegeerimisleping ja taotlusvoorud
Uus Horisont 2020 kommenteeritud mudelgrandileping
Horisont 2020 VKEde instrumendi taotlusvooru tulemused
Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandi saajad
Euroopa kliimateenuste teadusuuringute võrgustiku (ERA4CS) taotlusvooru tulemused
Aruanded, analüüsid
Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist
Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –indikaatorite ülevaade
Euroopa Komisjoni igakuine teaduse ja innovatsiooni teemalise akadeemilise kirjanduse ülevaade
Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise konverentsi “Tipptaseme levitamine ja innovatsiooni lõhe ületamine” tulemused
EARTO positsioonipaber teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide suure tehnoloogia osakaaluga (ingl. deep-tech) idufirmade potentsiaalist
Science Europe’i soovitus teadusväljaannete publitseerimistasude avalikustamiseks
Euroopa Komisjoni uuring progressi võimaldavate tehnoloogiate kahesuguse kasutuse potentsiaalist
Euroopa Komisjoni aruteludokument Euroopa sotsiaalsest dimensioonist
Konkursid
Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide taotlusvoor
Marie Skłodowska-Curie COFUNDi taotlusvoor
Innovatsioon
Euroopa Komisjon sõlmis esimese innovatsiooni kokkuleppe

Üldised teadusuudised

Horisont 2020 vahehindamise konsultatsiooni tulemused ja pakett

28. aprillil avaldas Euroopa Komisjon 20. oktoobrist 2016 kuni 15. jaanuarini 2017 toimunud avaliku konsultatsiooni tulemused, milles on detailselt analüüsitud konsultatsiooni käigus saadud tagasisidet.

29. mail avaldas Euroopa Komisjon mahuka paketi Horisont 2020 vahehindamise tulemustest. Horisont 2020 vahehindamine viidi läbi vastavalt parema õigusloome suunistele, tuginedes erinevatele välisuuringutele, sõltumatutele eksperdirühmadele ja ulatuslikele siseanalüüsidele. Oluliseks sisendiks oli jaanuaris 2017 lõppenud avalik konsultatsioon, mille raames saadi 3500 vastust ja peaaegu 300 positsioonipaberit. Horisont 2020 vahehindamise töödokument on üles ehitatud viiele kriteeriumile: sidusus, tulemuslikkus, tõhusus, ELi lisaväärtus ja relevantsus.

Horisont 2020 vahehindamise eesmärk on panustada Horisont 2020 2018-2020 tööprogrammi rakendamisse, pakkuda tõenduspõhiseid materjale Pascal Lamy juhitavale kõrgetasemelisele ekspertrühmale, kes nõustab Euroopa Komisjoni ELi teaduse ja innovatsiooni investeeringute maksimaalse mõju osas ning esitab oma raporti 3. juulil konverentsil Brüsselis ingl. „Research & Innovation – shaping our future“, ning kujundada tulevasi raamprogramme.

Horisont 2020 kolme esimese aasta põhjalik hindamine näitab, et on tehtud vajalikke edusamme, et aidata luua töökohti ja majanduskasvu ning lahendada suuri ühiskonnaprobleeme. Horisont 2020 pakub Euroopa lisaväärtust luues tõendatavat kasu võrreldes riiklike ja piirkondlike tasandite toetusega. Kuna Horisont 2020 on väga atraktiivne programm, millel on suur nõudlus ja mis meelitab ligi parimaid teadlasi ja innovaatoreid, oleks selle eelarve pidanud olema neli korda suurem, et toetada kõiki tipptasemel projekte.

Horisont 2020 kolme esimese aastaga on rahastatud 11 000 projekti, millest vähem kui 10% on lõpetatud, seega on vara rääkida Horisont 2020 lõplikust mõjust. Osalejad on 130-st erinevast riigist ja rohkem kui pooled on uustulnukad ehk ei olnud osalenud 7. raamprogrammis. Taotlusi oli kokku 100 000 ja iga-aastaste taotluste arv kasvas võrreldes 7. raamprogrammiga 65%.

Järgmiste sammudena ilmub kõrgetasemelise rühma raport juulis ning Euroopa Komisjon teeb Horisont 2020 vahehindamisest poliitilised järeldused ja vastab kõrgetasemelise rühma soovitustele teatisega, mis avaldatakse oktoobris.

Euroopa Parlament kiitis heaks Horisont 2020 200 miljoni suuruse lisarahastuse

5. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks Horisont 2020 lisarahastamise 200 miljoni euro võrra. Lõplikku heakskiitu ELi Nõukogu poolt on oodata lähiajal.

200 miljoni suurune lisarahastus on osa 6 miljardi euro suurustest täiendavatest vahenditest, mida eraldatakse, et EL saaks lahendada kiireloomulisi väljakutseid, nagu rändekriis, julgeoleku tugevdamine, kasvu suurendamine ja töökohtade loomine.

50 miljonit Horisont 2020 200 miljoni euro suurusest täiendusest on juba vastu võetud 2017. aasta eelarve raames. Lisarahastust jagatakse Euroopa Komisjoni 2016. aasta oktoobri ettepaneku kohaselt järgnevalt:

• 50 miljonit eurot Euroopa Teadusnõukogule (ingl. European Research Council), millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.
• 55 miljonit eurot tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamise (ingl. Spreading Excellence and Widening Participation) meetmele, millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.
• 50 miljonit eurot Euroopa Innovatsiooni Nõukogule (ingl. European Innovation Council).
• 45 miljonit eurot kõrgtehnoloogilistele arvutitele (ingl. High Performance Computers) Horisont 2020 „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia“ (ingl. Leadership in Enabling and Industrial Technologies) vallas, millest 16,7 miljonit on 2017. aasta eelarves.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudise ja ScienceBusiness’i uudisega.

EL-Vahemere teaduskoostööprogrammi PRIMA heakskiit Euroopa Parlamendi ja Coreperi poolt

11. aprillil kiideti ELi Nõukogu eesistuja Malta ja Euroopa Parlamendi vahel heaks EL-Vahemere teaduskoostööprogramm PRIMA (ingl. Partnership for Research and Innovation in the Mediterranean Area) tekst. Kokkulepe sai heakskiidu Coreperis (alaliste esindajate komitees) 26. aprillil ning 30. mail tutvustas eesistuja kokkulepet ELi konkurentsivõime nõukogule. PRIMA plaanitakse nõukogus vastu võtta lähiajal.

Partnerluse eesmärk on arendada uusi vajalikke lahendusi jätkusuutliku veemajanduse ja toiduainete tootmise valdkonnas. EL panustab partnerlusse Horisont 2020 eelarvest 220 miljonit eurot. Eeldatavasti käivitub partnerlus 2018. aasta alguses.

Huvilised võivad tutvuda ELi Nõukogu pressiteatega.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni dialoog Lääne-Vahemere riikidega

31. märtsil toimus Tuneesias Lääne-Vahemere dialoogi ehk „5+5 dialoogi“ foorum, et arutada võimalusi koostöö süvendamiseks teaduse ja innovatsiooni vallas ELi ja Lääne-Vahemere riikide vahel. Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas kohtus ministrite ja ministeeriumite kõrgete esindajatega, kes vastutavad teadusuuringute ja kõrghariduse eest Lääne-Vahemere piirkonna foorumil osalevates riikides, nagu Alžeeria, Prantsusmaa, Itaalia, Liibüa, Malta, Mauritaania, Maroko, Portugal, Hispaania ja Tuneesia, kuid ka Vahemere Liidu ja Araabia Maghrebi Liidu peasekretäridega.

Kohtumisel viitas Moedas Horisont 2020 avatusele maailmale ja kutsus Lääne-Vahemere riike üles püüdlema ühiste eesmärkide poole ELi TAI raamprogrammis. Avatus maailmale on üks kolmest ELi avatusega seotud TAI eesmärgist (ingl. Three O’s: Open Innovation, Open Science and Open to the World).

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Euroopa Komisjoni kaitseuuringute pilootfaasi rahastamisotsus, delegeerimisleping ja taotlusvoorud

11. aprillil võttis Euroopa Komisjon vastu kaitseuuringute pilootfaasi (ingl. Preparatory Action on Defence Research) rahastamisotsuse. Komisjon koos liikmesriikidega on ettevalmistanud kaitseuuringute suuna käivitamist üle aasta. 2017. aasta eelarve on 25 miljonit eurot, mida rakendatakse peamiselt grantide kaudu. Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

31. mail kirjutasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Kaitseagentuur (ingl. European Defence Agency) alla kaitseuuringute suuna delegeerimislepingule (ingl. Delegation Agreement), mille kohaselt on Euroopa Kaitseagentuur kaitseuuringute pilootfaasi rakendusasutus. Huvilised võivad tutvuda Euroopa Kaitseagentuuri uudisega.

EL hakkab esmakordselt toetust andma kaitsevaldkonna teadusuuringute koostööprojektidele. Pilootfaasi eesmärk on katsetada EL teadusrahastuse raamistiku sobivust kaitsealase teaduskoostöö tegemiseks ning selle edukuse korral teeb Euroopa Komisjon ettepaneku ELi kaitsealaste teadusuuringute programmi loomiseks.

Taotlusvoor käivitati 7. juunil, lisainfot leiab siit. 2017. aasta tööprogrammi alusel toimub konkurss kolme teema peale:

• Esimene keskendub olukorrateadlikkusele merelises keskkonnas. Taotluste esitamise tähtaeg on 05.10.17.
• Teine teema keskendub kaitseväelaste varustuse edasiarendamisele ning tulevikuvajadustega kohandamisele. Taotluste esitamise tähtaeg on 21.09.17.
• Kolmas teema keskendub tehnoloogia arengu strateegiliste suundade prognoosimisele.  Taotluste esitamise tähtaeg on 21.09.17.

Infopäev ja partnerlusüritus toimub 27. juunil Brüsselis.

Uus Horisont 2020 kommenteeritud mudelgrandileping

21. aprillil avaldati osalejaportaalis uus Horisont 2020 kommenteeritud mudelgrandileping (ingl. H2020 Annotated Model Grant Agreement version 4.0). Siit leiab selgitused ja näited 27. veebruaril avaldatud uuendustele ning ka muid täiendavaid täpsustusi. Täiendused on dokumendis märgitud rohelise ruudukesega. Uued reeglid, mis tagasiulatuvalt ei kohaldu, on märgitud rohelise ‘4.0>>’ märgiga.

Täiendavat infot Margit Ilveselt (Margit.Ilves@etag.ee), Eesti Teadusagentuuri Horisont 2020 konsultandilt.

Horisont 2020 VKEde instrumendi taotlusvooru tulemused

Horisont 2020 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) instrumendi 15. veebruaril lõppenud taotlusvooru 1. etapi tulemusena rahastatakse 8,9 miljoni euroga 184 ettevõtet 28 riigist. 184 ettevõtet said rahastust 178 projektile.

Kõige edukamad oli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond 36, vähese süsinikusisaldusega ja tõhusate  energiasüsteemide valdkond 31 ja transport 28 projektiga. Kõige edukamad riigid olid Itaalia 37, Hispaania 33 ja Ühendkuningriigid 16 ettevõttega. Eesti ettevõtetest osutusid valituks kaks: Microprocessor Solutions OÜ ja ReLaDe OÜ. Iga projekt saab 50 000 eurot, et teha teostatavusuuringuid uutele toodetele, mis võivad turgu häirida. Ettevõtted võivad küsida ka kuni kolme päeva pikkust tasuta ärialast nõustamist.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja rahastust saanud ettevõtete nimekirjaga.

Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandi saajad

Lisaks 325 teadlasele, kellele anti 2016. aasta septembris Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandid (ingl. Starting Grants), teatas Euroopa Teadusnõukogu 3. aprillil, et nad annavad veel 65 teadlasele rahastust. Iga projekt saab 1,5 miljonit eurot, et teadlased saaksid luua oma uurimisrühma ja viia ellu oma ideid. See aasta on Euroopa Teadusnõukogu eelarvele lisatud 96 miljonit eurot.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Teadusnõukogu uudise ja rahastust saanud teadlaste nimekirjaga.

Euroopa kliimateenuste teadusuuringute võrgustiku (ERA4CS) taotlusvooru tulemused

ERA-NETi konsortsiumi „Euroopa teadusruum kliimateenustele“ (ingl. European Research Area for Climate Services – ERA4CS) võrgustiku taotlusvoor, mis käivitati 2016. aasta kevadel eesmärgiga uurida ja edendada kliimateenuste arengut, suleti edukalt 23.02.17. Taotlusvooru raames rahastatakse 26 projekti. Rahastust saanud projektide nimekirjaga võite tutvuda siin.

Konsortsium loodi eesmärgiga edendada tõhusate kliimateenuste arengut Euroopas toetades teadusuuringuid, mis arendavad paremaid vahendeid, meetodeid ja standardeid, et toota, üle kanda, kommunikeerida ja kasutada usaldusväärset kliimaga seotud teavet praeguste ja tulevaste kliimamuutustega toimetulekuks.

Aruanded, analüüsid

Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm, mida juhib Pascal Lamy, tegeleb raamprogrammi tulevikusuundadega kuni 2017. aasta suveni, Horisont 2020 vahehindamine viiakse läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse.

Euroopa teadusülikoolide liit LERU (ingl. League of European Research Universities), Coimbra Group, Euroopa sotsiaal- ja humanitaarteaduste liit EASSH (ingl. European Alliance for Social Sciences and Humanities), Euroopa teadusjuhtide ja –administraatorite liit EARMA (ingl. European Assocation of Research Managers and Administrators), Euroopa ülikoolide liit EUA (ingl. European University Association), Euroopa teadusülikoolide võrgustik Guild ja Leiden Group on avaldanud nimekirja järgmise raamprogrammi prioriteetidest. Assotsiatsioonide põhisõnumiks on see, et järgmine raamprogramm peaks tuginema tipptasemele kui kõige olulisemale kriteeriumile, suurendama hindamisprotsessi usaldusväärsust ja läbipaistvust, viima ellu madalale edukuse määrale suunatud mehhanisme, suurendama Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete rahastust, stimuleerima kõikide riikide osalemist Euroopa teadusruumis ohustamata tipptaset, andma mõistetele „mõju“ ja „innovatsioon“ nüansirikkamad tähendused jne.

Taani Kõrgharidus- ja Teadusministeerium on avaldanud positsioonipaberi, milles toob esile, et ELi raamprogramm peaks tekitama võimalikult palju mõju luues ühise strateegilise tegevuskava Euroopa teaduse ja innovatsiooni investeeringuteks, mis toetavad ELi üldiseid poliitilisi eesmärke ja Euroopa teadusruumi elluviimist. Taani positsiooni kohaselt peaks tipptase olema kõikide teadus- ja innovatsioonitegevuste peamine põhimõte. Järgmine raamprogramm peaks olema kergesti mõistetav ning lihtne kasutada ja administreerida. See peaks olema avatud ja kaasav, et parandada teaduse ja innovatsiooni lõhet ja täiendada pingutusi riiklikul tasandil.

Science Business on loonud lehe, kus kajastab jooksvalt 9. raamprogrammiga seotud uudiseid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta.

Euroopa Komisjoni igakuine teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja –indikaatorite ülevaade

Euroopa Komisjon avaldab iga kuu ülevaate teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmetest ja –indikaatoritest.

Aprillikuu ülevaade keskendub tööstustoodangu kasvule sektori kohta, teenuste käibe kasvule sektori kohta, Rahvusvahelise Valuutafondi (ingl. International Monetary Fund – IMF ) 2017. aasta aprilli majandusprognoosile, pingereale kõige tunnustatumatest „Made in“ etiketitest ja erinevatele riiklike andmeallikate tulemustele. Uudiskiri sisaldab ka andmete avaldamise ja indikaatoritel põhinevate väljaannete kalendrit.

Uudiskirjad avaldatakse Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) veebilehel.

Euroopa Komisjoni igakuine teaduse ja innovatsiooni teemalise akadeemilise kirjanduse ülevaade

Euroopa Komisjon avaldab iga kuu akadeemilise kirjanduse ülevaate teadusest ja innovatsioonist kui majanduskasvu allikatest (ingl. Monthly review of academic literature on research and innovation as sources for growth).

Märtsikuu ülevaade keskendub tööhõive ja innovatsiooni vahelistele seostele ning arutab tööjõu arengut.

Uudiskirjad avaldatakse Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (ingl. Research and Innovation Observatory – RIO) veebilehel.

Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise konverentsi “Tipptaseme levitamine ja innovatsiooni lõhe ületamine” tulemused

23. novembril 2016 toimunud Slovakkia ELi Nõukogu eesistumise konverentsi “Tipptaseme levitamine ja innovatsiooni lõhe ületamine” korraldajad on avaldanud konverentsi tulemused. Dokumendis on välja toodud ettepanekud innovatsiooni lõhe ületamiseks ning Horisont 2020-s ja järgmise raamprogrammis mahajäävate riikide osaluse laiendamiseks.

Dokumendi eesmärk on teha kokkuvõte peamistest probleemidest ja parandusettepanekutest, mida konverentsi esinejad ja osalejad välja tõid.

EARTO positsioonipaber teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide suure tehnoloogia osakaaluga (ingl. deep-tech) idufirmade potentsiaalist

Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsioon (ingl. EARTO) on avaldanud positsioonipaberi sellest, kuidas kasutada ära teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide suure tehnoloogia osakaaluga idufirmade potentsiaali (ingl. „How to Exploit the Untapped Potential of RTOs’ Deep-Tech Start-Ups in Europe“).

EARTO sõnul on Euroopa mõistnud, et suure tehnoloogia osakaaluga idufirmad on vajalikud konkurentsivõimeks, tööstuslikuks uuenemiseks ning sotsiaalse ja majandusliku mõju saavutamiseks. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa oleks suunatud tugeva tööstusliku aluse arendamisse, kus idufirmad, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtted mängiksid olulist rolli.

EARTO on viinud läbi analüüsi hetkeolukorrast ning esitanud soovitused, et toetada edukate pika elueaga ja kasvupotentsiaaliga idufirmade loomist ning seeläbi panustada töökohtade ja majanduskasvu suurendamisse Euroopas.

Huvilised võivad tutvuda EARTO uudisega.

Science Europe’i soovitus teadusväljaannete publitseerimistasude avalikustamiseks

Science Europe’i töörühm, mis tegeleb teadusväljaannete avatud juurdepääsuga, on avaldanud soovituse, milles kutsub üles avalikustama publitseerimistasusid. Science Europe’i eesmärgiks on võimalikult tõhus ja jätkusuutlik üleminek avatud juurdepääsule. Science Europe julgustab teadusasutusi avalikustama avatud juurdepääsu publitseerimistasusid osaledes avatud artiklite menetlemistasude algatuses (ingl. Open Article Processing Charges Initiative), et aidata luua läbipaistvamat kulustruktuuri avatud juurdepääsu publitseerimisturul ja stimuleerida konkurentsi.

Euroopa Komisjoni uuring progressi võimaldavate tehnoloogiate kahesuguse kasutuse potentsiaalist

Euroopa Komisjon on avaldanud uuringu progressi võimaldavate tehnoloogiate (ingl. Key Enabling Technologies – KET) kahesuguse kasutuse potentsiaalist. Euroopa Komisjoni kohaselt peab Euroopa strateegiliselt investeerima tehnoloogia valdkondadesse, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitsesektoris.

Uuring toob välja 38 progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonda, millel on Euroopale strateegiline väärtus, ning jagab neid seitsmesse teemasse: energia mobiilsuseks; materjalid ja komponendid; tervis ja sanitaartingimused; kommunikatsiooni-, navigatsiooni- ja seiresüsteemid; inimabi ja robootika; turvalisus ja küberturvalisuse süsteemid; tootmine ja tarneahela lahendused. Uuringus esitatakse ka poliitilisi soovitusi teemadel turukõlblikud rakendused, reguleerimine ja üldsuse teadlikkus.

Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Euroopa Komisjoni aruteludokument Euroopa sotsiaalsest dimensioonist

Euroopa Komisjon on avaldanud aruteludokumendi Euroopa sotsiaalsest dimensioonist (ingl. „Reflection Paper on the Social Dimension of Europe“).

Aruteludokumendi eesmärk on tegeleda arusaamaga, et kodanike igapäevaelus puudub ELi roll, ja teha ettepanekuid meetmeteks, mis toetavad muuhulgas noorte koolitamist ja mobiilsust, paremat töö ja eraelu tasakaalu ning sotsiaalset innovatsiooni.

Aruteludokumendis pakutakse välja kolm stsenaariumi: limiteerida ELi sotsiaalne dimensioon vaba liikumisega; lubada neil, kes soovivad rohkem teha, teha koostööd; või ELi 27 liikmesriiki võivad süvendada sotsiaalset dimensiooni koos.

Iga stsenaarium viitab majanduslikele ja ühiskondlikele tagajärgedele, kuid ka tagajärgedele teadusele ja innovatsioonile.

Kuna tegemist on Euroopa Komisjoni horisontaalse prioriteediga, siis see mõjutab Horisont 2020 instrumente, mis on suunatud teadlaste tööhõivele ja koolitamisele, nagu Marie Skłodowska-Curie meetmed, ning on kooskõlas Euroopa Komisjoni pingutustega luua üle-Euroopaline pensioniskeem RESAVER.

Veelgi olulisem on see, et aruteludokument on Euroopa Komisjoni katse suunata Euroopa Liitu kodanikele ja nende vajadustele lähemale. See pingutus mõjutab järgmise raamprogrammi kujundamist, mille puhul on ühiskondlikud küsimused oluliseks elemendiks.

Euroopa Komisjon alustab läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukoguga, et saada laiemat poliitilist toetust oma soovitustele.

Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Konkursid

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide taotlusvoor

11. aprillil käivitas Euroopa Komisjon Marie Skłodowska-Curie (MSC) individuaalgrantide (ingl. Individual Fellowships) taotlusvooru.

Euroopa Komisjon toetab MSC individuaalgrantidega teadlaste karjääre rahastades teadustööd, koolitusi ja mobiilsust. 2017. aasta taotlusvooru eelarve on 248,7 miljonit eurot, millest 215 miljonit eraldatakse teadustööks Euroopas (ingl. European Fellowships) ja 33,7 miljonit teadustööks väljaspool Euroopat (ingl. Global Fellowships). 10 miljonit eraldatakse projektidele, mida viiakse läbi võõrustavas asutuses, mis pole akadeemiline.

ETAg korraldas alates 7. juunist neli koolitust Tallinnas ja Tartus Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide taotlemisest huvitatuile. Koolitusele oli oodatud nii need teadlased, kes soovivad ise individuaalgrandi toel välismaale stažeerima minna, kui ka need, kes on huvitatud välismaiste järeldoktorite vastuvõtmisest. Koolituse viis läbi Eesti Teadusagentuuri Horisont 2020 MSC meetme konsultant Kristin Kraav. Esines ka Terje Tuisk, Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja. Huvilised võivad tutvuda infopäevade slaididega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 14.09.17. Täiendavat infot Kristin Kraavilt (kristin.kraav@etag.ee). 

Marie Skłodowska-Curie COFUNDi taotlusvoor

5. aprillil käivitas Euroopa Komisjon Marie Skłodowska-Curie (MSC) COFUNDi taotlusvooru.

Euroopa Komisjon toetab MSC COFUNDi skeemiga olemasolevaid või uusi piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme, mille eesmärk on tugevdada doktorantide ja järeldoktorantide koolitusi, mobiilsust ja karjääriarengut.

2017. aasta taotlusvooru eelarve on 80 miljonit eurot, millest 30 miljonit eraldatakse doktoriõppele ja 50 miljonit eraldatakse järeldoktorantide stipendiumiprogrammidele.

Taotluste esitamise tähtaeg on 28.09.17. Täiendavat infot Kristin Kraavilt (kristin.kraav@etag.ee), Eesti Teadusagentuuri Horisont 2020 MSC meetme konsultandilt.

Innovatsioon

Euroopa Komisjon sõlmis esimese innovatsiooni kokkuleppe

7. aprillil sõlmis Euroopa Komisjon 14 partneriga esimese innovatsiooni kokkuleppe (ingl. Innovation Deal), mis on jätkusuutliku reoveepuhastuse (ingl. Sustainable Waste Water Treatment Combining Anaerobic Membrane Technology (AnMbR) and Water Reuse) teemal. 14 partneri hulgas on riiklikud ja piirkondlikud asutused, ülikoolid, teaduskeskused, innovaatorid ja lõpptarbijad.

Innovatsiooni kokkulepe on vabatahtlik instrument, mis on Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi osa ja mille eesmärk on tuua kokku asjakohased riiklikud, kohalikud ja ELi reguleerivad asutused, et aidata innovaatoritel ületada näivaid takistusi seadusraamistikus.

Esimene innovatsiooni kokkulepe keskendub olemasolevale seadusraamistikule, mis mõjutab vee taaskasutamist põllumajanduslikel eesmärkidel. Selgitatakse välja regulatiivne olukord, et luua alus tehnoloogiaga seotud investeerimisotsuste tegemisteks. Innovatsiooni kokkulepe uurib lahendusi näivate takistuste ületamiseks, nende lahenduste mõjusid ja tagajärgi ning uurib, milliseid sidusrühmi peaks kaasama. Euroopa Komisjon võib otsustada kasutusele võtta järelmeetmeid.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee