Toimus esimene suur konverents EL raamprogramm Horisont 2020 vahehindamise tulemustest

Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomitee andis avalöögi Horisont 2020 vahehindamise seerias, organiseerides esimese suure konverentsi 28. aprillil Brüsselis. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele[1 peab Euroopa Komisjon perioodiliselt korraldama raamprogrammi ning tema erinevate instrumentide hindamist. Horisont 2020 vahehindamine algas oktoobris 2016, mil kõigil raamprogrammiga seotud organisatsioonidel ning ka isikutel oli võimalus vastata veebipõhisele küsitlusele. Samal ajal alustas tööd ka kõrgetasemeline kaheteist liikmeline ekspertide grupp. Esimene Komisjoni töödokument ilmub mais 2017 ning juunis 2017 ilmub kõrgetasemelise ekspertgrupi raport ning juuli algul toimub Brüsselis konverents.

28. aprillil toimunud konverents oligi suunatud eelkõige sidusrühmade poolt saadud sisendi analüüsile ning erinevate huvigruppide seisukohtade esitamisele.

Lähemalt põhiettekannetest:

Rosalinde Van der Vlies, EK Teaduse ja Innovatsiooni direktoraadi hindamise üksuse direktor

Rosalinde Van der Vlies, EK Teaduse ja Innovatsiooni direktoraadi hindamise üksuse direktor, andis ülevaate sidusrühmade tagasiside tulemustest (veebipõhine küsitlus oli avatud oktoober 2016 kuni jaanuar 2017). Sellel perioodil saabus 3483 vastust, lisaks saatsid üle 300 erineva organisatsiooni oma seisukohad. Vastanute hulgas oli 69 riigi esindajad, suurim vastajate hulk oli Hispaaniast (430), Eestist saabus 13 vastust. Ka siin ilmnes nn uute ja vanade riikide erinevus – liikmesriikidest vastanutest 88%  olid EL-15 ning 12% EL-13 kodanikud.

Küsimusele, kas H2020 on relevantne, vastas 90% jaatavalt, samuti peeti kõige kohasemaks koostööprojekte. Raamprogrammis osalemise peamise põhjusena toodi välja täiendavaid  finantse, samuti juurdepääsu uutele teadmistele, unikaalse koostöö võimalusi. 87% vastajatest olid alustanud projektis koostööd uute partneritega.

Raamprogrammi administeerimisega oli rahul 73% vastanutest, eriti oldi rahul sellega, et aeg grandi allkirjastamisel on oluliselt vähenenud.

Rahutuks tegi vastajaid rahvusvahelise koostöö osa vähenemine, samuti peeti vajalikuks parandada hindamise tagasisidet taotlejatele. Ikka ja jälle toodi välja lihtsustamise küsimus, mis vajab parandamist.

Kõige suuremaks probleemiks peeti H2020 eelarvet – ületaotlemine on ülisuur. Pakuti välja kaheastmelise taotluse osakaalu suurendamist, samuti konkursside teemade hulga vähendamist.

Küsimusele, kas H2020 vastab Eli mõjule, vastas 90% positiivselt. Kriitilisemad oldi H2020 ja teiste initsiatiivide koostöö osas. Paremat tasakaalu taheti näha teaduse ja innovatsiooni vahel ning leiti, et EL rahastusmaastik on ikka veel liiga keeruline. Samas enamus vastajatest ei osanud hinnata H2020 koostööd teiste programmidega.

Vaatamata sellele, et hinnang EL lisaväärtusele oli paljude teiste hinnangutega võrreldes tagasihoidlikum, pidas 63% vastajatest seda kõrgemaks,  kui riiklike programmide puhul.

Vastajate rahulolu peamisteks põhjuseteks oli koostöövõimalus teiste riikide teadlastega, enda nähtavuse suurendamine rahvusvahelises mastaabis, samuti ka see, et paljud ideed jäänuks ilma H2020 rahastuseta teostamata. Olukorda, kus raamprogramm ei jätkuks iseloomustati sõnadega “katastroofiline”, “õudusunenägu”, “laastav mõju”.

Põhijäreldused:

  • Kõrge rahulolu programmiga
  • Suurema eelarve vajadus
  • Raamprogrammis tuleb jätkuvalt toetada tipptaset
  • Enam suunatust ühiskonna vajadustele
  • Toetada enam turule suunatud innovatsiooni
  • Jätkuv lihtsustamine on vajalik
  • Euroopa T&I maastik on keeruline ja vajab puhastamist
  • Koostööprojektid on kõige tulemuslikumad.

Ulrich Samm, Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee

Ulrich Samm Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomiteest tundis muret selle üle, et võrreldes 7. raamprogrammiga on toimunud just koostööprojektide osas tugev tagasiminek. Ta pidas uut VKE instrumenti positiivseks näiteks, kus kõik komponendid on tasakaalus. Ettekandes oligi tasakaalu teema juhtival kohal – vaja on hästi tasakaalustatud toetust kogu teaduse ja innovatsiooni ahelas, alusuuringutest tootele orienteeritud teaduseni välja. Vaja on mõistlikku tasakaalu kolme samba vahel (mõeldud on H2020 struktuuri), kusjuures arvesse tuleb võtta nende erinevusi (ettevalmistusaeg, mõju – kas publikatsioon, patent, töökohad, majanduskasv või võimendusefekt koos riiklike programmidega).

Probleemiks on ka liikmesriikide vahelised suured erinevused. Seda nii projektide edukuse kui ka riiklike teadus- ja innovatsiooni eelarvete vahel. Rõhutati, et rahvuslikke süsteeme tuleb tugevdada – EL raha ei asenda rahvuslikke pingutusi. Oldi seisukohal, et kõik EL instrumendid tuleks üle vaadata. Osaluse laiendamine (teaming ja twinning) on aidanud, aga nad pole piisavad. Siit johtub aga dilemma: tipptase vs sidusus. Tehti ettepanek enam siduda tulevikus 9. raamprogrammi ning struktuurivahendeid. Ettekandja nentis, et tipptase on igal pool. Erinevus on aga selles, et ühes riigis on teadlaste taga tugistruktuur, taristu, teises aga pole.

Peale plenaarettekandeid toimus kaks paneeldiskussiooni, kuhu oli kutsutud ühelt poolt Euroopa teadust koondavate  organisatsioonide esindajad (Science Europe, EARTO, EUA) ning teiselt poolt erinevate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Kõik panelistid kinnitasid ühte või teist seisukohta, mis oli plenaaris kõlanud. Tahaksin välja tuua Stefan Kusteri (SE) arvamuse laienemise kohta. Ta leidis, et kvootide kehtestamine pole lahendus. Rahastamise suurendamine nii EL kui ka riikide tasandil on hädavajalik. Suhtumine teadusesse ja innovatsiooni võiks olla Euroopa tasandil sama oluline kui näiteks suhtumine põllumajandusse.

Konverentsi ettekanded on saadaval: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-2020-midterm-presentations

 

Ülle Must

Eesti Teadusagentuur


[1] REGULATION (EU) No 1291/2013 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 11 December 2013. OJ L 347/120, Art 32.

 

Kommenteerimine on suletud