Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (Veebruar 2017)

Üldised teadusuudised
Uus muudatustega Horisont 2020 mudeltoetusleping
Aruanded, analüüsid
Euroopa Komisjoni taustadokumendid (ingl. issue papers) Horisont 2020 vahehindamise kõrgetasemelise rühmale
Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist
OECD statistika T&A investeeringutest
„Euroopa poolaasta“ (ingl. European Semester) raport
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) poliitikaülevaade „Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahvusvahelistumine“
Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste (ingl. FET Flagships) vahehindamise raport
Euroopa Komisjoni teine järelevalvearuanne sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerumisest Horisont 2020-s
Euroopa Komisjoni teine aruanne olukorrast Energialiidus
Euroopa teadusülikoolide liidu LERU positsioonipaber “Tipptasemel haridus teadusrikastes ülikoolides”
Euroopa Komisjoni Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse hindamisuuring
Science Europe’i praktiline juhend soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks teadusasutustes
Konkursid
Avaliku ja erasektori partnerluse ECSELi kaks taotlusvooru
Innovatsioon
Horisont 2020 auhind antibiootikumide paremaks kasutamiseks ja ELi tervise auhind antimikroobse resistentsuse vastu

Üldised teadusuudised

Uus muudatustega Horisont 2020 mudeltoetusleping

7. veebruaril võttis Euroopa Komisjon vastu uue muudatustega Horisont 2020 mudeltoetuslepingu (versioon 4.0). Kõik uued reeglid, mis on osalejatele soodsad, kehtivad tagasiulatuvalt kõigile, ka juba lepingu allkirjastanud partneritele.
Olulisematest muudatustest väärib väljatoomist uus täiendava töötasu (ingl. additional remuneration) definitsioon. Uue reegli järgi liigitatakse täiendava töötasu alla see osa töötasust, mis on kõrgem, kui riiklikest projektidest makstav töötasu (Art 6.2.A.1). Täiendava töötasu maksmise tingimused ei ole muutunud. Samuti tuleb endiselt veenduda, et baastasu hulka ei arvestataks komponente, mis ei ole abikõlblikud. Lisaks töötasule on tehtud muudatusi muuhulgas ka sisearvete abikõlblikkuse ning rahvusvaheliste koostööpartnerite kaasamise võimaluste osas.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudise ja memoga ning Science|Business’i uudisega.

Aruanded, analüüsid

Euroopa Komisjoni taustadokumendid (ingl. issue papers) Horisont 2020 vahehindamise kõrgetasemelise rühmale

Euroopa Komisjon avaldas Horisont 2020 vahehindamise kõrgetasemelise rühma (ingl. High Level Group) jaoks 11 taustadokumenti (ingl. issue papers) ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi mõju suurendamisest.
Euroopa Komisjon lõi Horisont 2020 vahehindamise raames 2016. aasta septembris ekspertidest koosneva kõrgetasemelise rühma. Rühma ülesanne on kujundada visioon tuleviku ELi teadusuuringutest ja innovatsioonist ning anda strateegilisi soovitusi, kuidas suurendada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi mõju tulevikus ning seda visiooni ellu viia. Aruanded on taustadokumendid, mille koostasid Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni perekonda kuuluvad talitused. Kõrgetasemelise rühma raport valmib juunis 2017 ning selle tulemusi esitatakse sidusrühmade konverentsil 3. juulil.
Taustadokumendid toovad esile, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm peaks olema atraktiivsem tippettevõtetele, et saavutada rohkem läbimurdelist ja turgu loovat innovatsiooni. Euroopas on loodud vähe ettevõtteid, mis domineeriksid uusi turge. Euroopa Komisjon kavatseb Euroopa Innovatsiooninõukogu loomisega seda probleemi lahendada ning toetada Euroopa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete laienemist.
ELil on ka kasvuruumi kaitseuuringute valdkonnas, mis koostöö puudumise tõttu kaotab aastas 25-100 miljardit eurot. Kuigi ELi kaitsetööstus annab suure panuse majandusesse, ei ole ELil juhtivat rolli kaitsetööstuses ja ELi liikmesriigid soetavad peamised sõjalise otstarbega tooted välismaalt. Samuti on tõstatunud õiguslik küsimus Euroopa Komisjoni rollist kaitseuuringute valdkonnas. Kuigi Horisont 2020 toetab kahesuguse kasutusega tehnoloogiate uuringuid, on hetkel keelatud rahastada kaitseuuringuid.
Taustadokumendid rõhutavad ka teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi suurt panust just vaesemate ELi liikmesriikide majanduslikku konkurentsivõimesse. Samas statistika näitab, et vaesemad EL13 riigid on olnud Horisont 2020-s vähem edukad kui nad olid 7. raamprogrammis. Seetõttu on lahenduste leidmine nende riikide teadusuuringute ja innovatsiooni võimekuse suurendamiseks jätkuvalt väljakutse.
Horisont 2020 on rakendanud meetmeid, mis on aidanud pagulastest teadlastel leida Euroopas uus töökoht ja ka meetmeid, mis on võidelnud Zika viiruse ja Ebola viirushaiguse epideemiaga. Taustadokumendid rõhutavad, et ka uus raamprogramm peaks jätkuvalt tähelepanu pöörama võimele reageerida kriisiolukordadele.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist

Euroopa Komisjon on alustanud järgmise raamprogrammi arutelu ja planeerimist. Kõrgetasemeline rühm tegeleb raamprogrammi tulevikusuundadega kuni 2017. aasta suveni, Horisont 2020 vahehindamine viiakse läbi 2017. aastal ja on ka teisi visiooniuuringuid, mis panustavad järgmise raamprogrammi ettevalmistamisse.
Norra on avaldanud oma esialgse positsioonipaberi järgmisest raamprogrammist. Oma seisukohas Norra rõhutab, et 9. raamprogramm peaks panustama meie majanduse ja ühiskonna rohelisele üleminekule ja uuendamisele, tähtsustades digitaliseerimist, keskkonnahoidlikku innovatsiooni ja nn sinist kasvu ehk pikaajalist strateegiat, et toetada säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna. Järgmise raamprogrammi 5 peamist printsiipi peaksid olema tipptase, mõju, avatus, lihtsus ja Euroopa lisandväärtus. Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.
Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö ELi strateegiline foorum (ingl. EU Strategic Forum for International Scientific and Technological Cooperation – SFIC) avaldas oma Horisont 2020 vahehindamise ja 9. raamprogrammi positsiooni, et välja tuua raamprogrammi peamised puudused ja teha ettepanekuid parandusmeetmeteks. Seisukoht käsitleb kolmandate riikide osalust, mis 7. raamprogrammis oli keskmiselt 4,9%, kuid mis on Horisont 2020-s langenud 2,4%-le. SFIC soovitab 9. raamprogrammi struktuuri kujundamisel kaaluda alternatiivina struktuurseid lahendusi kolmandate riikidega koostöö probleemide lahendamiseks. Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.
Austria Teadus- ja Majandusministeerium viis sidusrühmadega läbi konsultatsiooni järgmise raamprogrammi teemal. Konsultatsiooni tulemustest on valminud saksakeelne raport, mille inglisekeelne kokkuvõte on lehekülgedel 14-15.
Science Business on loonud lehe, kus kajastab jooksvalt 9. raamprogrammiga seotud uudiseid. ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta.

OECD statistika T&A investeeringutest

7. veebruaril avaldas Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (ingl. OECD) viimased andmed T&A investeeringute kohta OECD ja teistes tähtsates majandusriikides. OECD peamised teaduse ja tehnoloogia näitajad (ingl. Main Science and Technology Indicators) näitavad, et 2015. aastal püsis T&A intensiivsus OECD riikides stabiilselt 2,4%. T&A intensiivsus ehk %, mida T&A kulutused moodustavad SKP-st, on jäänud püsivaks ka ELi piirkonnas. Vastav näitaja ELis on 1,95%, mis tuleneb ELi riikidest, kes tegelevad kõige rohkem T&A-ga (Saksamaa 2,9%, Prantsusmaa 2,2%, Ühendkuningriigid 1,7%). Eesti vastav näitaja oli 2015. aastal 1,5%.
2015. aastal möödus Iisrael napilt Koreast, mis oli kõige kõrgema T&A intensiivsusega riik maailmas (4,25% võrreldes 4,23%-ga), ning saavutas juhtkoha pärast kahte aastat teisel kohal.
Huvilised võivad tutvuda OECD lühiülevaatega.

„Euroopa poolaasta“ (ingl. European Semester) raport

22. veebruaril avaldas Euroopa Komisjon „Euroopa poolaasta“ (ingl. European Semester) ehk ELi majandusliku järelevalve mehhanismi raporti. Euroopa Komisjon on avaldanud ka analüüsi teadusuuringutest ja innovatsioonist „Euroopa poolaasta“ riiklikes aruannetes. Raporti kohaselt investeerivad ELi liikmesriigid keskmiselt liiga vähe T&A-sse. Raportis tuuakse välja puudused ELi liikmesriikide teaduse süsteemides, eesmärgiga suunata riike paremate tulemusteni.
Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi riiklike teadus- ja innovatsioonipoliitikate analüüsi ja seire üksuse juhi Román Arjona sõnul näitab 2017. aasta analüüs, et ELi liikmesriigid annavad teadusuuringute ja innovatsioonipoliitikale aina suuremat rolli konkurentsivõime ja kasvu innustamiseks. Muret tekitab aga teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise tempo, et toetada avaliku sektori investeeringute kõrgemat kvaliteeti ja mõju. Arjona sõnul on vaja kiiremaid reforme, eelkõige teaduse ja ärisektori vahelise koostöö suurendamiseks, isegi kõige arenenumates riikides.
Edusammud ärikeskkonna parandamises ja T&A investeeringute suurendamises varieeruvad 28 ELi liikmesriigi vahel.
Eestit käsitleva raporti (vt TAI-ga seotud alapeatükki 3.5.1., lk 32-34) kohaselt teeb Eesti edusamme T&A ning ettevõtluse kasvu strateegiate rakendamises, kuid jätkuvalt esineb riigis järgnevaid väljakutseid: madalad erasektori T&A investeeringud, ebapiisav koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel, madal avaliku sektori T&A kulutõhusus, oskuste puudus, teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringuid pole seatud piisavalt prioriteetseks ning vähe on ettevõtlikke avastusprotsesse. Nendele väljakutsetele vastamiseks investeerib Eesti perioodil 2015-2020 rohkem kui 600 miljonit eurot T&A-sse, innovatsiooni ja ettevõtluse arendamisse. Kuigi avalike teadusasutuste ja erasektori vaheliste koostöölepingute arv suurenes 2015. aastal 24% võrra, moodustas erasektori rahastatud ja avaliku teadusasutuste poolt läbiviidud uuringute rahastus ainult 2,4% kogu T&A kulutustest. Ärisektori T&A investeeringud on madalad, kuna Eestis on väike osakaal kõrgtehnoloogia- ja teadmismahukaid ettevõtteid. 2015. aastal moodustas T&A 1,5% SKT-st (2014. aastal oli vastav näitaja 1,45%) ning ettevõtete T&A kulutused moodustasid 0,69%.
Soome, mis on üks maailma suurimaid teadusesse investeerijaid, on viimastel aastatel kahandanud oma T&A eelarvet, et välja tulla kurnavast majanduslangusest. 2008. aasta finantskriis on jätnud oma jälje ja on jätkuvalt takistuseks teaduse avaliku sektori investeeringutes enamikes ELi liikmesriikides, kuid eriti Kesk- ja Ida-Euroopas.
Leedus on viimaste aastate jooksul vähenenud kõige sagedamini tsiteeritud väljaannete arv. Hinna ja kvaliteedi suhet arvestades on Leedu ELi kõige kehvemate seas. Riiklikud teadusasutused toodavad enamus T&A väljundit, kuid neil on nõrk suutlikkus kasutada tulemusi majandusliku kasu jaoks.
Osade ELi liikmesriikide, nt Kreeka ja Küprose, jaoks on kõige suurem väljakutse väikeettevõtete ligipääs rahastusele.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (ingl. JRC) poliitikaülevaade „Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahvusvahelistumine“

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (ingl. Joint Research Centre – JRC) on avaldanud poliitikaülevaate teemal „Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahvusvahelistumine“, mis analüüsib teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahvusvahelistumise protsessi. Poliitikaülevaate eesmärk on olla suunav dokument teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide rahvusvahelistumise protsessis osalemiseks ja võimaldada võrdlusalust poliitikakujundajatele, kes tegelevad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide juhtimise ja rahastamisega. Poliitikaülevaade põhineb teadmistele akadeemilisest kirjandusest ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide praktilistele kogemustele. Poliitikaülevaade sai peamise empiirilise sisendi JRC ja Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsiooni (ingl. EARTO) ühisest töötoast, mis toimus 21. juunil 2016.

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste (ingl. FET Flagships) vahehindamise raport

Kõrgetasemeline ekspertide rühm on avaldanud tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste (ingl. Future and Emerging Technologies (FET) Flagships), nimelt projektide Graphene ja Human Brain Project’i, vahehindamise raporti. Vahehindamise eesmärk oli hinnata juhtalgatuste instrumendi strateegilist tähtsust ja pakkuda soovitusi toetudes rakendamisest saadud õppetundidele.

Vahehindamise tulemusi saab kasutada kahe olemasoleva juhtalgatuse rakendamise parandamiseks, kuid ka väljatöötamisel olevate juhtalgatuste, nagu kvanttehnoloogiate juhtalgatus, ja teiste tulevikus Euroopa Komisjoni poolt käivitavate juhtalgatuste jaoks.

Hindamiskomisjoni kohaselt on juhtalgatused edukad tipptasemel teaduse saavutamisel, kuid nende tõhusust innovatsiooni toetamisel peab veel tõestama. Sidusrühmad peaksid täiendavalt kaaluma, kuidas parimal viisil ühendada ühes instrumendis kahte tihti erinevana nähtavat eesmärki – tipptasemel teadus ja tipptasemel innovatsioon. Soovitatavad on ka täiendavad parandused juhtalgatuste strateegilises ja operatiivses juhtimises.

Juhtalgatuste strateegiajuhatust tuleks rohkem paigutada rahvusvahelisesse konteksti. Samuti leidsid eksperdid, et osad juhtalgatuste tulemuslikkuse põhinäitajad (ingl. Key Performance Indicators – KPI) on väga traditsioonilised ning liiga orienteeritud tüüpiliste uurimistöö tulemuste kirjeldamisele.

Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa Komisjoni teine järelevalvearuanne sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerumisest Horisont 2020-s

Euroopa Komisjon avaldas oma teise järelevalvearuande sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerumisest Horisont 2020-s. Aruande eesmärk on hinnata, millisel määral on Horisont 2020 “Ühiskonnaprobleemid” ja “Juhtpositsioon tööstuses” sambad 2015. aasta taotlusvoorudes integreerinud sotsiaal- ja humanitaarteaduseid. Aruanne annab ülevaate sotsiaal- ja humanitaarteadustega seotud tegevustele pühendatud eelarvest, selle valdkonna partnerite osakaalust, päritoluriigist ja tegevuse tüüpidest, erinevate erialade levimusest ja integratsiooni üldisest kvaliteedist.

Järgnevalt järelevalvearuande peamised järeldused:

• Integreerumise kvaliteet erineb märkimisväärselt erinevates „Ühiskonnaprobleemid“ samba ja „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valla” (ingl. Leadership in Enabling and Industrial Technologies – LEIT) osades. Neljas, kuues ja seitsmes ühiskonnaprobleem näitavad head sotsiaal- ja humanitaarteaduste integratsiooni, kuid teine ja viies ühiskonnaprobleem ning NMP ehk nanotehnoloogiate, kõrgtehnoloogiliste materjalide, kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise valdkond mitte.
• 2015. aastal oli 83 sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnaga seotud teemat, millel oli 888 miljoni euro suurune eelarve. 2014. aastal olid vastavad näitajad 90 teemat ja 1,1 miljardit eurot. 2015. aastal anti 197 miljonit eurot sotsiaal- ja humanitaarteaduste partneritele, millest 168 miljonit eurot läks „Ühiskonnaprobleemid“ sambasse ja 29 miljonit eurot „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonda”.
• Sotsiaal- ja humanitaarteaduste partnerid on peamiselt Ühendkuningriikidest (11%), Itaaliast (10%) ja Saksamaalt (10%).
• Sotsiaal- ja humanitaarteaduste projektide koordinaatorid on peamiselt Ühendkuningriikidest (12 projekti – 19%), Saksamaalt (10 projekti – 16%), Hispaaniast (8 projekti – 13%), Belgiast (8 projekti – 13%), Itaaliast (8 projekti – 13%), Hollandist (3 projekti – 5%), Norrast (3 projekti – 5%) ja Austriast (3 projekti – 5%).

Euroopa Komisjoni teine aruanne olukorrast Energialiidus

Euroopa Komisjon on avaldanud teise aruande olukorrast Energialiidus. Teise aruande eesmärk on vaadelda tehtud edusamme alates esimesest aruandest, mis avaldati novembris 2015.
Aruande kohaselt on Euroopa tööstus, teadusasutused ja akadeemilised ning innovatiivsed osapooled hästi paigutatud globaalsesse energia maastikku. EL omab 30% maailma taastuvenergia patentidest ning on liider vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate innovatsioonis.
Viimased andmed 2014. aastast näitavad, et teadusuuringute ja innovatsiooni nii avaliku kui ka erasektori investeeringud ELi 28 liikmesriigis on Energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide valdkondades tõusnud 2010. aastast 22% võrra.  Erasektori puhul tuleneb kasv säästva transpordi sektorist, mis moodustab 43%-ga kõige suurema osakaalu erainvesteeringutest. Riiklikud investeeringud on sel perioodil veidi langenud, kui välja jätta nutika energiasüsteemi sektor. Avalikud investeeringud moodustavad ainult 15% kõikidest investeeringutest.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Euroopa teadusülikoolide liidu LERU positsioonipaber “Tipptasemel haridus teadusrikastes ülikoolides”

2. veebruaril esitles Euroopa teadusülikoolide liit LERU (ingl. League of European Research Universities) oma uut positsioonipaberit “Tipptasemel haridus teadusrikastes ülikoolides”, mis näitab, kuidas ülikoolid saavad pakkuda parimat võimalikku haridust tudengitele 21. sajandil. Positsioonipaber analüüsib tipptasemel hariduse omadusi ning toob välja erinevaid viise, kuidas LERU ülikoolid muudavad oma lähenemist haridusele. LERU toetab mõtet, et püüeldes tipptasemel hariduse poole on oluline tähele panna, toetada ja tähistada hariduse juhtimist. Takistusi on nii ülikoolide sees kui ka väljaspool. Positsioonipaberis on ka soovitusi ülikoolidele ja poliitikakujundajatele nii riiklikul kui ka ELi tasandil, kuidas haridust ülikoolides veelgi parandada.

Huvilised võivad tutvuda LERU uudisega.

Euroopa Komisjoni Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse hindamisuuring

Euroopa Komisjon on avaldanud hindamisuuringu, mille viis 2016. aastal läbi Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (ingl. DG AGRI) teemal Euroopa põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse innovatsioonipartnerlus (ingl. European Innovation Partnership for Agricultural Productivity and Sustainability).
Raporti kohaselt on Euroopa innovatsioonipartnerlusel põhjendatud ja oluline eeldus innovatiivsete tootmisviiside stimuleerimiseks, et edendada konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku põllumajandus- ja metsandussektorit. Innovatsioonipartnerluses osalejad, eriti põllumajandustootjad ja metsamajandajad, rõhutasid vajadust projektide järele, mis ühendavad teadusuuringuid ja praktikat. Euroopa innovatsioonipartnerlus on paindlik vahend, mida saab kohandada vastavalt asjaoludele ja poliitilisele kontekstile. Põllumajandustootjate puhul on tõenäolisem, et nad osalevad innovatsiooniprotsessides Euroopa innovatsioonipartnerluse all, kui teistes põllumajandussektori innovatsiooni rahastamisvoogudes. Euroopa innovatsioonipartnerlus pakub killustatuse vähendamise ja teadmiste voo parandamisega olulist võimalust luua ühtne riiklik/regionaalne põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Science Europe’i praktiline juhend soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks teadusasutustes

Science Europe on avaldanud praktilise juhendi soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks teadusasutustes. Juhendi eesmärk on olla alustalaks soolise võrdõiguslikkuse rakendamises erinevates teadust rahastavates ja edendavates organisatsioonides. Juhend annab soovitusi asjakohaste indikaatorite ja erapoolikuse vältimiseks võetavate meetmete rakendamiseks. Juhend annab ka soovitusi, kuidas rakendada tõhusat süsteemi soolise võrdõiguslikkuse jälgimiseks ning annab ülevaate asjakohastest toetuste haldamise süsteemidest.

Konkursid

Avaliku ja erasektori partnerluse ECSELi kaks taotlusvooru

22. veebruaril avas ECSELi ühisettevõte kaks taotlusvooru. ECSEL JU (ingl. Electronic Components and Systems for European Leadership Joint Undertaking) ehk ühisettevõte “Elektroonilised komponendid ja süsteemid Euroopa juhtpositsiooniks” on avaliku ja erasektori partnerlus (ingl. Public-Private Partnership – PPP).
Kaks ECSELi taotlusvooru on suunatud järgmistele valdkondadele: arukas liikuvus, nutikas ühiskond, nutikad energialahendused, arukas tervishoid, nutikas tootmine, nutikate süsteemide integreerimine, pooljuhtseadised ning nende tootmine ja materjalid, ohutus ja turvalisus. Üks taotlusvoor on suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevustele (ingl. Research and Innovation Action – RIA ) ja teine innovatsiooni tegevustele (ingl. Innovation Action – IA).
Mõlemad taotlusvoorud on 2-etapilised. Projekti lühikirjelduse (ingl. Project Outline – PO) tähtaeg on 11.05.17 ning täiemahulise projekti taotluse (ingl. Full Project Proposal – FPP) tähtaeg on 21.09.17.
Enne taotluse esitamist peavad taotlejad võtma ühendust oma riikliku rahastamise asutusega, et kontrollida abikõlblikkust ja riikliku rahastamise taotlemisetingimusi.
Rohkem infot leiab ECSELi kodulehel, ECSELi mitmeaastases strateegilises kavas ja 2017. aasta tööplaanis.

Innovatsioon

Horisont 2020 auhind antibiootikumide paremaks kasutamiseks ja ELi tervise auhind antimikroobse resistentsuse vastu

6. veebruaril andis Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas üle 1 miljoni euro suuruse Horisont 2020 auhinna (ingl. Horizon 2020 Prize) antibiootikumide paremaks kasutamiseks ning Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andrikaitis andis üle ELi tervise auhinna (ingl. European Health Award) valitsusvälistele organisatsioonidele, mis võitlevad antimikroobse resistentsuse vastu.
Horisont 2020 auhinnad on suunatud kindlatele ja pakuvad rahalist auhinda antud väljakutse kõige lootustandvamale ja tõhusamale lahendusele. Auhinna esmärk on stimuleerida innovatsiooni ja pakkuda lahendusi Euroopa kodanike probleemidele.
1 miljoni euro suurune Horisont 2020 auhind anti sõrmetorketestile, mille abil saab vähem kui 10 minutiga diagnoosida bakteriaalset nakkust ning selgitada välja, kas patsienti saab ravida ohutult ilma antibiootikumideta. Lihtne test peaks patsientidele saadaval olema 2018. aastaks. Test arendati välja koostöös ettevõtete P&M Venge (Rootsi) ja Philipsi (Holland) vahel.
ELi tervise auhind valitsusvälistele organisatsioonidele antimikroobse resistentsuse vastu võitlemiseks tunnustab silmapaistvaid valitsusväliseid organisatsioone, mis vähendavad antimikroobse resistentsuse ohtu inimeste tervisele. Esimene koha ja 20 000 euro suuruse auhinna sai Euroopa tarbijaorganisatsioon (ingl. BEUC) oma antimikroobse resistentsuse teadlikkuse tõstmise kampaania eest.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Koostajad

Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee