Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (jaanuar 2017)

Üldised teadusuudised
Uue Euroopa Parlamendi presidendi vaated ELi teadusuuringutest ja innovatsioonist
Läbirääkimised Horisont 2020 eelarve suurenemise teemal
Euroopa Komisjoni teatis Euroopa andmemajandusest
Euroopa Komisjoni plaanid toetada jõulisemalt kosmosealaste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastust järgmises raamprogrammis
Euroopa teadusassotsiatsioonide ühisavaldus teksti- ja andmekaeve õiguste laiendamiseks
Marie Skłodowska-Curie meetmete individuaalgrantide taotlusvooru tulemused
Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. SAM) kõrgetasemelise rühma uued liikmed
Euroopa Teadusnõukogu uued asepresidendid ja teadusliku nõukogu liikmed
Science Business’i võrgustiku ja pii riülese T&A koostöö kiire kasv
Seisukoht teadusest ja innovatsioonist Theresa May Brexiti kõnes
Aruanded, analüüsid
Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist
Euroopa teadusruumi 2016. aasta arenguaruanne
Science Europe’i raport “Teadlaste valdkondadevahelise liikuvuse meetmed Science Europe’i liikmesorganisatsioonides”
Science Europe’i poliitikaülevaade “Teadusinfrakstruktuurid ELi raamprogrammides”
Euroopa Tehnoloogia- ja Innovatsiooniplatvorm “Smart Networks for Energy Transition” (ETIP SNET) T&A teekaart
Konsultatsioonid
Euroopa Komisjoni artikkel 185 algatuste konsultatsioon
Innovatsioon
Uue innovaatorite kõrgetasemelise rühma liikmed
Euroopa Komisjon avaldas ELi 2017. aasta naisinnovaatorite auhinna finalistid

Üldised teadusuudised

Uue Euroopa Parlamendi presidendi vaated ELi teadusuuringutest ja innovatsioonist

Uus Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani jagas Science Business’iga oma vaateid, kuidas EL peaks kasutama järgnevatel aastatel oma rahalisi vahendeid teadusuuringute toetamiseks. Tajani on endine Euroopa Komisjoni tööstuse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) volinik, kelle üheks prioriteediks oli ühendada teadusuuringud ja innovatsioon ühte programmi Horisont 2020-sse. Tajani usub, et innovatsioon on konkurentsivõime ning kestva kasvu ja töökohtade aluseks.

Tajani toob välja kolm väljakutset, millega Horisont 2020 ja ELi eelarve vahehindamisel peaks arvestama:

• Horisont 2020 peaks keskenduma vähematele kuid suurema mõjuga prioriteetidele. Näiteks peaks toetama rohkem vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid ja ringmajandust, kuid ka uusi digitaal- ja andmetehnoloogiaid.
• Euroopa strateegiliste investeeringute fond (ingl. European Fund for Strategic Investments) peaks rohkem toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni.
• ELi lisandväärtust on võimalik saada üheskoos tegutsedes, sest siis saame olla julgemad ja ambitsioonikamad. Näiteks suuremahulisi innovatsiooniprojekte, nagu Galileo ja Copernicus, ei ole ELi liikmesriigid võimelised üksi ellu viima.

Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Läbirääkimised Horisont 2020 eelarve suurenemise teemal

Euroopa Komisjoni eelarve volinik Günther Oettinger teatas Euroopa Parlamendi liikmetele, et on võimalik, et Horisont 2020 saab ELi seitsme aasta eelarve vahehindamise raames 200 miljonit eurot lisarahastust, kuigi Euroopa Komisjon oli septembris teinud ettepaneku, et seda võiks suurendada 400 miljoni euro võrra. ELi liikmesriigid, kellel on ELi kulutustes kõige suurem mõju, tahavad lisarahastuse suunata teistesse valdkondadesse, eriti noorte tööpuuduse algatusesse.
ELi eelarve vahehindamine on valitsuste, Euroopa Komisjoni ja Parlamendi võimalus kohandada oma prioriteete ja reageerida uutele väljakutsetele. Kokkulepe eelarve vahehindamise osas peaks saabuma järgneva paari kuu jooksul.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa andmemajandusest

10. jaanuaril avaldas Euroopa Komisjon ühtse digitaalturu strateegia (ingl. Digital Single Market strategy) raames teatise Euroopa andmemajanduse edendamisest. Teatise eesmärk on käsitleda erinevaid õiguslikke ebakindlusi ning põhjendamatuid piiranguid andmete vabale liikumisele üle piiri. Komisjon on algatanud kaks avalikku konsultatsiooni ja diskussiooni ELi liikmesriikide ja sidusrühmadega, et kavandada järgmised sammud.
Mõned ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse (ingl. cooperative, connected and automate mobility – CAD) projektid, mis võimaldavad sõidukitel üksteisega ja teeäärse infrastruktuuriga ühendust võtta, on juba käimas mõnes ELi liikmesriigis. Komisjon tahab arendada edasi neid projekte ja katsetada andmete ligipääsu ja andmete eest vastutamisega seotud regulatiivseid mõjusid.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega.

Euroopa Komisjoni plaanid toetada jõulisemalt kosmosealaste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastust järgmises raamprogrammis

25. jaanuaril Brüsselis toimunud kosmosepoliitika konverentsil esitas Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (ingl. DG GROW) peadirektor Philippe Brunet Euroopa Komisjoni plaane järgmise raamprogrammi kosmosealastes teadusuuringutes ja innovatsioonis.
Brunet’ sõnul planeeritakse hakata kosmosealaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni rahastama kolmel viisil: 9. raamprogrammi sammaste kaudu, luues ühine kosmosealane tehnoloogiaalgatus (ingl. Joint Technology Initiative – JTI) ja luues Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. EIT) kaudu kosmose teadmis- ja innovaatikakogukond (ingl. KIC).
Huvilised võivad tutvuda Komisjoni plaane puudutava uudise, ühiste tehnoloogiaalgatuste eestikeelse veebilehe ja teadmis- ja innovaatikakogukondade ingliskeelse veebilehega.

Euroopa teadusassotsiatsioonide ühisavaldus teksti- ja andmekaeve õiguste laiendamiseks

Septembris 2016 esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku ELi autoriõiguste raamistiku ajakohastamiseks. Järgnevatel kuudel võtavad Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu vastu oma seisukohad ettepaneku osas.
Viis Euroopa teadusuuringute katuseorganisatsiooni Science Europe, LIBER Europe, CESAER, EUA ja LERU on teinud ühisavalduse, et ELi autoriõiguse raamistik vastaks teadusuuringute ja innovatsiooni vajadustele ning teksti- ja andmekaeve (ingl. text and data mining – TDM) õigusi laiendataks suuremale ringile kui ainult teadusasutustele. Organisatsioonid kutsuvad üles tagama õiguskindlust piiriüleste teadustegevuste ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu osas.
Huvilised võivad tutvuda LERU uudisega.

Marie Skłodowska-Curie meetmete individuaalgrantide taotlusvooru tulemused

27. jaanuaril teatas Euroopa Komisjon, et Marie Skłodowska-Curie meetmete (ingl. MSCA) individuaalgrantide (ingl. Individual Fellowships) 2016. aasta taotlusvoorus osutusid edukaks 1200 teadlast. Esitati ligikaudu 9000 taotlust, mis on Horisont 2020 taotlusvoorude ajaloos suurim. Toetuste kogusumma on 218,71 miljonit eurot. Eesti ülikoolid esitasid 17 taotlust, millest üks osutus edukaks.
2016. aasta individuaalgrantide taotlusvoorus oli esimest korda ühiskonna ja ettevõtluse paneel (ingl. Society and Enterprise panel), mis pühendab 8 miljonit eurot selleks, et teadlased saaksid mitu aastat töötada ettevõtete, avaliku sektori asutuste või muude väljaspool ülikooli asuvate organisatsioonide jaoks.
2017. aasta MSCA individuaalgrantide taotlusvoor peaks algama 11. aprillil, tähtaeg peaks olema 14. september 2017 ja eelarve ligikaudu 249 miljonit eurot. Vajalik info pannakse üles osalejate portaali.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. SAM) kõrgetasemelise rühma uued liikmed

Euroopa Komisjoni Teadusliku nõuandva mehhanismi (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) kõrgetasemelisse rühma (ingl. High Level Group) lisandusid kaks uut teadlast. 30. jaanuarist sai rühma juhiks professor Rolf-Dieter Heuer, endine CERN-i peadirektor, kes asendab veebruari lõpus lahkuvat rühma endist juhti professor Henrik C. Wegenerit, kes nimetati Kopenhaageni Ülikooli rektoriks. Märtsis liitub rühmaga ka Paul Nurse, Nobeli preemia laureaat ja Francis Crick Instituudi direktor.
SAM-i eesmärk on tagada, et Euroopa Komisjonil on juurdepääs parimale võimalikule teaduslikule nõuandele, mis oleks sõltumatu institutsionaalsetest ja poliitilistest huvidest. SAM toob kokku tõendeid ja ülevaateid erinevatest valdkondadest ja lähenemisviisidest, võttes arvesse ELi poliitika kujundamise eripärasid ning tagades läbipaistvust.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Euroopa Teadusnõukogu uued asepresidendid ja teadusliku nõukogu liikmed

13. jaanuaril teatas Euroopa Komisjon Euroopa Teadusnõukogu (ingl. European Research Council – ERC) teadusliku nõukogu (ingl. Scientific Council) neljast uuest liikmest: Giulio Superti-Furga (Viini Meditsiiniülikool), Paola Bovolenta (Molekulaarbioloogia Keskus, Madrid), Eveline Crone (Leideni Ülikool) ja Andrzej Jajszczyk (Krakowi Teadus- ja Tehnoloogiaülikool).
Ametisse on asunud ka kaks uut ERC asepresidenti, keda valis teaduslik nõukogu 2016. aastal: Éva Kondorosi (Ungari Teaduste Akadeemia), kes keskendub ERC tegevustele bioteaduste valdkonnas, ja Martin Stokhof (Amsterdami Ülikool), kes keskendub sotsiaal- ja humanitaarteadustele. Mõlemad olid varasemalt ERC teadusliku nõukogu liikmed.
Huvilised võivad tutvuda ERC pressiteatega.

Science Business’i võrgustiku ja piiriülese T&A koostöö kiire kasv

Brexit, tervishoiu juhtimine, ELi teadus- ja arendustegevuse (T&A) planeerimine ja teised olulised teemad on hoogustanud Brüsselis asuva Science Business’i innovatsiooni võrgustiku ja piiriülese T&A koostöö kiiret kasvu. Võrgustikuga liitus 2016. aastal 15 uut organisatsiooni Prantsusmaalt, Hollandist, Soomest, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist ja Lõuna-Aafrika Vabariigist ning nüüdseks kuulub võrgustikku üle 50 liikme 17 riigist. Kasv näitab suurenevat huvi leida paremaid viise, kuidas teha piiriülest koostööd teadusuuringutes ja innovatsioonis ning arendada koostööd mõjutavat poliitikat.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Seisukoht teadusest ja innovatsioonist Theresa May Brexiti kõnes

Ühendkuningriikide peaminister Theresa May pidas kõne Brexiti teemal, milles andis lootust, et Ühendkuningriigid jätkavad tulevikus teaduskoostööd ELiga. Ta jättis lahtiseks võimaluse, et Ühendkuningriigid maksaksid tulevikus juurdepääsu eest ELi teadusprogrammidele.
Samas on May seisukohal, et Ühendkuningriikide eesmärk ei ole saavutada osaline ELi liikmelisus või assotsieerunud riigi staatus. May kinnitas, et oluline on olla avatud ja ligi meelitada rahvusvahelist talenti, kuid samas oli tema sõnum selge, et Ühendkuningriigid soovivad kontrollida sisserännet EList. Teadlased on murelikud, sest nõustumata inimeste vaba liikumisega, ei ole Ühendkuningriikidel võimalik Horisont 2020-s täieõiguslikult osaleda.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Aruanded, analüüsid

Sidusrühmade seisukohad 9. raamprogrammist

Erinevad sidusrühmad on avaldanud seisukohad soovitustega järgmiseks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiks.

Science Business on avaldanud raporti, milles teeb kokkuvõtte 12. oktoobril toimunud Science Business’i konverentsil “Teadusstrateegiad: Euroopa 2030 ja järgmine raamprogramm” kõlama jäänud mõtetest. Konverentsil esitasid eksperdid oma visiooni järgnevate aastakümnete teadusuuringute ja innovatsiooni väljakutsetest ning arutasid parimaid võimalikke poliitilisi meetmeid. Avaldati arvamust, et täiendav konkurents teadusuuringute rahastamisele tuleneb tõusvast populistlikust poliitikast ELis ja Ühendkuningriikide EList lahkumisest tulenevast rahastamispuudujäägist. Kas sõja- ja keskkonnasäästlikud tehnoloogiad peaksid olema varasemast prioriteetsemad? Mis on olulisem: saavutada rohkem läbimurdeid tippülikoolidest, mis on tavaliselt rikkamad, või arendada teadustalente vaesemates piirkondades? Mida teha ülemaailmsete terviseprobleemidega? Kuidas mahuvad pilti kõrgtasemel tuleviku tehnoloogiad nagu suurandmed, tehisintellekt jm? Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega. Science Business’i võrgustik avaldab oma ametliku seisukoha 2017. aastal.

Sloveenia Haridus-, Teadus- ja Spordiministeeriumi eksperdirühma seisukoht koosneb üheksast juhisest ja soovitusest. Esimene blokk puudutab raamprogrammi, Euroopa teadusruumi juhtimist ja prioriteetide seadmise protsessi, teine puudutab raamprogrammi instrumente ja kolmas annab juhiseid sünergiate kohta. Eksperdid soovitavad reformida juhtimist (k.a. komiteemenetlusi) ja soovitavad instrumentide arvu mitte suurendada, kuid samas ümber kujundada instrumente, et vähendada ületaotlemist, tõsta tõhusust ja vältida raamprogrammi killustumist. Raport soovitab tungivalt edendada järgmise raamprogrammi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ingl. ESIF) rahastuse sünergiat juhtudel, kui nende eesmärgid ja sihid on kooskõlas.

13-st tippkeskusest koosneva bioteaduste uurimiskeskuste liidu (ingl. EU-LIFE) seisukoha põhisõnumiks on edendada ELi juhtivat rolli innovatsioonis ja tipptasemel murrangulist teadust professionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirdega. EU-LIFE soovitab märgatavalt suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastust ja toetada innovatsioonitsüklis kõiki tehnoloogilise valmiduse astmeid. 9. raamprogramm peaks ka toetama infrastruktuuri ja järgmise põlvkonna talente.

Hollandi T&A kontaktbüroo (ingl. Neth-ER) viis läbi intervjuu Euroopa Uurimis- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsiooni (ingl. European Association of Research and Technology Organisations – EARTO) presidendi Frank Treppega. Treppe julgustab koostööd uurimis- ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahel, et saavutada ühiseid eesmärke ning avaldab arvamust avatud juurdepääsu, Euroopa Innovatsiooni Nõukogu loomise ja Euroopa riikide vahel esineva innovatsiooni  lõhe kohta ning mainib, milliseid prioriteete peaks 9. raamprogramm seadma. EARTO toetab innovatsiooni osakaalu raamprogrammis ja rõhutab mõju tähtsust. Mõju olulisus ühiskonnale on ka üks peamiseid Eesti EL-i Nõukogu eesistumise prioriteete. Huvilised võivad tutvuda septembris avaldatud EARTO seisukohadokumendiga.

ERA Austria portaali kodulehel on kokku kogutud sisendid 9. raamprogrammi kohta. Sealt leiab ka viiteid Euroopa teadusmahukate ülikoolide gildi (ingl. the Guild of European Research Intensive Universities) 9. raamprogrammi seisukohadokumendile, Technopolise seisukohadokumendile tulevase raamprogrammi hindamisest ja Euroopa rakendusülikoolide võrgustiku (ingl. UAS4Europe) Horisont 2020 vahehindamise seisukohale, mis hõlmab ka soovitusi järgmiseks raamprogrammiks.

Euroopa teadusruumi 2016. aasta arenguaruanne

26. jaanuaril 2017 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa teadusruumi (ingl. European Research Area – ERA) 2016. aasta arenguaruande. Arenguaruanne on kokkuvõte Euroopa teadusruumi hetkeseisust ja perioodi 2014-2016 Euroopa teadusruumi rakendamise edusammudest. Esimest korda on hinnatud edusamme iga riigi ja iga prioriteedi kohta, mis põhineb Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ja teaduse sidusrühmade määratud 24 põhinäitajal. Eesti kohta leiab infot siit.
Arenguaruanne näitab, et Euroopa teadusruum on jõudsalt arenenud viimastel aastatel. Kõik põhinäitajad on paranenud, kuid riikide vahel eksisteerivad ikka suured lõhed tulemuslikkuses ja kasvumäärades. ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaldatud Euroopa teadusruumi riiklikud tegevuskavad näitavad poliitilist vastutust ja suurt ambitsiooni Euroopa teadusruumi edendamiseks.
Huvilised võivad tutvuda ERA Austria portaali uudisega.

Science Europe’i raport “Teadlaste valdkondadevahelise liikuvuse meetmed Science Europe’i liikmesorganisatsioonides”

16. jaanuaril avaldas Science Europe raporti teadlaste valdkondadevahelist liikuvust (ingl. intersectoral mobility of researchers) toetavatest meetmetest Science Europe’i liikmesorganisatsioonides.
Teadlaste valdkondadevaheline liikumine kogub poliitilist hoogu Euroopas, aina rohkem on huvi tuua teadlaste pädevust avalikku, era- ja mittetulunduslikku sektorisse. Science Europe’i raport annab ülevaate erinevatest meetmest, mis Science Europe’i liikmesorganisatsioonid on kasutusele võtnud, et soodustada teadlaste liikumisest teistesse töövaldkondadesse ning annab soovitusi, kuidas Euroopas meetmeid parandada teadlaste jaoks.
Huvilised võivad tutvuda Science Europe’i pressiteatega.

Science Europe’i poliitikaülevaade “Teadusinfrakstruktuurid ELi raamprogrammides”

30. jaanuaril 2017 avaldas Science Europe poliitikaülevaate (ingl. policy brief) teadusinfrastruktuuridest Horisont 2020-s ja tulevastes ELi raamprogrammides. Poliitikaülevaade panustab teadusinfrastruktuuride hindamisse ja arengusse raamprogrammis ja rõhutab Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime olulisust.
Teadusinfrastruktuuride poliitikaülevaade täiendab Science Europe’i 2016. aasta lõpus avaldatud tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste (ingl. Future and Emerging Technologies (FET) Flagships) poliitikaülevaadet ja seisukohadokumenti “Raamprogramm, mida Euroopale on tõesti vaja”.

Euroopa Tehnoloogia- ja Innovatsiooniplatvorm “Smart Networks for Energy Transition” (ETIP SNET) T&A teekaart

Euroopa Tehnoloogia ja Innovatsiooniplatvorm “Smart Networks for Energy Transition” (ETIP SNET) on avaldanud oma järgmise 10 aasta teadus- ja arendustegevuse teekaardi.
Dokument annab ülevaate peamistest pikaajalistest prioriteetidest, mis võimaldavad üleminekut usaldusväärsesse ja jätkusuutlikku Euroopa elektrisüsteemi, milles on suur taastuvenergia osakaal.
Huvilised võivad tutvuda ETIP SNET’i uudisega.

Konsultatsioonid

Euroopa Komisjoni artikkel 185 algatuste konsultatsioon

27. jaanuaril käivitas Euroopa Komisjon Horisont 2020 vahehindamise raames konsultatsiooni, et koguda informatsiooni Horisont 2020 ja 7. raamprogrammi artikli 185 algatuste kavandamise ja rakendamise erinevate aspektide kohta.
Eriti oodatakse osalema teadusuuringute rahastajaid, teadlasi, tööstuse esindajaid, ettevõtjaid, innovaatoreid ja erinevaid organisatsioone, kes on osalenud Horisont 2020 ja artikli 185 algatuste taotlusvoorudes.
Konsultatsiooni tähtaeg on 30. märts 2017.

Innovatsioon

Uue innovaatorite kõrgetasemelise rühma liikmed

20. jaanuaril teatas Euroopa Komisjon, kes on uue innovaatorite kõrgetasemelise rühma (ingl. High Level Group of Innovators) 15 liiget. Rühma ülesandeks on Komisjoni nõustada murrangulise ja turguloova innovatsiooni toetamisel Horisont 2020-s ja tulevastes teadusuuringute ja innovatsiooni programmides.
Innovaatorite kõrgetasemeline rühm toob kokku juhtivad isikud üle Euroopa, kellel on laiad teadmised ettevõtluse innovatsioonist. Nende hulgas on ettevõtjaid, tegevjuhte, investoreid. Rühma liikmed valiti 469 kandikaadi seast. 15 liikme seas on ka üks eestlane – Taavet Hinrikus, TransferWise’i kaasasutaja ja tegevjuht. Rühma esimene kohtumine on märtsis.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudise ja teabelehega.

Euroopa Komisjon avaldas ELi 2017. aasta naisinnovaatorite auhinna finalistid

24. jaanuaril 2017 teatas Euroopa Komisjon Horisont 2020 rahastatud ELi naisinnovaatorite auhinna 2017 (ingl. EU Prize for Women Innovators) finalistid. Finalistide hulka kuulub 12 väljapaistvat naisettevõtjat, kes on toonud oma läbimurdvad ideed turule. Esimest korda on jagatud auhindu tõusva ettevõtja kategoorias, mis tunnustab alla 30-aastaste naisettevõtjate tipptaset. Esitati 47 taotlust üle kogu ELi ja Horisont 2020 assotsieerunud riikide ja võistlejate ettevõtted on tegevad erinevates innovatsiooni sektorites, alates bioteadustest kuni info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateni.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee