Idapartnerlusest
16. veebruar, 2017Peaaegu nädal tagasi, 10. veebruaril, toimus Tallinnas Hiltoni hotellis esinduslik Idapartnerlust [1] käsitlev konverents. Idapartnerlus on juulis algava Eesti eesistumise üheks prioriteediks. Me räägime riikidest, kes on lõpuks selle tee alguses, kus Eesti oli paar aastakümmet tagasi. Seega ühendab meid ühine ajalugu, aga ka värske kogemus läbikäidud etapist, mida oleks eetiline ja ka tark edasi anda.
Põhiettekande tegi Eesti välisminister Sven Mikser, kes kinnitas teema tähtsust: “Me oleme idapartnerluspoliitika veendunumaid eestkõnelejaid Euroopas. Kesksed teemad Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö edendamisel on majandus, avalik haldus, haridus, aga ka inimeste vaheliste kontaktide loomine ja hoidmine. Samas peame saavutama selle, et idapartnerlust ei tajutaks vaid Kesk- ja Ida Euroopa nišihuvina, vaid et see oleks kõigi liikmesriikide ühine asi. Just selles kontekstis on oluline kasutada parimal viisil Eesti eesistumise ajal novembris Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist, mis võtab kokku saavutatu ja määrab kindlaks tulevased sihid.“ Euroopa Komisjoni esinduse uus juht Keit Kasemets rõhutas seda, et maailma on hetkel hoopis teistsugune, kui siis, mil Idapartnerlus loodi. Seetõttu usalduse kasvatamine sellesse partnerlusse on väga tähtis. Riigikogu saadik Marko Mihkelson rõhutas, et turbulentsel ajal on vaja koostööd, häid liitlasi ja toetajaid. Muutunud ajad on loonud ka uued terminid nagu strateegiline kommunikatsioon, mis on sisuliselt võitlus südamete ja ajude pärast. Seda näeme nii Ukrainas, Moldovas kui ka paljudes teistes riikides. Viimast kinnitasid ka külalisesinejad – Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni riigiminister Victor Dolidze ning Moldova välispoliitika ning Euroopa integratsiooni aseminister Daniela Morari. Viimane lasi lendu ka väikese noole Euroopa Liidu suunas, kui ta mainis, et kommunikatsioon ELiga on muutunud aina tehnilisemaks ning raske on seda normaalsesse, inimestele arusaadavasse keelde panna.
Paneelis ”Idapartnerlus peale aastat 2017”, rõhutas Rootsi saadik Anna Westerholm, et Idapartnerlus on ka Rootsi prioriteet ning kiitis Eestit, kes on oma eesistumiseks sellised prioriteedid seadnud. Mitmel puhul tõstatus ka usalduse küsimus, samas ei käsitletud seda ühesuunalisena vaid rõhutati kohustust hoida usaldust ka EL institutsioonide suhtes.
Strateegilist kommunikatsiooni käsitlevas paneelis oli kahtlemata võtmeesineja Eesti Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin. Ka tema rääkis uuest situatsioonist Euroopa Liidus, mis paratamatult on muutnud ka Idapartnerluse poliitikat. Just nüüd on vajalik oma strateegilistele partneritele kinnitada, et EL on siiani usaldusväärne ja kõige tugevam partner, kellega koostööd teha. Euroopa julgeolekupoliitika seisab Euroopa alusväärtustel. Vaja on teadmisi ajaloost, geograafiast, kultuurist.
Oma panuse koostöösse on andnud ka Eesti Teadusagentuur. Kõigis praeguseks EL raamprogrammiga assotsieerunud riikides (Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia) on raamprogrammi konsultandid koolitanud oma kolleege ning läbi viinud erinevaid infopäevi, töötubasid, partnerlusüritusi. Hetkel nõustatakse Ukraina kolleege.
Loe veel:
Eesti Teadusagentuuri konsultandid koolitasid Moldova kolleege: https://uudiskiri.etag.ee/2013/11/eesti-teadusagentuuri-konsultandid-koolitasid-moldova-kolleege/
Gruusia koostöö: https://uudiskiri.etag.ee/2015/10/gruusia-koostoo/
Eesti Teadusagentuur algatas koostööprojekti Ukraina teadussüsteemi reformi toetamiseks: https://uudiskiri.etag.ee/2015/11/eesti-teadusagentuur-algatas-koostooprojekti-ukraina-teadussusteemi-reformi-toetamiseks/
Eesti Teadusagentuur ja Gruusia Riiklik Šota Rustaveli nimeline Teadusfond sõlmisid koostöö tugevdamiseks memorandumi: https://uudiskiri.etag.ee/2016/03/eesti-teadusagentuur-ja-gruusia-riiklik-sota-rustaveli-nimeline-teadusfond-solmisid-koostoo-tugevdamiseks-memorandumi/
Ukraina teadusdessant Brüsselis: https://uudiskiri.etag.ee/2016/11/ukraina-teadusdessant-brusselis/
Ülle Must
Eesti Teadusagentuur