Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (Detsember 2016)

Üldised teadusuudised
Horisont 2020 2018-2020 tööprogrammi suunadokument (ingl. scoping paper)
Malta – uue ELi Nõukogu eesistuja prioriteedid
Euroopa Komisjoni ettepanek puhta energia T&A suurendamiseks
Šveitsi – Horisont 2020 täielikult assotsieerunud riik
Euroopa Ülemkogu järeldused Euroopa kaitsealasest tegevuskavast
Projekti “Euroopa akadeemiate teaduslik nõuanne poliitikale” käivitamine
Aruanded, analüüsid
Kõrgetasemelise rühma raport “Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulevik”
OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni väljavaade 2016
Euroopa ülikoolide liidu (ingl. EUA) Horisont 2020 vahehindamise seisukoht
Euroopa teadusülikoolide liidu (ingl. LERU) positsioonipaber “Interdistsiplinaarsus ja 21. sajandi teadusmahukas ülikool”
Ühise kavandamise algatuste brošüür ja teabeleht nende peamistest saavutustest
Uus teaduspagulastele suunatud programm “Leia uurimispartner”
Konsultatsioonid
Euroopa Komisjoni ühiste tehnoloogiaalgatuste konsultatsioon
Konkursid
IKT taotlusvoorud
Lennunduse ja lennutranspordi taotlusvoor
Innovatsioon
Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste tulevik
Innovatsiooni kokkulepete osalemiskutse tulemused

Üldised teadusuudised

Horisont 2020 2018-2020 tööprogrammi suunadokument (ingl. scoping paper)

Euroopa Komisjon on avaldanud 17 temaatilist suunadokumenti (ingl. scoping paper) ja ühe strateegilise programmi üldise suunadokumendi (ingl. Strategic Programme Overarching Scoping Paper), et valmistada ette 2018-2020 tööprogramm.

Suunadokumendid, mis katavad kogu Horisont 2020 (v.a. Euroopa Teadusnõukogu – ERC), on laiaulatusliku konsultatsiooni tulemus ja on aluseks järgnevatel kuudel toimuva 2018-2020 tööprogrammi väljatöötamisele. Strateegilise programmi üldine suunadokument esitab tulevase tööprogrammi strateegilisi suundi. Tööprogrammi avaldamine on kavandatud 2017. aasta oktoobrisse.

Temaatilised suunadokumendid on saadaval KoWi kodulehel uute dokumentide all ning strateegilise programmi üldine suunadokument on saadaval siin.

Malta – uue ELi Nõukogu eesistuja prioriteedid

1. jaanuaril 2017 võttis Malta Slovakkialt üle ELi Nõukogu eesistumise. Teaduse ja innovatsiooni valdkonnas keskendub Malta eesistumine Euroopa ja Vahemere piirkonna vahelisele koostööle ning teadusuuringute seire ja aruandluse ühtlustamisele.

Malta eesistumise peamine teadus- ja arendustegevuse (T&A) prioriteet on tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna vahelist koostööd. Esiteks võtavad teadusministrid vastu ministrite deklaratsiooni 3.-4. mail toimuval konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel. Teiseks üritatakse jõuda kokkuleppele Vahemere piirkonna teadusuuringute ja innovatsiooni partnerluse (ingl. Partnership for Research and Innovation in the Mediterranean Area – PRIMA) osas ja võtta vastu lõplik seisukoht 30. mail toimuval konkurentsivõime nõukogul. Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu peavad hetkel läbirääkimisi Komisjoni PRIMA ettepaneku osas.

Malta eesistumise teine prioriteet on ühtlustada teadusuuringute seiret ja aruandlust poliitika tasandil. Sellel teemal valmistatakse ette ERACi seisukoht ja võetakse vastu konkurentsivõime nõukogu järeldused 30. mail.

Huvilised võivad tutvuda Malta eesistumise kodulehega, SwissCore’i uudisega ja Brüsseli büroo edastavate Malta eesistumisega seotud teadusürituste osaga.

Euroopa Komisjoni ettepanek puhta energia T&A suurendamiseks

30. novembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku rakendada meetmeid, mis kiirendaksid Euroopa üleminekut konkurentsivõimelise vähem süsihappegaasiheiteid tootva majandusele parandades regulatiivset ja ettevõtluskeskkonda ja suurendades investeeringuid puhta energia teadus- ja arendustegevusesse (T&A).

Euroopa Komisjoni teatis “Puhta energia innovatsiooni kiirendamine” on osa suuremast algatuste paketist, mille Komisjon on vastu võtnud puhtale energiale üleminekuks ja Energialiidu elluviimiseks. T&A on Energialiidu üks sammastest.

Põhilised T&A meetmed on kavandatud neljas valdkonnas, millel on potentsiaali kiirendada murranguliste tehnoloogiate arengut ja turuleviimist:

  • Hoonete dekarboniseerimine.
  • ELi juhtpositsiooni tugevdamine taastuvenergias.
  • Integreeritud ja taskukohase energia salvestamise tehnoloogiate arendamine.
  • Elektromobiilsus ja integreeritum linnatranspordisüsteem.

Nende prioriteetide elluviimiseks eraldatakse 2 miljardit eurot Horisont 2020 3 viimase aasta jooksul. Täiendavat rahastust on võimalik saada Euroopa Innovatsiooni Nõukogust ja süvendades sünergiaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Šveitsi – Horisont 2020 täielikult assotsieerunud riik

16. detsembril ratifitseeris Šveitsi Liidunõukogu protokolli, millega laiendatakse Horvaatiale ELi ja Šveitsi vahelist isikute vaba liikumise lepet. Seoses selle tingimuse täitmisega on Šveits 1. jaanuarist 2017 Horisont 2020 täielikult assotsieerunud riik. Šveitsile kehtivad nüüd  samad reeglid ja tingimused Horisont 2020-s osalemisele nagu ELi liikmesriikidele ja teistele assotsieerunud riikidele.

Kuna 2014. aasta referendumil pooldati ELi sisserändajate piiramist, on Šveits olnud ainult osaliselt assotsieerunud riik Horisont 2020-s ning osalenud vaid teatud programmides, nagu “Tipptasemel teadus”, “Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine”, EURATOM ja rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER).

Horisont 2020 projektid, mis on allkirjastatud pärast 1. jaanuarit, on Šveitsi osalejatele automaatselt abikõlbulikud ning Šveitsit arvestatakse projekti jaoks vajamineva minimaalse osalejate arvu hulka. Käimasolevates projektides, mille grandileping on sõlmitud enne 1. jaanuarit 2017, Šveitsi osalejate staatust ei muudeta.

Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Euroopa Ülemkogu järeldused Euroopa kaitsealasest tegevuskavast

15. detsembril võttis Euroopa Ülemkogu vastu järeldused, milles toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa kaitsealase tegevuskava kohta, mis panustaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamisesse, rõhutaks ELi liikmesriikide täieliku kaasamise olulisust ja kutsuks üles kõiki asjaomaseid osalisi tööd jätkama. Ülemkogu kutsub üles ELi Nõukogu kiiresti läbi vaatama Komisjoni ettepanekuid ning kutsub üles Euroopa Komisjoni tegema ettepanekuid Euroopa Kaitsefondi kohta, mis sisaldaks võimalust liikmesriikide poolt kokku lepitud võimekuste ühiseks arendamiseks.

Projekti “Euroopa akadeemiate teaduslik nõuanne poliitikale” käivitamine

13. detsembril käivitati Brüsselis projekt “Euroopa akadeemiate teaduslik nõuanne poliitikale” (ingl. Scientific Advice to Policy by European Academies – SAPEA). Projekti rahastab järgmise nelja aasta jooksul Horisont 2020. Projekti eesmärgiks on parandada ELi poliitika kujundamist ja suurendada avalikkuse usaldust poliitilistes otsustes pakkudes Euroopa Komisjoni Teaduslikule nõuandvale mehhanismile (ingl. Scientific Advice Mechanism – SAM) õigeaegseid, sõltumatuid ja erialadevahelisi teaduslikke tõendeid.

Projektis osalevad viis Euroopa akadeemiate võrgustikku, milleks on Academia Europaea, ALLEA (ingl. All European Academies), EASAC (ingl. European Academies Science Advisory Council), Euro-CASE (ingl. European Council of Academies of Applies Sciences, Technologies and Engineering) ja FEAM (ingl. Federation of European Academies of Medicine). Projektist võtavad osa üle 100 akadeemia rohkem kui 40 Euroopa riigist.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Aruanded, analüüsid

Kõrgetasemelise rühma raport “Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulevik”

Detsembris avaldas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsicsi loodud kõrgetasemeline rühm (ingl. High Level Group) raporti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingl. European Institute of Innovation and Technology – EIT) tööst.

Üldjoontes raport kinnitab Euroopa Kontrollikoja aprillis avaldatud raporti negatiivseid järeldusi ning on kriitiline eelkõige Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade (ingl. Knowledge and Innovation Communities – KICs) juhtimise suhtes, sest juhatus ei ole suutnud edukalt jälgida KICide strateegilist arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärk on edendada innovatsiooni, mis põhineb ülikoolide ja teistel riiklikult rahastatud teadusuuringutel valdkondades nagu kliimamuutused, tervis, toit ja energia, kuid KICid on üldjoontes ise oma strateegilist suunda määranud. Raporti kohaselt on erinevad KICid määranud oma suunda erinevalt, nt InnoEnergy on tugeva ettevõtluse arendamise fookusega, samas ClimateKIC rõhutab oma kliimapoliitika nõuannete ja sotsiaalse innovatsiooni fookust, mis peaaegu välistab ettevõtluse arengut. Eksperdid ei näe ühtegi viidet sellele, et EIT juhatus, hoolimata lõplikust sõnaõigusest KICide aastase rahastamise kohta, oleks mänginud tegelikku rolli erinevate suundade määramisel. Lisaks kõrgetasemelise järelevalve puudumisele on EIT Budapesti peakorteris ebapiisav töötajate arv.

Raporti kohaselt peaks EIT pakkuma jagatud teenuseid ja õigusabi, eriti just uutele KICidele, ja toetama KICe ettevõtmistes, mis võimaldavad juurdepääsu kapitaliturgudele. Juhtkond peaks suurendama oma mõjuvõimu ja võtma eeskuju ELi ühistest tehnoloogiaalgatustest.

Raport toob välja, kuidas parandada EIT panust ELi tuleviku innovatsioonimaastikku, kuidas EIT saab luua ja suurendada innovatsiooni tõhusamalt, kuidas ettevõtteid (k.a. väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid) paremini KICidesse kaasata, kuidas saavutada suuremat mõju EIT haridusprogrammidest ning kuidas EIT juhatus saaks suurema rolli EIT ja KICide tulevikustrateegia loomisel.

Huvilised võivad tutvuda  Science|Business’i uudisega ja SwissCore’i uudisega.

OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni väljavaade 2016

8. detsembril avaldas OECD (eesti k. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) 2016. aasta väljavaate teadusest, tehnoloogiast ja innovatsioonist. OECD väljavaade on iga kahe aasta tagant avaldatav raport, mille eesmärk on teavitada poliitika kujundajaid ja analüütikuid viimastest ja tulevastest muutustest teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni trendides ja nende võimalikest mõjudest riiklikele ja rahvusvahelistele poliitikatele.

Raporti kohaselt langesid teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused OECD riikide valitsustes ja kõrgharidusasutustes 2014. aastal esimest korda alates 1981. aastast. Pärast kolme kümnendit kasvu on T&A eelarve kasv seiskunud.

5 riiki – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan, Saksamaa ja India – moodustavad 59% ülemaailmsest avalikust T&A rahastamisest. Erinevatel riikidel on erinevad valdkonnad, milles spetsialiseerutakse: tervishoid ja meditsiin moodustavad 24% Ameerika Ühendriikide, 22% Ühendkuningriikide ja 17% Kanada avalikust T&A rahastusest, samas 19% Mehhiko, 11% Jaapani ja 9% Lõuna-Korea rahastusest läheb energia T&A-sse.

Huvilised võivad tutvuda Science|Business’i uudisega.

Euroopa ülikoolide liidu (ingl. EUA) Horisont 2020 vahehindamise seisukoht

Euroopa ülikoolide liit (ingl. European University Association – EUA) on seoses Horisont 2020 vahehindamisega avaldanud oma seisukoha, mis on suunatud ELi institutsioonidele, riiklikele poliitika kujundajatele ja ülikoolidele, et parandada ELi juhtiva teadusuuringute rahastamise programmi konkurentsivõimet ja tõhusust ning informeerida järgmise raamprogrammi kujundamist.

Seisukoha põhisõnumiks on tipptasemel alus- ja teedrajavate uuringute jäämine Horisont 2020 ja sellele järgneva raamprogrammi keskmesse. Lisaks tuleks tugevdada osaluse laiendamise meetmeid.

Huvilised võivad tutvuda EUA uudisega.

Euroopa teadusülikoolide liidu (ingl. LERU) positsioonipaber “Interdistsiplinaarsus ja 21. sajandi teadusmahukas ülikool”

14. detsembril esitles Euroopa teadusülikoolide liit (ingl. the League of European Research Universities – LERU) positsioonipaberit teemal interdistsiplinaarsus kui oluline edasiviiv jõud teadmiste loomises, teaduslikus arengus ja innovatsioonis.

LERU positsioonipaber näitab, kuidas ajendid ja lahendused on erinevad alt üles lähenemisviisi ja teadmistepõhistes versus ülevalt alla lähenemisviisiga ja väljakutsetest ajendatud interdistsiplinaarsetes teadusuuringutes. Positsioonipaber analüüsib, mida LERU ülikoolid mõtlevad interdistsiplinaarsusest ja jagab nende hiljutisi strateegiaid, innovaatilisi struktuure ja loomingulisi projekte, mida on interdistsiplinaarsuse toetuseks välja töötatud. LERU esitab ka soovitusi interdistsiplinaarsuse teemal.

Ühise kavandamise algatuste brošüür ja teabeleht nende peamistest saavutustest

10 ühise kavandamise algatust (ingl. Joint Programming Initiatives – JPIs) on avaldanud brošüüri ja teabelehe kõikidest ühise kavandamise algatustest. Brošüür selgitab ühise kavandamise algatuses osalemise eeliseid, annab ülevaate juhtimismudelist ja toob esile rakendamismeetmed riikidevaheliseks koostööks. Teabeleht annab ülevaate liikmesriikidest, eesmärkidest ja peamistest saavutustest.

Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Uus teaduspagulastele suunatud programm “Leia uurimispartner”

14. novembril käivitasid “Science4Refugees” algatus ja EURAXESS portaal uue programmi “Science4Refugees”. Programmi eesmärgiks on aidata teaduspagulastel saada ühendust sama valdkonna ja võrdse haridustasemega Euroopa teadlastega, et soodustada integreerumist Euroopa teadlaskonda.

Programmi raames on loodud andmebaas, kuhu teadlased saavad sisestada informatsiooni oma asukohast, haridustasemest ja karjääri eesmärkidest. Võimalik on ka üles laadida oma CV. Huvitatud teadlased saavad kasutada andmebaasi sobiva uurimispartneri leidmiseks valdkondade, töökogemuse pikkuse, riigi ja keele kaudu. Andmebaas ei ole mõeldud ainult järeldoktoritele, vaid ka teadlastele bakalaureuse- või magistrikraadiga.

“Science4Refugees” algatuse eesmärk on aidata teaduspagulastel leida praktikat või tööd Euroopa ja pakkuda neile informatsiooni ja teenuseid Euroopas töötamise ja elamise kohta.

Uurimispartnerite andmebaasile saab ligipääsu pärast EURAXESSi kodulehel registreerimist.

Konsultatsioonid

Euroopa Komisjoni ühiste tehnoloogiaalgatuste konsultatsioon

8. detsembril käivitas Euroopa Komisjon ühiste tehnoloogiaalgatuste (ingl. Joint Technology Initiatives) avaliku konsultatsiooni.

Ühiseid tehnoloogiaalgatusi on kokku kuus: elektroonilised komponendid ja –süsteemid (ECSEL), kütuseelemendid ja vesinik (FCH), lennundus ja lennutransport (Clean Sky 2), innovatiivsed ravimid (IMI), raudtee (Shift2Rail) ja biotoorainel põhinevad tööstusharud (BBI). Esimesed neli algatust eksisteerisid juba 7. raamprogrammis, viimased kaks loodi 2014. aastal.

Konsultatsioon katab perioodi 2014-2016. Konsultatsiooni eesmärk on koguda  seisukohti ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta ning tulemused on sisendiks Horisont 2020 vahehindamisele raportile. Küsitlus koosneb peamiselt valikvastustega küsimustest.

Konsultatsioon lõpeb 10. märtsil 2017.

Konkursid

IKT taotlusvoorud

8. detsembril avati Horisont 2020 “Juhtpositsioon tööstuses” samba all info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) taotlusvoorud 18 uuel teemal.

Taotlusvoorud hõlmavad järgnevaid teemavaldkondi:

  • Kõrgtasemel andmetöötlus ja pilvandmetöötlus (1 teema)
  • Tuleviku Internet (1 teema)
  • Sisu, k.a. suurandmed (6 teemat)
  • Robootika ja autonoomsed süsteemid (3 teemat)
  • IKT progressi võimaldavad tehnoloogiad (ingl. Key Enabling Technologies – KET): fotoonika ning mikro- ja nanoelektroonika (2 teemat)
  • Innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine (2 teemat)
  • Rahvusvaheline koostöö (1 teema)
  • Toetusmeetmed: rahvusvaheline IKT standardimine ja järgmise põlvkonna Internet (2 teemat)

Kaks täiendavat IKT fookusega teemat on avatud valdkondadevahelistes taotlusvoorudes (ingl. cross-cutting calls):

  • Asjade Internet: asjade Interneti integratsioon ja platvormid
  • Digitaalne turvalisus: küberjulgeoleku avaliku ja erasektori partnerlus: krüptograafia

Taotlusvoorude tähtaeg on 27. aprill 2017. Taotlusvoorud on üheetapilised. Kogu asjakohane teave ja dokumendid on kättesaadaval Horisont 2020 osalejate portaalis.

Lennunduse ja lennutranspordi taotlusvoor

1. detsembril avas lennunduse ja lennutranspordi ühine tehnoloogiaalgatus (ingl. Joint Technology Initiative – JTI) “Clean Sky 2” viienda taotlusvooru, mis koosneb viiest teemast (kolmest koordineerivast ja toetavast meetmest ning kahest teadusuuringute ja innovatsiooni meetmest) 1,5 miljoni euro suuruse eelarvega. Teemad on suunatud erinevatele lennujaamade ja lennutranspordi süsteemide mõju hindamistele.

Taotlusvooru tähtaeg on 9. märts 2017. Taotlusvoor on üheetapiline. Kõik asjakohased dokumendid on kättesaadaval Horisont 2020 osalejate portaalis.

Innovatsioon

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatuste tulevik

15. detsembril korraldas Euroopa Komisjon ümarlaua kõrgetasemeliste esindajatega ELi liikmesriikidest, teadusasutustest ja tööstusest. Kohtumise eesmärk oli arutada tähtsamaid tuleviku prioriteete tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustes (ingl. Future and Emerging Technologies – FET – flagships). Osalejad tõid välja suurimad väljakutsed, mida võiks tuleviku FETi juhtalgatustes lahendada. Põhilised valdkonnad oleksid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tervise- ja bioteadused, keskkond, kliima ja energia.

2016. aastal toimunud tuleviku juhtalgatuste konsultatsioonis esitati 24 ideed. Järgmise sammuna käivitab Euroopa Komisjon Horisont 2020 tööprogrammi raames välja taotlusvooru tulevaste juhtalgatuste ettevalmistavateks meetmeteks (ingl. preparatory actions). Eesmärgiks on luua juhtalgatustele 4-6 ettevalmistavat meedet.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku blogipostitusega.

Science Europe on koostanud poliitikaülevaate FET juhtalgatuste kohta, milles tunnustatakse juhtalgatuste koordineeritud pingutusi unikaalse mudeli loomisel, kus ühise teema raames toimub koostöö erinevate teadusharude ja sektorite vahel. Science Europe toob välja ka murekohad, millele lahenduste leidmisel on tulevastel juhtalgatustel olemas võimekus.

Innovatsiooni kokkulepete osalemiskutse tulemused

Euroopa Komisjon on ringmajanduse innovatsiooni kokkulepete (ingl. Innovation Deals) 26. maist 15. septembrini toimunud osalemiskutse tulemusena valinud välja kaks kokkulepet: elektripõhine liikuvus ja jätkusuutlik reoveepuhastus.

Innovatsiooni kokkulepete eesmärk on vähendada takistusi innovatsioonile. Kui leiab kinnitust, et reegel või määrus on takistuseks uuendustele, mis võivad tuua laiemat ühiskondlikku kasu, siis kokkulepe teeb selle nähtavaks ja viib võimaliku edasise tegevuseni. Euroopa Komisjon ei rahasta innovatsiooni kokkuleppe ettevalmistust või rakendamist.

Järgnevatel kuudel teevad innovaatorid koostööd Euroopa Komisjoni, riigiasutuste ja teiste sidusrühmadega, et välja töötada ühised tahteavaldused (ingl. Joint Declarations of Intent – JDIs). Eeldatakse, et tahteavaldused allkirjastatakse 2017. aasta esimeses kvartalis siis, kui avaldatakse täiendav teave innovatsiooni kokkulepete kohta.

Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega.

Koostajad
Kadri Sirg

ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee

Kommenteerimine on suletud