Ukraina teadusdessant Brüsselis
14. november, 20163.-5. novembrini toimus Eesti Teadusagentuuri korraldusel Ukraina erinevate ministeeriumite ning teadust rahastavate organisatsioonide esindajate õppekäik Brüsselisse. Tegemist on Eesti Välisministeeriumi toel käivitatud projektiga „Ukraina Horisont 2020-s“, mille üheks eesmärgiks on juba Ukraina raamprogrammiga assotsieerumise alguses anda nõu tugistruktuuri ning programmikomiteede loomisel. Kuna Horisont 2020 nõuab laiemat poliitika kujundajate kaasamist, siis osalesid visiidil kõrvuti „tavaliste kahtlusalustega“ (Alusuuringute Fondi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning raamprogrammi tugistruktuuri esindajatega) ka Majandusarengu ja kaubanduse ministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad.
Foto 1. Ringkäik Brüsseli eurokvartalis
Kuna tegemist oli inimestega, kes lähitulevikus hakkavad sageli Brüsselit külastama, siis esimese päeva hommikul tegi Argo Soon grupile ringkäigu Brüsseli eurokvartalis ning iseloomustas oma kogemuste põhjal iga hoone „hingeelu“. Järgnes külaskäik Euroopa Parlamenti, mida aitas korraldada ja sisustada EP liikme Kaja Kallase naiskond. Kaja Kallas on muuseas EL-Ukraina parlamentaarse assotsiatsioonikomitee delegatsiooni aseesimees.
Foto 2. Ukraina delegatsioon Euroopa Parlamendi ees
Kuna korraldajad püüdsid õppekäigust võtta maksimumi, siis toimus 3. novembri pärastlõunal Eesti TA kontaktbüroo (Square de Meeûs 1) ruumides seminar „Find your R&D partners in Ukraine. Real opportunities”. Kuulajateks olid peamiselt Brüsselis asuvate IGLO kontaktbüroode töötajad, aga samuti erinevate teiste organisatsioonide esindajad.
Peale Eesti TA kontaktbüroo juhi Kadri Sirgi tervitussõnu sai esimesena sõna Argo Soon, kelle ettekanne “How can Estonia contribute to Ukrainian participation in H2020?” andis ülevaate käimasoleva projekti tegevustest ja eesmärkidest. Viidates Eesti ja Ukraina suurusele, on nii mõnigi kord projekti läbiviijatele meelde tuletatud Eesti vanasõna suurest tükist ja suu lõhkiminekust. Vastus on ühene – Ukraina oma kümnete tuhandete briljantsete (ja seni rahvusvahelises koostöös kasutamata) ajudega on võrratuks kandepinnaks meie teadmistepõhise ühiskonna tulemuste rakendamiseks. Juba praegu on meil Horisont 2020 projekte, kus koordinaatoriks ukrainlased ja partneriks eestlased.
Foto 3. Seminaril osalejad
Projektis algatatud tegevused ei lõppe projekti lõpuga (aprill 2017), need võtab üle järgmine projekt,seekord Horisont 2020 rahastuse saanud RI-Links2UA. Projekti koordinaator Gorazd Weiss, Austria Sotsiaalse innovatsiooni keskusest andis oma ettekandes „Past experiences and continuous Support to the Strengthening of the Ukrainian innovation capacity and economic competitiveness” ülevaate järgnevatest tegevustest. Kuna projekti on kaasatud kaheksa riigi organisatsioonid (k.a. ETAg), siis on ka tegevuste ring laiem ning ambitsioonikam. Kuna Horisont 2020 annab võimaluse nii teadlastele, ettevõtetele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, siis püütaksegi kaasata ning aidata neid kõiki.
Seminari oodatuimad ettekanded olid kahtlemata Ukraina esindajate omad. Valentyna Andrushchenko (Alusuuringute Riiklik Fond) ettekanne “Ukrainian R&D Landscap” andis ülevaate Ukraina teaduspoliitika maastikul toimuvast. 25. novembril 2015. a. võeti vastu teaduse ja teadus-tehnoloogiliste tegevuste seadus. Kõrgeimaks organiks on teaduse ja tehnoloogia nõukogu, mida juhib peaminister koos haridus- ja teadusministri ning teaduskomitee (24 liiget) esimehega.
Teadus-arendustegevuse rahastamine jagunes 2015. aastal järgnevalt: riik (34,8%), kohalikud investorid (20,1%), rahvusvahelised investorid (18,2%), erakapital (24,6%) ning muud allikad (2,3%).
Kõigetugevamatena tõi ettekandja esile järgmised teadusvaldkonnad: tuumateadused, uued materjalid, IT tehnoloogiad, füüsika ja astronoomia, tehnika, biotehnoloogia, põllumajandustehnoloogia, kosmosetehnoloogia.
Ukraina T&A prioriteedid aastani 2020 on alusuuringud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energiaallikad ja energiatõhusus, ratsionaalne keskkonnajuhtimine, eluteadused, uued tehnoloogiad levinumate haiguste ennetamiseks ja raviks, uued ained ja materjalid.
Foto 4. Stella Shapoval ja seminari moderaator Kadri Sirg
Stella Shapoval (Ukraine Haridus- ja teadusministeerium) andis oma ettekandes ülevaate Horisont 2020 assotsieerumise hetkeolukorrast. Ukraina assotsieerumise leping sõlmiti 20. märtsil 2015. a
27. juunil 2016. a ühines Ukraina ka Euratomiga. Kinnitatud on tegevuskava Ukraina osalemiseks Horisont 2020-s. Hetkel käivad läbirääkimised Horisont 2020 programmikomitee delegaatide ja ekspertide nimetamiseks. Projekti „Ukraina Horisont 2020-s“ järgmised tegevused ongi seotud Ukraina programmikomitee liikmete koolitamise ning twinningu käivitamisega.
Ukraina assotsieerumisega Horisont 2020-ga on avanenud mitmed uksed, mis seni kinni olid. Samuti on alust hakata planeerima tegevusi, mis otseselt või kaudselt riigi konkurentsivõimet projektitaotlustes suurendab. Kõige mõistlikum on siin kasutada eelkäijate kogemusi.
Foto 5. Kohtumine KOWI büroos (Rue du Trône 98), esineb Christina Sprenger
Üks arutelu ja otsustamise teema, mis ka Eestis oli pikka aega ootel, on Brüsselis asuvate riigi teadust ja innovatsiooni toetavate kontaktbüroode teema (IGLO=Informal Group of RTD Liason Offices). Hetkel töötab Brüsselis 27 erinevat bürood, kusjuures kaks neist esindavad Belgia erinevaid teaduskogukondi. Kümme bürood on loodud nn uute liikmesriikide ja assotsieerunud riikide poolt.
Foto 6. Rumeenia büroos (Montoyer, 23), esineb direktor Iulia Mihail
Grupi külaskäiguks valisime kaks bürood – Saksamaa KOWI kui näite tugeva teadussüsteemi ning meie mõistes suurepärase teadusrahastusega riigi põhjustest olla esindatud Brüsselis ka nn võrgustiku tasandil; teine näide, Rumeenia büroo koos Moldova bürooga, oli valitud just eelkõige selleks, et rääkida ka büroo avamise ja ülalpidamise praktilisest poolest.
Euroopa teaduse ja tehnoloogia alane koostöövõrk (COST) on järjekordne võimalus, milles osalemine on tänu Ukraina assotsieerumisega veelgi enam Ukraina teadlastele avatud. Juba praegu osalevad ukrainlased enam kui kuuekümnes erinevas COST projektis. COST täieõiguslikuks liikmeks saamiseks on seatud lävend – riik peab juba eelnevalt osalema vähemalt 7% COST tegevustses. Selle lävendi on Ukraina kuhjaga ületanud.
Foto 7. COST Assotsiatsioonis (Avenue Louise 149). Pildil COST direktor Ronald de Bruin, Links2UA projekti koordinaator Gorazd Weiss, COST esindaja Katalin Alföldi
COSTi huvist koostöö vastu Ukrainaga andis märku see, et grupi võtsid vastu võtmeisikud – COST Assotsiatsiooni direktor Ronald de Bruin, teadustegevuste juht Primož Pristovšek ning riiklike koordinaatoritega tegelev Christer Halén, samuti Katalin Alföldi, kes vedas nn laienemise ja kaasatuse alase strateegia kokkupanemist. Kuna Ukraina delegatsioon koosnes erinevate ministeeriumite esindajatest, siis lepiti juba kohapeal kokku edasised sammud.
Kokkuvõtteks. Õnnelikult koju jõudnud grupi tagasiside oli ülivõrdes positiivne. Mis oli ka organisaatorite eesmärgiks. Eesmärk on ju küllaltki omakasupüüdlik – olla tulevikus koostööpartneriks sellises konsortsiumis, kus asjadest saadakse aru ühtemoodi ning väärtushinnangud on sarnased.
Seminari ettekanded on kättesaadavad: http://www.etag.ee/uritus/seminar-find-partner-ukraine-not/
Projektist veel:
Ülle Must
Ukraina Horisont 2020s koordinaator