Seega võib antimikroobsete pinnakatete tootmine ja kasutamine põhjustada ka soovimatuid tagajärgi. Kui pinnakatetest leostuvad antimikroobsed ained loodusesse, ohustavad need ka teisi organisme, kelle pärssimiseks need ained mõeldud ei olnud. Lisaks võivad need ained põhjustada bakterite harjumist antibiootikumide ja biotsiidsete ainetega.

Just selle tõttu panevad pead kokku enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist, et nii aidata kaasa uute antimikroobsete (nano)pinnakatete välja töötamisele tervishoiuasutustega seotud infektsioonide vähendamisel ja uudsete pinnakatete ohutuse hindamisel. Eestist annab oma teaduspanuse Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) Anne Kahru labori eestvedamisel.
Lisaks panustavad Eestist veel Kristo Timberg, kes on desinfektante, puhastusvahendeid ja kosmeetikat tootva ettevõtte AS Chemi-Pharm tegevjuht ning asendusliikmetena KBFI vanemteadur Kaja Kasemets ja Tartu Ülikooli teadur Siiri Kõljalg.

Anne Kahru, kes on KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor selgitas, et kõiki neid ohte tuleb analüüsida kasu-kahju aspektist.

Antimikroobsetest materjalidest, mida soovitatakse kasutada kriitilistel puutepindadel, näiteks uksenuppudel ja reelingutel laevades, haiglates ja hooldekodudes, on ehk tuntuimad erinevad vase sulamid nagu messing ehk valgevask ja pronks. Kahru selgitusel peab arvestama, et just haiglates ja hooldusasutustes viibib palju riskirühmadesse kuuluvad inimesi: haigeid, eakaid ja haigustele vastuvõtlikke inimesi.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) 2012. aastal valminud uuring näitas, et Euroopa aktiivravi haiglates diagnoositi tervishoiuteenusega seotud infektsioone aastas kokku enam kui kolmel miljonil patsiendil. http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/ecdc-avaldas-hetkeleviuuringu-tervishoiuteenusega-seotud-infektsioonide-ja-antibiootikumide-tarvitam.html
Lisaks vasele on teada-tuntud bakterivastane metall ka hõbe. Kahru märgib, et nahka desinfitseerivaid hõbedasisaldusega kreeme leiab ka apteegist.

Titaan dioksiidi (TiO2) nanoosakesete mikroobivastased omadused on lisaks võimendatavad ka valgusega, eriti UV-valgusega, mis võimaldab luua valguse mõjul isepuhastuvaid pindasid (nt auto- ja aknaklaase). Nanorevolutsioon on toonud uudiseid ka vase ja hõbeda kasutusaladele, kuna nanosuuruses hõbeda ja vase oksiidide kasutamine juba tuntud kattematerjalides võimaldab nende toimet tõhustada.

Nagu öeldud, on antimikroobsed pinnakatted kasutusel erinevates kohtades ning see on soovituslik ja kindlasti hea. Kuid saamaks teada, millised on nende pinnakatete soovimatud kõrvalmõjud, ongi Euroopa teadlased, terviseorganisatsioonid ja ettevõtted jõud ühendanud.

Võimaluse uuringuteks annab uus algav COST projekt CA15114 (2016-2020) AMICI – Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases, mille eestikeelseks pealkirjaks sobiks “Antimikroobsed uudsed pinnakatted nakkushaiguste leviku ennetamisel”.

COST (European Cooperation in Science and Technology) on riikide valitsuste vaheline raamistik, millega korraldatakse teadlaste koostööd. Praegu toetatakse COST tegevusi Horisont 2020 eelarvest. COST Eesti koordinaator on Ülle Must (Eesti Teadusagentuur).

AMICI koondab eksperte nii antimikroobsete pinnakatete sünteesi, kasutuse kui ka soovimatute kõrvalmõjude hindamise alal.
AMICI projekti koordineerib dr Francy Crijns Zuyd’i rakendusteaduste- ja tehnoloogiaülikoolist (Heerlen, Holland).

AMICI eksperdid töötavad viies töörümas, millest antimikroobsete pinnakatete riski-kasu analüüsiga tegeleva alaprojekti juht on Anne Kahru. Tema töörühmas KBFIs on metallipõhiste nanoosakeste (CuO, TiO2, ZnO, nanohõbe) antimikroobseid ja keskkonnamõjusid uuritud juba alates 2004. aastast. Tehtud teadustöö maailmataset näitab see, et tema töörühma vastavatest avaldatud teadusartiklitest tervelt üheksa on jõudnud maailmas kõrgelt tsiteeritud artiklite hulka.