COST ministrite konverentsil kinnitati taas toetust vanimale Euroopa teaduse ja tehnoloogia koostöö programmile
29. september, 201621.- 22. septembril toimus Bratislavas COST ministrite konverents, kus osalesid liikmesriikide ning Euroopa Komisjoni esindajad. Iga 5-6 aasta järel toimuval üritusel arutati seekord, kas Euroopa vanimal teaduse ja tehnoloogia koostöö programmil on veel arenguruumi ja väljakutseid muutuval Euroopa teadusmaastikul, kas liikmesriigid tunnetavad vajadust toetada COSTi ka järgneval perioodil. Peab kohe ütlema, et kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad toetasid COSTi ning pidasid teda väärtuslikuks toeks oma teadlastele. Esinemistes tõid riikide esindajad välja erinevaid tahke, milles nad näevad COST tugevust. Enamusel juhtudest oli selleks paindlikkus, operatiivsus ning kiire reageerimine ühiskonna probleemidele, samuti interdistsiplinaarsus ning uute osalejate kaasamine. Mitmes sõnavõtus rõhutati teaduspüramiidi kõigi astmete toetamise vajalikkust. Meie põhjanaabrid sõnastuses on „tipptase teaduses hädavajalik, aga samaväärne tähtsus on ka sellel, et Euroopa teaduse keskmine tase oleks kõrgem, kui mujal.“ Saksamaa ja Poola rõhutasid, et ka riigi TjaA strateegiates on COST tähtsus kasvanud.
Üks COST strateegilisi sihte tulevikuks on saada juhtivaks avatud võrgustikuks Euroopa teadusruumis
Foto 1. COST president Ángeles Rodríguez Peña ja HTM asekantsler Indrek Reimand COST ministrite konverentsil Bratislavas
Eesti on COST liikmesriik alates 1997. aastast. Osalus COSTis on aasta-aastalt kasvanud. Hetkel on 166 COST projekti kaasatud üle neljasaja Eesti esindaja. Osalejate ring on lai – ülikoolid, ettevõtted, teadus- ja riigiasutused.
Mõned näited 2016. aastal alanud Eesti osalusega projektidest:
Mining the European Anthroposphere – projekt on suunatud prügilaisse ladestatud jäätmete taaskasutamise võimaluste uurimisele. Suurlinnade prügilad on tänapäevases mõistes rikkalikud kaevandused.
European Network for Collaboration on Kidney Exchange Programmes – organidoonorlus on inimelude päästmisel järjest olulisem, samas ei ole organid alati kõigile sobivad. Eesmärgiks on luua tsentraalne andmekogu, mis tagab operatiivse informatsiooni ning võimaldab maksimeerida päästetud elude arvu.
Understanding and combating African Swine Fever in Europe – Aafrika seakatku epideemia vajab kontrolli alla saamiseks erinevaid jõupingutusi. Planeeritav metssigade arvukuse piiramine võimaldab küll vähendada nakkuse levikut seakasvatusfarmidesse mitte aga seda vältida. ASFV nakkusest lõplikult jagu saada on võimalik vaktsiini abil. Efektiivse (rekombinantse) vaktsiini saamine on võimalik, seni on puudunud ühiskondlik tahe. Projektis teevad koostööd 28 riigi esindajat. 2014.aastal diagnoositi Eestis esimest korda sigade Aafrika katk metssigadel, 2015. aastal diagnoositi sama haigus ka kodusigadel.
Ülle Must
COST Eesti koordinaator
ulle.must@etag.ee