Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (juuli 2016)

Üldised teadusuudised

Uuendatud Horisont 2020 tööprogramm

25. juulil teatas Euroopa Komisjon Horisont 2020 2016-2017 tööprogrammi teise aasta uuendustest. 2017. aastal pakub Horisont 2020 8,5 miljardi euro suurust rahastust. Uues tööprogrammis pannakse rõhku töökohtadele ja kasvule, aga uute elementidena on avatud teadus ja migratsioon.
2017. aastast pole avatud juurdepääs teadusandmetele enam pilootprojekt, vaid muutub vaikimisi valikuks, et tõsta konkurentsivõimet kiirendades innovatsiooni ja koostööd, parandades läbipaistvust ja vältides dubleerimist. Projektidel on opt-out võimalus, kui nad lähevad vastuollu intellektuaalomandiõiguste, isikuandmete kaitse, riikliku julgeolekuga jms.
Komisjon eraldab 11 miljonit eurot rändealastele uuringutele, et uurida migratsiooni mõjusid ja leida viise, kuidas migrante paremini tööturule ja ühiskonda integreerida.
1,45 miljardit eurot eraldatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), millest 438 miljonit läheb sihtotstarbelisse rahastamisvahendisse, mis peaks kasu tooma 1000-le väga innovatiivsele VKE-le.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni uudisega ja Science Business’i uudisega.

Uuendatud Horisont 2020 mudelgrandileping

20. juulist jõustusid uued Euroopa Komisjoni poolt mudelgrandilepingusse sisse viidud täiendused ja muudatused, mis peaks projektide elluviimise tegema lihtsamaks ja olema partnerite jaoks soodsad. Uued tingimused kehtivad ka neile, kes on varem Horisont 2020 grandilepingu sõlminud. Täiendava lepingu lisa allkirjastamine ei ole vajalik.
Olulisemateks muudatusteks on projekti personalikulude eelarve paindlikuma kasutamise võimaldamine, samuti on nüüdsest võimalik  personalikulude aruandesse deklareerimisel kasutada kuupõhist tunnihinna arvutamist. Muudatused sisaldavad endas ka mõningat administratiivset lihtsustamist ning näevad ette, et auditite ja muude kontrollivate protseduuride käigus suhtleb Euroopa Komisjon/vastutav agentuur partneriga otse. Lisaks on konkreetsemad eeskirjad, kuidas teadus peaks järgima põhimõtteid nagu ausus, usaldusväärsus, objektiivsus, erapooletus, avatud suhtlus, hoolsuskohustus, õiglus ja vastutus tuleviku teaduspõlvkonna eest.
Kõiki projektides osalevad või grandilepinguid ette valmistavad partnerid on teavituse saanud ka otse Euroopa Komisjonilt. IT-süsteemides muudatuste sisseviimine võtab pisut aega, mistõttu juba sõlmimisel olevad lepingud allkirjastatakse eelmises versioonis.
Muudetud mudelgrandilepingu leiab osalejaportaalist ning ülevaate olulisematest muudatustest siit.
Kontaktisik Eesti Teadusagentuuris: Margit Ilves, margit.ilves@etag.ee

Bratislava noorte teadlaste deklaratsioon

Konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul istungil 19. juulil 2016 esitleti Bratislava noorte teadlaste deklaratsiooni. Deklaratsioon loodi 13. juunil toimunud noorte teadlaste konverentsi tulemusena.
Noorte teadlaste koostatud deklaratsioonis palutakse ELi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni, et nad tunnustaksid noorte teadlaste erilist rolli teadmiste tootmisel ühiskonnas. Deklaratsioon kutsub üles, et luua uusi rahastamiskavasid bakalaureuseõppe üliõpilastele ja keskkooliõpilastele, viia ellu radikaalseid reforme koolide õppekavades ning luua ELi hõlmavat võrdsuse ja mitmekesisuse harta, mis peaks saama eeltingimuseks ELi rahastuse saamiseks.
Deklaratsioon lisatakse nõukogu järeldustesse, et need vastu võtta 29. novembril 2016 toimuval konkurentsivõime nõukogu istungil.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Euroopa Komisjoni uus küberjulgeoleku partnerlus

Euroopa Komisjon on loonud avaliku ja erasektori vahelise lepingulise partnerluse küberjulgeoleku valdkonnas, et kindlustada Euroopat paremini küberrünnakute vastu ning tugevdada küberjulgeoleku sektori konkurentsivõimet.
Eesmärgiks on investeerida partnerlusse 2020. aastaks 1,8 miljardit eurot, millest EL investeerib 450 miljonit eurot Horisont 2020 eelarvest ning ülejäänud tuleb eeldatavasti küberjulgeoleku turuosalejatelt, keda esindab partnerluses Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO).
Euroopa Komisjon käivitab küberturvalisuse partnerluse taotlusvooru 2017. aasta esimeses kvartalis.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega, teatisega ning SwissCore’i uudisega.
Küberturvalisuse kontaktisikud Eesti Teadusagentuuris: Aavo Kaine, aavo.kaine@etag.ee; Margit Ilves, margit.ilves@etag.ee

Ühendkuningriikide teadusagentuuride ELi referendumi järgne ühisavaldus

Ühendkuningriikide teadusagentuurid (ingl. Research Councils UK – RCUK) on teinud ELi referendumi järgse avalduse rahvusvahelisest koostööst, kus rõhutatakse Ühendkuningriikide juhtivat kohta Euroopa tippteaduses nii täna kui tulevikus ning  innustatakse jätkama tavapärast koostööd ELi partnerite vahel ja ELi rahastamiskavades kuni Ühendkuningriigid on jätkuvalt ELi täisliige.
Science Business’i artiklis kirjutatakse, et kuigi Euroopa Komisjon on kinnitanud, et Ühendkuningriikide õigused Euroopa teadusprogrammides osalemisel ei ole esialgu muutunud, on Briti teadlased mures, et neid võidakse ELi teadusprojektidest ja rahastusest välja jätta.

Euroopa Parlamendi liige: järgmises raamprogrammis tuleks kaitseuuringute osakaalu suurendada

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitseküsimuste alakomitee liikme Ana Gomese sõnul annab Ühendkuningriikide lahkumine EList võimaluse suurendada kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringuid ülejäänud 27 liikmesriigis. Ta kutsub üles muuta kaitsealane T&A rahastus silmapaistvaks osaks järgmises raamprogrammis.
Varasemalt on ka Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik teatanud, et Komisjonil on plaanis suurendada kaitsealaseid T&A kulutusi.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Aruanded, analüüsid

Euroopa Komisjoni raport “Teadustaristu pikaajalise jätkusuutlikkuse konsultatsioon”

Euroopa Komisjon on välja andnud raporti teadustaristu pikaajalise jätkusuutlikkuse konsultatsiooni tulemustest. Raport näitab, et tööstust on vaja paremini integreerida, et töötada välja sobivaid äri- ja juhtimismudeleid teadustaristu edasiseks arendamiseks. Vastustes rõhutati sõltumatute eksperdihinnangute olulisust teadusliku tipptaseme edendamisel ning pikaajalise rahastamise olulisust teadustaristu hoidmisel teaduse esirinnas.
Vajalik on võtta arvesse erinevaid rahastamiskavasid, et suurendada sünergiaid ning leida uusi lahendusi. Raport kutsub üles innovatsiooni valdkonnas tegutsejate (teadustaristu, ülikoolid, tööstus) mõtteviisi muutusele, et ära kasutada teadustaristute innovatsiooni potentsiaali ja parandada teadustaristu rahvusvahelist mõõdet. Euroopa Komisjon koostab teadustaristu pikaajalise jätkusuutlikkuse tegevuskava, mis avaldatakse 2017. aasta alguses.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega.

Euroopa Kontrollikoja raport “ELi eelarve rakendamine finantsinstrumentide kaudu”

Euroopa Kontrollikoda (ingl. European Court of Auditors) on avaldanud raporti, milles analüüsib finantsinstrumentide, nagu laenud, garantiid ja omakapital, tõhusust. Vaatluse alla võeti Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) perioodil 2007-2013 ning leiti, et finantsinstrumentide tõhusus on limiteeritud. Ainult 154 1025-st rahastamisskeemist, mida audiitorid uurisid, on kaasa toonud erasektori finantseerimist.
Huvilised võivad tutvuda SwissCore’i uudisega ja Science Business’i uudisega.

Konkursid

Horisont 2020 kõrgetasemeline töörühm

Horisont 2020 vahehindamise raames loob Euroopa Komisjon kõrgetasemelise töörühma (ingl. High-Level Group – HLG), et võimalikult palju suurendada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi mõju.
Töörühm hakkab koosnema 12 kõrgetasemelisest eksperdist ning nende ülesandeks on koostada Euroopa Komisjonile 2017. aasta juuni lõpuks järeldused ja soovitused, kuidas parandada Horisont 2020 ning sellele järgnevat programmi.
Taotluste esitamise tähtaeg on 9. september 2016 ning rühm hakkab tööle 1. jaanuaril 2017.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni teatega ning SwissCore’i uudisega.

Innovatsioon

Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabelid 2016

Euroopa Komisjon on avaldanud 2016. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli (ingl. European Innovation Scoreboard), piirkondliku innovatsiooni tulemustabeli (ingl. Regional Innovation Scoreboard) ja innobaromeetri (ingl. Innobarometer). Tulemused näitavad, et ELi innovatsioon hakkab järele jõudma Jaapanile ja USAle, Rootsi on taas innovatsiooniliider ELis ja Šveits Euroopas ning Läti on kõige kiiremini kasvav innovaator. Eesti kuulub gruppi moderate innovators. Eesti innovatsiooni näitajad kasvasid stabiilselt kuni aastani 2012, seejärel on olnud languses ning 2016. aasta seisuga jäävad alla ELi keskmise.
Raportis järeldatakse, et saada innovatsiooniliidriks, on vaja vastu võtta tasakaalustatud innovatsioonisüsteem, mis ühendab vajalikul määral avaliku ja erasektori investeeringuid, tõhusaid innovatsiooni partnerlusi ettevõtete ja ülikoolide seas ning tugevat hariduslikku alust ja tipptasemel teadust.
Huvilised võivad tutvuda Euroopa Komisjoni pressiteatega ja hiljuti avaldatud raportiga “Teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus ELis”, Science Business’i uudisega ja SwissCore’i uudisega.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi uued juhatuse liikmed

25. juulil määras Euroopa Komisjon ametisse 4 uut Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) juhatuse liiget, kelleks on Péter Lakatos, Rolf Nagel
Björn Nilsson ja Dirk Jan van den Berg. Nende mandaat kestab 4 aastat ning nad liituvad teiste juhatuse liikmetega järgmisel koosolekul septembris.
Huvilised võivad tutvuda Science Business’i uudisega.

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht, kadri.sirg@etag.ee

Annika Eskusson
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör, annika.eskusson@etag.ee