Kaks esimest aastat Horisont 2020 keskkonnavaldkonnas

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Programmi eelarve aastateks 2014–2020 on jooksevhindades 77 miljardit eurot, millega toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning juhtpositsiooni saavutamist tööstuses teaduse abil. Horisont 2020 raames korraldatud projektikonkursid ilmuvad kahe aasta kaupa valdkonnapõhistes tööprogrammides. Keskkonnateemadele keskendunud tööprogramm on „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“. Peamised märksõnad valdkonnas on: kliimamuutused, ressursitõhusus, kaugseire, säästev areng, jätkusuutlik majandus, kliimaprognoosid, kohanemismeetmed, keskkonnaressursid, veeressursid, ökoinnovatsioon, keskkonnaseire, modelleerimine, kliimameetmed, toorained.

„Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“ 2014-2015. a tööprogramm oli jagatud kolme tähtsamasse plokki  „Vesi“,  „Jäätmed“  ja „Ühiskondlikud probleemid“.

Jäätmed
Jäätmeid käsitletakse 2014-2015. a tööprogrammi raames eelkõige kui ressurssi. Taotlusvoorud keskendusid materjalide ümbertöötlemise ja taaskasutusega seotud teemadele. 2014-2015. a oli eriline tähelepanu pööratud toidu-, põllumajandus- ja ehitusjäätmetele.

Vesi
Veeteaduse arendamine ning sellealane rahvusvaheline koostöö olid lisaks vee kui ressursi tähtsuse tõstmisele olulisemateks märksõnadeks veega seotud taotlusvoorudes. Kaheaastases tööprogrammis olid antud valdkonnas erilise tähelepanu all teemad: vesi ja kliimamuutused, innovaatiliste lahenduste turule toomine veevaldkonnas ja vee-alaste uuringute ning teadustulemuste laiem kasutamine, sh ettevõtluse ja ühiskonna poolt.

Ühiskondlikud probleemid
Kolmas osa 2014-2015. a keskkonnavaldkonna tööprogrammist panustas jätkusuutlikule ja keskkonnahoidlikule majandusele, eesmärgiga saavutada madala süsiniku heitega ressursitõhus majandus koos jätkusuutliku toorainete varuga. Märksõnadeks on siinkohal kindlasti ka innovatiivsed lahendused ja multidistsiplinaarne teadustöö.

Erilise tähelepanu all olid teemad:

–          Kliimamuutuste vastu võitlemine ja kohanemine
–          Keskkonnakaitse, loodusvarade, vee, elurikkuse ja ökosüsteemide säästev majandamine
–          Energia tootmiseks mittekasutatavate ja mittepõllumajanduslike toorainete jätkusuutliku varu tagamine
–          Ökoinnovatsiooni abil keskkonnahoidlikule majandusele ja ühiskonnale ülemineku võimaldamine
–          Laiahaardeliste ja püsivate keskkonnaseire ja -teabesüsteemide arendamine

Tööprogramme läbivad teemad

Horisont 2020 kõikidesse tööprogrammidesse on sissekirjutatud keskkonda puudutavate probleemidega tegelemine. Peamised teemad on liikmesriikide T&I alaste tegevuste kaardistamine kliimamuutuste, keskkonna, ressursitõhususe ja toorainete valdkonnas ning VKE meede eesmärgiga potentsiaali tõstmine ökoinnovatsiooni ja toormaterjalide valdkonnas.

Keskkonnaga seotud teemad on alati esindatud ka teistes Horisont 2020 valdkondades.
Näidetena võib siinkohal esile tuua:
– Euroopa biomajanduse väljakutsed: kliimamuutustega kohanemine põllumajanduses, metsanduses ja merenduses
– Turvaline, puhas ja tõhus energia: madala süsiniku heitega energia
– Tark, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport: CO2-heite vaba transport
– Turvaline ühiskond: ekstreemsed ilmastikunähtused

Alljärgnevalt vaatame kahe esimese (2014-2015) aasta konkursside tulemusi keskkonnavaldkonnas. Projektikonkursid olid avatud kõigis kolmes teemavaldkonnas: vesi, jäätmed ja ühiskondlikud väljakutsed. Eesti partnerite poolt esitati taotlusi kõigisse kolme teemaplokki.  Populaarseim neist oli ühiskondlike väljakutsete osa, milles on olnud avatud ka kõige rohkem projektikonkursse. Erinevatest taotlusvooru tüüpidest olid populaarseimad väikese- ja keskmisesuurusega ettevõtetele mõeldud konkurss (10 taotlust), seejärel toetavad ja koordineerivad projektid (6 taotlust), kuid taotlusi esitati ka teaduse ja innovatsiooni projektikonkurssidele (5 taotlust) ja era-net projektikonkurssidele (3 taotlust). Innovatsiooniprojektidele suunatud konkursside võimalused on Eesti teadlastele ja ettevõtetele  keskkonnavaldkonnas veel avastamata.

Võrreldes erinevaid aastaid on Eesti partnerite poolt esitatud taotluste arv jäänud samasse suurusjärku. E-Corda andmebaasi*  andmetel esitati Eestist 2014-2015. a 158-le keskkonnavaldkonna projektikonkursile hindamiseks kokku 24 taotlust (29 partneri poolt). 2014. a esitati 16 taotlust, millest 5 olid edukad ja 2015. a esitati 8 taotlust, millest kolm on hetkeseisuga rahastatud.  Seega on Eesti partnerite poolt esitatud projektidest saanud esimese kahe aasta jooksul kaheksa projekti ka positiivse rahastamise otsuse. Eesti taotleja keskmine edukuse määr keskkonnavaldkonnas on kahe aasta keskmisena 31%, mis on Euroopa ja Eesti keskmise taotleja edukuse määrast ühiskondlike väljakutsete teemaplokis tunduvalt kõrgem (keskmine ~14%). Eesti partnerid küsisid kokku Euroopa Komisjoni poolset toetust üle kuue miljoni euro.  Reaalselt toodi kaheksa eduka projekti läbi Eestisse 732 456 eurot Euroopa Komisjoni poolset toetust. Horisont 2020 programmis edukad Eesti partneritega keskkonnaprojektide lühikirjeldused on üleval SIIN (CORDIS andmebaasis).

Lühiülevaade 2014 ja 2015. a edukatest projektidest:

WaterWorks 2014 – Selle ERA-NET projekti peamine eesmärk on tõhustada veevaldkonna koostööd Euroopas. Projekti tegevused on seotud EL Teaduse ühisprogrammeerimise algatuse „Vesi“ tegevustega. Projekti raames on juba korraldatud ka esimene ühine projektikonkurss. Eestist osalevad projektis partneritena ja ka rahastajatena SA Eesti Teadusagentuur ja Keskkonnaministeerium.

NCPs CaRE – Projekt keskendub Horisont 2020 keskkonnavaldkonna konsultantide (NCP) oskuste arendamisele ja konsultantide poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmisele. Projekt ühendab kõiki keskkonnavaldkonna konsultante pakkudes erinevaid koolitusi, juhendmaterjale, mentorlust jne. Projektis osalevad 24 riiki, lisaks partnerorganisatsioonid. Projekti raames on eraldi väljatöötatud ka H2020 keskkonnateemadele keskendunud partnerotsingusüsteem. Projekti Eesti-poolseks partneriks on SA Eesti Teadusagentuur, kes täidab raamprogrammi konsultandi ülesandeid.

FREEWAT – Projekti peamiseks ülesandeks on luua vabavaraline tarkvara veeressursside paremaks majandamiseks. Rohkem infot projekti kohta FREEWAT kodulehel. Eesti partneriks projektis on Tartu Ülikool.

BiodivERsA3 – Eesmärk on jätkata juba varasemaid tegevusi, mis on algatatud eelmiste BiodivERsA era-nettide raames. Põhirõhk on bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenustega seotud valdkondliku teadustegevuse tugevdamisel. Projekti raames on juba toimunud esimene ühine projektitaotlusvoor teadlastele. Rohkem infot BiodivERsA kodulehelt. Projektis osaleb SA Eesti Teadusagentuur Eesti-poolse rahastava organisatsioonina.

DEFLUG – Projekt keskendub täisautomaatsele suitsugaaside filtreerimise süsteemi arendamisele tööstuse ja eratarbijate jaoks. Lahendus aitab oluliselt vähendada keskkonnasaastet ja jäätmekäitlusega seonduvad kulusid. Projekt osutus edukaks väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projektikonkursil ja projekti läbiviijaks on MY Capital OÜ.

ARENA – Projekti käigus arendatakse välja mobiilne kunstmuru ümbertöötlemise lahendus. Kunstmuru planeeritakse ümber töödelda 95% ulatuses, vähendades seega oluliselt jäätmete teket ja ladustamist prügimägedele. Projekt osutus edukaks väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projektikonkursil ja projekti läbiviijaks on Advanced Sports Installations Europe AS.

UP-TYRE – pakub uudset keskkonnasäästlikku ja kuluefektiivset lahendust kasutatud rehvide väärindamiseks saades lõpp-produktiks kerge kütteõli. Samal ajal püütakse viia tootmisjäägid miinimumini, vähendades seega kasutatud rehvide keskkonnamõju. Projekt osutus edukaks väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projektikonkursil ja projekti läbiviijaks on Meratel OÜ.

ERA-PLANET – Võrgustiku projekti peamiseks eesmärgiks on pakkuda täpsemalt ning asjakohasemat informatsiooni poliitikakujundajatele ja otsustajatele. Seda eriti valdkondades nagu targad linnad ja kogukonnad, ressursitõhusus, keskkonnakorraldus, globaalsed muutused jne. Projekti ERA-PLANET raames paraneb keskkonnaseire alase info kvaliteet erinevates kaugseirega seotud valdkondades. Eestist osaleb projekti partnerina Eesti Maaülikool.

*E-Corda andmebaasi  uuendatakse kolm korda aastas. Kasutatud on 2015 a novembri andmeid, seega võib lisanduda veel edukaid projekte, mis on hetkel ootenimekirjades.

Ülle Napa
ulle.napa@etag.ee 
Eesti Teadusagentuur