Horisont 2020 esimesed kaks aastat

Horisont 2020 on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Programmi eelarve aastateks 2014–2020 on ca 80 miljardit eurot, millega toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning juhtpositsiooni saavutamist tööstuses teaduse, uuendusmeelse ettevõtluse ning erinevate huvigruppide abil. Eesmärgi lahendamisele tuleb kaasata kogu ühiskond.

Eesti on osalenud riigina EL raamprogrammides juba alates 1999. aastast, erinevate teadusgruppide kogemus ulatub juba aastasse 1993. Meie jaoks on positiivne see, et aasta-aastalt on eestlased suutnud oma konkurentsivõimet aina edukamalt tõestada.

Detsembris 2013 toimus Tallinnas Eesti Horisont 2020 avakonverents, kus avapaneelis esines meie raskekahurvägi – EK transpordi volinik Siim Kallas, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Paar väljalõiget nende ettekannetest:

Siim Kallas: „Horisont 2020 aitab loodetavasti uuenduslikel toodetel jõuda laborist tehasesse ja sealt turule. Üks uuendus on probleemipõhine lähenemine. Probleeme ei saa lahendada ühe riigi ega valdkonna piires.“

Jaak Aaviksoo:“Eesti on jõudnud nende riikide hulka, kus kulutused teadusele ületavad Euroopa keskmist. Vaatamata meie edukusele raamprogrammist raha taotlemisel, jääb see alla Euroopa keskmise, peaksime oma tulemuslikkust suurendama. Peame kasvatama oma eelistulemuslikkust. Peab kujundama riiklikku poliitikat, et toetada neid asutusi, kes on üles näidanud suuremat suutlikkust sellises koostöös osalemiseks. Horisont 2020-s konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks on vaja ületada akadeemilise ja erasektori barjäär.“

Juhan Parts:“Oleme oma majanduse muutusel jõudnud selle piiri peale, kus me küsime, kas innovatsioon saab olema oluliseks teguriks majanduses või on ta üks paljude hulgast või on see väheoluline. See pöördepunkt toimub järgmise 7 aasta jooksul, kus me näeme, kas me suudame ületada selle lõhe, mis meid eraldab Läänemerest, näiteks Rootsist. Selleks on vaja optimismi, teadlaste ja ettevõtete koostööd.“

Kuidas on läinud?

Alustame hirmudest, mis raamprogrammi algul olid – kas Eesti suudab jätkata tõusutrendil uues olukorras, kus majanduskriis on raamprogrammi atraktiivseks muutnud palju suuremale hulgale Euroopast, kui enne. Kas suudame vastata nõudmistele, mis on sõnastatud „globaalsete väljakutsetena“. Esimese kahe aasta tulemused on need hirmud hajutanud – Eesti on üle kahe korra edukam, kui samal perioodil 7. raamprogrammis. Eesti osaleb 128 edukas projektis, Eestisse on toodud lisaressursse ligi 45 miljoni euro ulatuses (Tabel 1). Kujutate ette, kui meil oleks vastu panna sama summa riigieelarvelistele personaaluurimistoetustele?

Võrreldes Eesti taotluste edukust EL-28 keskmisega, on Eesti oma 14% edukusega tunduvalt ees EL keskmisest (12,79%). Märkimisväärne on ka see, et Eesti ei jää seekord mäekõrguselt alla eelarve edukuselt, kui EL-28 keskmine on 13,37%, siis Eestil 13%. Need andmed näitavad ka tegelikku pingelist olukorda – ületaotlemine on pigem reegel kui erand ning taotlemise edukus, mis on langenud alla 10% ärgitab rääkima aina rohkem ja rohkem loteriist ja õnnest.

Eesti jaoks edukamateks valdkondadeks on jätkuvalt Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning Tervishoid selle kõige laiemas mõistes. Siin on peaaegu võrdselt edukaid projekte nii haridus- ja teadusorganisatsioonidelt kui ka ettevõtetelt. Samas on energia valdkond hetkel silmapaistvalt esile tõusnud ning sellest valdkonnast on saadud raamprogrammi suuremaid rahastusi.

Tabel 1. Eesti osalusega projektid, organisatsioonid ja EL poolne eelarve (eCORDA, 11.01.2016)[1]

Kes nad on?

Kahe esimese aasta tulemused näitavad, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted osalevad raamprogrammis veelgi aktiivsemalt, kui eelmistes raamprogrammides. Nad moodustavad 36% Eesti osalejatest ning nende poolt Eestisse toodud eelarve moodustab 35% Eesti kogueelarvest (Joonis 1). Võrreldes 7. raamprogrammiga, kus lõviosa (77%) ettevõtetest olid loodud enam kui kümme aastat tagasi, jääb silma äsja loodud ettevõtete osalemine suuremahulistes projektides. Ettevõtted, kes on loodud vähem kui viis aastat tagasi, moodustavad koguarvust 33%. Siin võib peituda ka risk, sest teatavasti ettevõtte vanuse kasvades tema ellujäämistõenäosus suureneb. Loodame, et osalemine raamprogrammis annab neile edutõuke võimalikest raskustest ülesaamiseks.

Jätkuvalt on kõige edukamad osalejad Eesti ülikoolid – siin moodustavad üle poole Tartu Ülikooli osalusega projektid. Samas on jõuliselt pildile tulnud Tallinna Ülikool, kes osaleb küll kaheksas projektis (kolmes koordinaatorina), aga projektide keskmised eelarved on ülikoolide grupis kõige suuremad – keskmiselt 512 000€ projekti kohta. Ligi pooled eesti poolt (47st 40) koordineeritavatest projektidest tulevad ülikoolidest.

Senine kogemus on näidanud, et projekti eelarved partnerile näitavad ka tema sisulist osalust konsortsiumis. Kui 7. raamprogrammis oli see keskmiselt 170 000€ Eesti partneri kohta, siis Horisont 2020s läheneb keskmine eelarve kolmesajale tuhandele eurole.

Samas ei saa veel täheldada ülikoolide ja ettevõtluse lähenemist ning nende vahelist koostööd. Vähemalt mitte raamprogrammi projektides. VKE koordinaatorid kaasavad küllaltki tihti teisi Eesti ettevõtteid, samas ülikoolide pilk on suunatud pigem rahvusvahelisele areenile.

Joonis 1. Eesti erinevat tüüpi organisatsioonide proportsioon osaluse ja eelarve lõikes

Horisont 2020 puhul rõhutatakse ikka ja jälle, et globaalseid väljakutseid ei saa lahendada ainult Euroopa raamprogrammi rahadega, panustama peaksid ka riigid. Umbes 20% Horisondi eelarvest läheb sellistele ühisalgatustele, kus tingimuseks on riikide poolne panus. Nendes osalemine ei tähenda mitte ainult täiendavate ressursside riiki toomist vaid see tähendab ka Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulevikusuundades jõulisemat kaasarääkimist. Esimesel kahel aastal on ühisalgatustesse panustanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.

Mis oli tähelepanuvääriv?

Loomulikult rõõmustavad riigid oma osalejate edukuse üle võrdselt, vaatamata sellele, mis valdkonnast  konkurentsivõimeline grant tuli. Samas on raamprogramm omavahelise mõõduvõtmise koht ning teatud mõttes teaduspoliitiliste malemängude tanner. Suure konsortsiumi koordineerimine annab sõnumi mitte ainult osalejate kvaliteedist vaid ka keskkonna võimekusest. Ja see on juba mõõdik neile, kes tahaksid oma teaduskarjääri või innovaatilist ettevõtet rajada rahvusvahelises ruumis. Neljakümne neljast Eesti koordinaatorist kolm juhivad teadusprojektide konsortsiume. Kaks koordineeritavat projekti on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt: keskkonna valdkonnas teemal „Sensors for LArge scale HydrodynaMic Imaging of ocean floor„ (6 partnerit) ning IKT valdkonnas teemal „Integrated Modelling, Fault Management, Verification and Reliable Design Environment for Cyber-Physical Systems“ (7 partnerit). Märkimisväärne on see, et mõlemasse projekti on kaasatud ka Eesti VKEd. Ühte projekti sotsiaalteaduste valdkonnas koordineerib Tallinna Ülikool – „Social Exclusion of Youth in Europe: Cumulative Disadvantage, Coping Strategies, Effective Policies and Transfer“ (10 partnerit).

Horisont 2020 uueks meetmeks oli nn “Osaluse laiendamine”, mille eesmärgiks on vähem edukates liikmesriikides tipptasemel teadustegevuse arendamine. See kujunes Eestile tõeliseks edulooks. Kõigi kolme meetme jaotuses oldi ülimalt edukad:
1) ERA Chairs, mille eesmärk on tuua tipptasemel teadlasi ja teadusadministraatoreid ülikoolidesse ja teistesse teadusasutustesse. Eesti edukus oli 42,86%, konkursi üldine edukus – 15,57. Uued õppetoolid alustavad tööd Tartu Ülikoolis (Establishing ERA Chair position in Synthetic Biology at University of Tartu Institute of Technology ja The ERA Chair for Translational Genomics and Personalized Medicine), Tallinna Tehnikaülikoolis (Cognitive Electronics), Tallinna Ülikoolis (Cross-Border Educational Innovation thru Technology-Enhanced Research).

2) Teaming, mis toetab riikides uute tippkeskuste loomist või siis juba olemasolevate keskuste taseme märgatavat tõstmist. Eesti edukus oli 33,3%, konkursi üldine edukus – 15,57%. Kuna tegemist on ülimalt suurt arengutõuget võimaldava meetmega, siis eelnevates aruteludes loodeti Eestisse kasvõi ühtki projekti. Läks aga teisiti ning teise vooru pääses kaks projekti, millel on võimalus konkureerida 31 väljavalitud projekti seas ülisuurele Euroopa grandile (15M€). Tallinna Tehnikaülikooli poolt koordineeritava Finest Twins partneriks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Aalto ülikool ning Forum Virium Helsinki OY. Tartu ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool koostöös Edinburghi ülikooliga valmistavad ette digitaalse võrgustunud majanduse edendamiseks loodava IKT teadus-arenduse ja innovatsiooni rahvusvahelise tippkeskuse projekti (ITEE – Center of Excellence in Digital Connected Economy).

3) Twinning,  mille eesmärgiks on koostöö tipptasemel teaduskeskustega mujal Euroopas. Eesti edukus oli 20,59%, üldine edukus 11,9%. Eestisse tuli seitse projekti, kus osalevad kõik neli suuremat ülikooli. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojektis „Scientific Excellence in Animal Reproductive Medicine and Embryo Technology“ tehakse koostööd Sheffieldi ülikooli ning Kopenhaageni ülikooliga, Tallinna Tehnikaülikooli projektis „Twinning to Strengthen Tallinn University of Technology’s Research and Innovation Capacity in Nanoelectronics Based Dependable Cyber-Physical Systems“ ollakse koostöös Delfti tehnikaülikooli, Torino Polütehnikumi ning DLR’ga. Tallinna Ülikooli projekt  „Human Rights – MUtually Raising excellence“ on koostöös Kieli Christian Albrechts ülikooli ning Kopenhaageni Inimõiguste instituudiga. Tartu Ülikool osaleb neljas projektis: Research capacity building through improved knowledge exchange and twinning frameworks for the Centre of Excellence in Translational Medicine (koostöö UCL, Karolinska instituudiga), Rise of scientific excellence and collaboration for implementing personalised medicine in Estonia (koostöö Lausanne ülikooli ning Helsingi ülikooliga), Widening the Scientific Excellence for Studies on Women’s and Fetal Health and Wellbeing (koostöö Oxfordi ülikooli ning Leuveni Katoliikliku ülikooliga), Building Research Excellence in Russian and East European Studies at the Universities of Tartu, Uppsala and Kent (koostöö Kenti ülikooli ning Uppsala ülikooliga). Hea on tõdeda, et  kõik valdkonnad on kaasatud.

EL riikide jaoks üheks auväärsemaks grandiks ning riigi edukuse näitajaks on Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid. Senini ei saa Eesti nende rohkusega hiilata, kui tavaliselt oleme teistes rahastusskeemides proportsionaalselt EL keskmisest enam esindatud, siis ERC puhul me seda öelda ei saa. Andekate noorte lahkumine on siin üks valusamatest teemadest.. Kui otsime viimasel kahel aastal ERC grandi saanud eestlasi, siis leiame neid kolm:

Tiina Roose, Southamptoni ülikool, teemal „Data Intensive Modelling of the Rhizosphere Processes“,

Mart Loog, Tartu Ülikool , teemal „Biological signal processing via multisite phosphorylation networks“,

Edith Elkind, Oxfordi Ülikool, teemal „ Algorithms for Complex Collective Decisions on Structured Domains“.

Mis tähendab, et Eesti võiks senisest enam panustada ka oma välismaal töötavate talentide kojutoomisse.

Lõpetuseks naaseme Horisont 2020 Eesti avakonverentsi juurde. Diskussioonidel arutati ka selle üle, mis peaksid olema need tulemused, et me raamprogrammi lõpul rahul saaksime olla.. Mainiti ERC grantide hüppelise kasvu vajadust, samuti ka seda, et meie ülikoolid ja ettevõtted üksteist leiaksid. Julgete mõtete maailmast loodeti Eestile raamprogrammi lõpul ühe miljardi suurust eelarvet.  Esimese kahe aasta tulemused annavad julguse prognoosida (võrdluses 7RP kahe esimese aasta tulemustega on EK poolse eelarve kasv 2,3 kordne), et Horisont 2020 lõpul on Eesti Euroopa Komisjoni poolse eelarve osas ületanud 200 miljoni euro piiri, mis ei tähenda mitte ainult raha vaid eelkõige võimalusi, millest muidu ilma jääksime.

Järgnevate nädalate jooksul saate lugeda  erinevate programmide ülevaateid, mille on koostanud Eesti Horisont 2020 konsultandid.