Xylella fastidiosa sundis programmikomiteed Horisont 2020 juhendeis näpuga järge ajama

Xylella fastidiosa on ohtlik taimi kahjustav bakter ja millest on tabatud eeskätt kultuurtaimed. 2013. aastal alanud puhang Itaalia lõunaosas Apuulia regioonis on tabanud oliivipuid. Tänaseks on teada, et haigusele on vastuvõtlikud veel ligi 300 taimeliiki ning haigust edasi kandvaid putukaid on mitukümmend liiki. Nii ohustatud taimi kui haiguse edasikandjaid leidub ka Eestis ning haiguse levik Põhja-Ameerikas näitab, et see võib meie laiuskraadidelgi esineda. Siiski eelistab haigus rohkem soojema kliimaga piirkondi ning Euroopas pole haigus Lõuna-Itaaliast kaugemale levinud.

Bakteri DNA on tänaseks küll järjestatud, ent paljugi tema omadustest, mis määravad tema käitumise ja võimalused teda ohjeldada, on veel teadmata. Tõhusad meetmed, mis tapaksid bakteri ja säilitaksid oliivipuud, hetkel puuduvad.

Kuna 2013 alanud puhangule pole seni suudetud piiri panna, on ilmselge vajadus probleemiga tegeleda. Seetõttu leiab Euroopa Komisjon, et sellesse peaks panustama ka teaduse ja innovatsiooni edendamise raamprogramm Horisont 2020.

Kuna raamprogrammis toimub uue tööprogrammi ettevalmistamine ning taotlusvooru tulemuste hindamine oma kindla ajakava järgi, oli tarvilik erakorraline tegutsemine. Nii kutsuti kokku Horisont 2020 ühiskonnaprobleemi „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, merendusuuringud ning biomajandus“ programmikomitee erakorraline koosolek seoses taimekahjuri Xylella fastidiosa puhanguga oliivipuudel Itaalias. Koosoleku eesmärgiks oli anda (või mitte anda) heakskiit Euroopa Komisjoni kavale, mis hõlmas kaht aspekti:

• Rahastada üht 2015. aasta taotlusvooru reservnimistus olevat taotlust, mis käsitleb taimehaiguste ohjamist ja riskihindamist. Kõnealune taotlus mis kaasab 25 partnerit 13 liikmesriigist, mis tagavad on Euroopa geograafilise esindatuse (põhi-lõuna-ida-lääs) päris hästi. Selle koondhindeks on 13,5, millega paigutub reservnimistus viiendaks (üldpingereas 9ndaks). Vademecum on proposal submission and evaluation punkt 4.2.8 võimaldab strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale taotluste üldisest pingereast eeldusel, et projekti rahastus tuleb muudest allikatest. Antud juhul tulekski raamprogrammi reservist ja mitte Societal Challenge 2 eelarvest. Taotluse nüüdne rahastamine lubaks projektil alustada juba 2015 oktoobris.
• Täpsustada 2016-2017 tööprogrammi kavandatavat teemat Xylella fastidiosa puhangu kui konkreetse juhtumi näitega: Spot on critical outbreak of pests – the case of Xylella fastidiosa. Projekti kavandatav eelarve oleks 5 miljonit eurot ning 1-astmeline taotlusprotseduur võimaldaks kiiresti ka projekti tegevusteni jõuda (formaalsused ei võtaks ülemäära palju aega). Rõhutada tuleks vajadust rahvusvaheliseks koostööks, st koostööks kolmandate riikidega. Viimaste seas tulevad kõne alla eeskätt Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid, kes on Xylella-puhangutega kokku puutunud kauem kui Euroopa. On ilmne, et tagatud peab olema koherentsus rahvuslike teadusstrateegiate ja käimasolevate uuringutega, COST projektide tegevusega, ERA-Net EUPHRESCO-ga ja rahvusvaheliste koostööstrateegiate ning projektidega. Ja ehkki projekti fookus on küll Xylella fastidiosa’l, see peaks arendama adekvaatsed meetmed ka teiste taimekahjurite ohjamiseks.

Koosolek kiitis mõõduka diskussiooni ja reservatsiooniga Komisjoni kava heaks. Märkimisväärne on siiski, et ülal viidatud Vademecum ei ole avalikult kättesaadav dokument (Google selle siiski leiab, ehkki mitte Euroopa Komisjoni dokumendihoidlast).

Argo Soon
argo.soon@etag.ee