Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekunud tööde arv ületas esmakordselt 500 piiri

Eelmise aasta detsembrikuus selgusid üliõpilaste teadustööde 2014. a konkursi tulemused. Tegemist oli rekordilise aastaga konkursi ajaloos, kuna laekus senisest kõige suurem arv teadustöid. Esmakordselt ületas tööde arv 500 piiri.

Sel konkursil on tudengid saanud end proovile panna juba mitmeid aastaid (alates 1991). Alates 2012. aastast korraldab konkurssi Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ja avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Tudengid saavad auhindu püüda kolmes tasemekategoorias (rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe) ning neljas valdkondlikus kategoorias (bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika).

Nagu varasematel aastatelgi, esitati ka seekord kõige rohkem konkursitöid magistriõppe kategooriasse ja ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda. Esindatud olid 34 ülikooli, sh 18 välisülikooli tudengid. Ligi poole konkursitöödest moodustasid Tartu Ülikooli tudengite teadustööd, järgnesid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli üliõpilased.

Tunnustuse vääriliseks osutus seekord 92 konkursitööd (18% kõigist laekunud töödest), neist 56 osutusid rahalise preemia ja 36 diplomi vääriliseks. Jagamisele läks auhinnafond suurusega 61 980 eurot. Preemiad anti välja igas valdkonnas ja tasemekategoorias. Lisaks anti välja kaks valdkondade- ja tasemekategooriate ülest peaauhinda suuruses 3600 eurot.

Preemiate üleandmisele eelnes tõsine töö retsensentide poolt. Konkursitöid hindas 16-liikmeline oma eriala spetsialistidest moodustatud konkursikomisjon. Lisaks vaatasid teadustöid läbi ligi 180 komisjonivälist retsensenti.

Sel aastal kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja nii tulemuste suurt rakenduspotentsiaali kui autorite põhjalikkust, uudset lähenemist, head orienteerumist valdkonnas, meetodite oskuslikku kasutamist ja autori suurt panust töö valmimisse. Samuti paistis silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades.
Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele doktoritööle – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Berit Aaviksoole Tartu Ülikoolist ning bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Kaspar Valgepeale Tallinna Tehnikaülikoolist.

Berit Aaviksoo analüüsis oma doktoritöös „Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas“ kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Doktoritöö tulemusena selgus, et nüüdisaegsed Euroopa Liidu liikmesriigid on oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid. Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste staatuse vahel.

Autori arvates annavad aastatel 2010-2012 Euroopa Kohtu  kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal Euroopa föderaliseerimiskursil ja töös analüüsitud arenguid tuleks euroopastumise üle peetavates aruteludes tõsiselt arvestada.

Retsensentide sõnul on tegemist tipptasemel uurimusega nii Eesti kui Euroopa tasandil, millel on oluline panus kodakondsusarengute analüüsimisse riigi suveräänuse ja selle tuleviku perspektiivist lähtuvalt.

Kaspar Valgepea doktoritöö „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“ sisuks on süsteemibioloogia platvormi väga oluliste elementide edukas kasutuselevõtmine enim uuritud bakteri Escherichia coli kasvuerikiirusest sõltuvate ainevahetusprotsesside uurimisel. Autori sõnul võimaldavad doktoritöös kogutud andmed oluliselt paremini kirjeldada kvantitatiivselt metabolismi regulatsioonimehhanisme terve raku tasemel. Lisaks loodi töö tulemusena esmakordselt vähendatud atsetaadi ülevoolumetabolismiga E. coli tüvi, millel puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud. Seega edendab doktoritöö uudsete paremate mikroobsete tootjarakkude konstrueerimist toksiliste kõrvalproduktide akumulatsiooni vähendamise kohta.

Retsensentide sõnul on tegemist väga aktuaalse uurimusega, mille temaatika ei ole jõukohane mitte kõigile laboritele ja teadlastele. Uurimusel on väga oluline praktiline väärtus, millel siirdeid rakendusse on näha juba täna.

Konkursi pidulik lõpuüritus ja preemiate kätteandmine leidis aset Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis 18. detsembril.
Lähemalt saab konkursi kohta lugeda veebilehelt:

http://www.etag.ee/teadpop/uliopilaste-teadustoode-konkurss/

Üliõpilaste teadustööde konkurss 18.dets 2014

Lisainfo:

Reet Rannik
Konkursi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Tel: 730 0332
E-kiri reet.rannik@etag.ee