Personaalsed uurimistoetused 2013-2014

Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase või tema juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse toetus. Personaalseid uurimistoetusi (edaspidi PUT) on kolme tüüpi:

• uudse, otsingulise ja kõrge rahvusvahelise tasemega uurimisprojekti toetus (edaspidi otsinguprojekt), mille täitmisega võib kaasneda kõrge teaduslik risk;
• iseseisvate teadusuuringute alustamise uurimisprojekti toetus (edaspidi stardiprojekt), mis on mõeldud noortele teadlastele iseseisva teadlaskarjääri arendamiseks ja oma uurimisrühma loomiseks;
• järeldoktori uurimistoetus.

Esimeses taotlusvoorus 2013.a anti välja kahte esimest tüüpi toetusi, 2014.a voorus lisandus ka järeldoktoritoetus.

PUT on ette nähtud terviklikuks rahastusinstrumendiks, mis katab väikese uurimisrühma selgelt piiritletud uurimisprojekti kõik teadustöö kulud ning selle eesmärk ei ole kaasrahastada teisi teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel eraldatavaid toetusi.

Rahastamine ja eelarve

Raha hulk  personaalseteks uurimistoetusteks sõltub sellest, kui palju Eesti Teadusfondi grante eelneval aastal lõpeb.

2013. aastaks taotles rahastust 194 PUT projekti kokku 12 997 491 euro eest, millest 105 olid otsingu- ja 89 stardiprojektid. Taotlusvooru kogueelarve oli ligikaudu 2,2 miljonit eurot, ületaotlemine 5,9 korda.

Menetletavate ekspertgruppide vahel jagunesid taotlused järgmiselt:

• bio- ja keskkonnateadused (BK) – 38 taotlust (19 stardi- ja 19 otsingugranti),
• ühiskonna ja kultuuriteadused (ÜK) – 71 taotlust (37 stardi- ja 34 otsingugranti),
• terviseuuringud (TU) – 30 taotlust (10 stardi- ja 20 otsingugranti),
• loodus- ja tehnikateadused (LT) – 55 (23 stardi- ja 32 otsingugranti).

Ülevaate laekunud taotlustest ja rahastussoovidest annab joonis 1.

Joonis 1. 2013. aastaks esitatud PUT projektide ja taotletava rahastuse jagunemine valdkondade vahel

2014. aastaks taotles rahastust 229 PUT projekti, millest 172 olid otsingu- ja 57 stardiprojektid, lõppes 108 ETF granti kogusummas 1 387 440 eurot, uusi taotlusi laekus 15 576 233  euro mahus. Seega taotleti raha enam kui 11 korda rohkem kui vabanes lõppevatest ETF grantidest.

Menetletavate ekspertgruppide lõikes jagunesid need järgmiselt:

•             bio- ja keskkonnateadused (BK) – 41 taotlust (15 stardi- ja 26 otsingugranti), eelmises voorus vastavalt 38, 15 ja 26;
•             ühiskond  ja kultuur(ÜK) – 72 taotlust (15 stardi- ja 57 otsingugranti), eelmises voorus vastavalt 71, 37 ja 34;
•             terviseuuringud (TU) – 23 taotlust (4 stardi- ja 19 otsingugranti), eelmises voorus vastavalt 30, 10 ja 20;
•             loodus- ja tehnikateadused (LT) – 73 (23 stardi- ja 70 otsingugranti), eelmises voorus vastavalt 55,  23 ja 70.

Kuna stardiprojekti eesmärk on eelkõige toetada iseseisvate teadusuuringute alustamist ja võimaldada taotlejal välja arendada jätkusuutlik iseseisev töörühm, mille üheks eelduseks järeldoktorantuuri läbimine, siis rakendus hästi PUT regulatsiooninõue, et stardigranti saavad taotleda noorteadlased, kellel on doktorikraadi omandamisest möödunud 2–7 aastat ning kes on reeglina läbinud järeldoktorantuuri. Lisaks rõhutas hindamisnõukogu ka järeldoktorantuuri läbimist kui vajalikku astet teadlaskarjääris. Nende muudatuste tulemusel vähenes esitatud stardiprojektide arv peaaegu poole võrra eelmise vooruga võrreldes.

Taotluste hindamine ja tulemused

Mõlemas taotlusvoorus hindas kõiki taotlusi  vähemalt kaks retsensenti, kellest üks oli kindlasti välismaalt. 2013. a pöördus ETAg abi saamiseks enam kui tuhande retsensendi poole, 2014. a üle 800 retsensendi poole. 2013. a taotlusvoorus hindas taotlusi kokku 383 retsensenti, neist 326 välismaalt ja 57 Eestist, 2014. a voorus hindas taotlusi kokku 335 retsensenti – 271 välismaalt ja 64 Eestist. Retsensentide poole pöördumistest ja nende nõusolekutest annab ülevaate järgmine tabel:

Koondhinnangud kujundas iga valdkonna eksperdikomisjon oma koosolekul konsensuslikult, lähtudes saabunud retsensioonidest. Iga valdkonna eksperdikomisjoni kuulusid lisaks hindamisnõukogu kolmele liikmele veel ka 3-6 Eesti eksperti. Eksperdikomisjonide koosolekutel peetud arutelude tulemusel kujunes igas valdkonnas kaks pingerida: üks stardiprojektidest, teine otsinguprojektidest. Lõpliku hinnangu andis taotlustele ETAgi hindamisnõukogu.

2013. a taotlusvoorus võttis hindamisnõukogu  taotluste menetlemisel rahaliseks lähtekohaks 2012. aastal lõppenud Eesti Teadusfondi grantide valdkondlikud proportsioonid, kuid 20% rahast otsustati valdkondade vahel jagada üldkonkursi alusel. Selle tulemusel muutusid pisut senised valdkondade proportsioonid: ühiskonna ja kultuuri valdkonna rahaline maht kasvas 2% ning selle võrra kahanes terviseuuringute, ning loodus- ja tehnikateaduste valdkonna maht. Bio- ja keskkonnateaduste rahaline maht jäi samaks, mis 2012. aastal.  See on ka mõistetav, kui arvestada, et kõige rohkem taotlusi laekus just ühiskonna ja kultuuri valdkonnast.  2014. a taotlusvoorus lähtus hindamisnõukogu lõppevate Eesti Teadusfondi grantide proportsioonist ning üldkonkurssi ei tekitatud.

Tänu haridus- ja teadusministeeriumi pingutustele osutus 2013. aastal võimlikuks PUTideks kasutada olevat summat (2012. aastal  lõppevatest ETF grantidest vabanevat summat) suurendada üle poole miljoni euro võrra, mis võimaldas  hindamisnõukogul teha ettepaneku rahastada 42 projekti (25 otsingu- ja 17 stardiprojekti) kogusummas 2 239 353 eurot.

Asutustest osutusid edukamateks Tartu Ülikool (27 projekti), Tallinna Tehnikaülikool (6 projekti), Tallinna Ülikool (3 projekti), Tartu Observatoorium (2 projekti) ning TÜ Kliinikum, KBFI, Eesti Biokeskus ja AS Cybernetica – igaüks ühe projektiga. Ülevaate projektide jagunemisest valdkoniti ja nende mahtudest annavad järgmised joonised.

Joonis 2. Taotletud ja rahastatud stardiprojektide arv 2013.a voorus valdkonniti

Joonis 3. Taotletud ja rahastatud otsinguprojektide arv valdkonniti 2013.a  voorus

Joonis 4. Keskmine uurimisprojekti suurus valdkonniti 2013. a voorus

2014. a taotlusvoorus jagunesid rahastuse saanud 30 projekti järgmiselt:

–          bio- ja keskkonnateadused – 4 (1 stardi- ja 3 otsingugranti),
–          ühiskond ja kultuur – 8 (2 stardi- ja 6 otsingugranti),
–          terviseuuringud – 5 (1 stardi- ja 4 otsingugranti),
–          loodusteadused ja tehnika – 13 (5 stardi- ja 8 otsingugranti).

Rahastatavaid uurimisteemasid on Tartu Ülikoolis 19 (edukus 18%), Tallinna Tehnikaülikoolis 7 (edukus 10%) ning üks teema Tervise Arengu Instituudis (edukus 50%), KBFI-s (edukus 14%), Eesti Keele Instituudis (edukus 33%) ja TÜ Kliinikumis (edukus 33%).

Joonis 5. Taotletud ja rahastatud projektide arv valdkonniti 2014. a taotlusvoorus

Joonis 6. Keskmine uurimisprojekti suurus valdkonniti 2014. a voorus

Toetuse eelarve kujunemine

Hindamisnõukogu poolt enne esimest taotlusvooru antud hinnang projekti keskmise maksumuse kohta (50–70 000 eurot aastas) avaldas taotluste eelarvete koostamisele selget suunavat mõju. Hindamisnõukogu võttis eelarvete menetlemisel aluseks uurimisprojekti juhi täistööaja ekvivalendi maksumuse. Otsinguprojektidel oli selleks 32 tuhat eurot aastas (mis vastab Mobilitase ja Ermose järeldoktori aastase personalikulu suurusele) ja stardiprojektidel 27 tuhat eurot aastas (vastab Statistikaameti 2011. a andmetele teadlaste ja inseneride keskmise arvestusliku personalikulu kohta) ning projekti täitjale, olenemata projekti tüübist, 16 000 eurot aastas. Magistrantide ja doktorantide stipendiume eraldi välja ei toodud, need on palgafondi raames iga uurimisprojekti juhi enda otsustada.

2014. a voorus kasvas personalikulude osatähtsus rahastatud PUTides võrreldes eelmise vooruga oluliselt  – 2014. a on see keskmiselt 72,2% kogu rahastusest võrreldes 62,7% 2013. aastal.

PUT järeldoktoritoetus 2014

Järeldoktoritoetust said taotleda isikud, kellel oli taotluse esitamise tähtajaks omistatud esmakordne Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ja selle omistamisest ei olnud möödunud rohkem kui 5 aastat.

Kokku laekus 54 järeldoktori toetuse taotlust, neist terviseuuringutes 4, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas 20, bio- ja keskkonnateadustes 11, loodusteaduste ja tehnika valdkonnas 19. Välisriiki suunduvaid taotlusi oli 20. HN tegi ettepaneku rahastada 8 taotlust kogusummas 562 300 eurot (ilma üldkululõivuta, toetussumma on määratud kaheks aastaks), nendest 5 järeldoktorit tulevad Eesti TjaA asutustesse ning 3 suunduvad Eestist välismaa ülikoolidesse. 6 taotlust jäeti reservi. Valdkondade vahel jagunevad taotlused järgmiselt: loodusteadused ja tehnika – 3, bio- ja keskkond – 2, terviseuuringud – 2 ning ühiskond ja kultuur – 1.

Kokkuvõtteks

Uue teadustöö toetusmehhanism tundub olevat korda  läinud: PUTi eesmärk on taotlejatele suures osas arusaadav; regulatsioonid ja juhendid toimisid ning hindamisnõukogu suutis luua menetluspretsedendi, mis tagas teadusvaldkondliku stabiilsuse ning rahastamisotsuste tegemiseks mõistliku ja ka edaspidi toimiva aluse.

Mõlemad taotlusvoorud näitasid teadlaste suurt huvi uue rahastusinstrumendi vastu, samas varieerus taotluste tase olulisel määral. Laekunud taotluste rohkuse ja menetlemisaja lühiduse tõttu on  hindamisprotsess olnud  väga pingeline. Suur konkurss ja põhimõte, et PUT peab katma kõik teadustöö kulud, tähendab hindamisnõukogule väga suurt vastutust otsustamisel. 2012. aastal toimunud institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste voor tõstatas ühe laiema küsimuse, nimelt milline võiks olla mõistlik PUT/IUT rahaline suhe. Hindamisnõukogu arvates on senine kujunenud suhe 1:3  mõistlik, aga see teema peaks olema teadusüldsuse poolt läbi arutatud ja kokku lepitud.

Positiivsena võib stardiprojektide puhul märkida seda, et mitmed Eestisse järeldoktorantuuri tulnud välisteadlased on siin leidnud hea töökoha ja toetava töökeskkonna ning nende taotlused osutusid ka väga konkurentsivõimelisteks, mis tähendab, et nad jätkavad oma teadlasteed ka järgneva nelja aasta jooksul Eestis.

Arvestades taotlejate suurt huvi PUTide vastu ning taotluste väga kõrget taset, oleks äärmiselt vajaliku suunata PUT instrumenti täiendavaid rahalisi vahendeid, seda nii PUTi enda kui ka järeldoktoritaotluste finantseerimiseks.

Arvestades taotluste suurt hulka, nende menetlemiseks kuluvat aega ja rahalisi vahendeid tuleks kaaluda võimalust teha PUT taotlusvoor kaheastmeliseks, st saata välisretsensentidele retsenseerimiseks vaid need taotlused, mis on läbinud edukalt esimese vooru. Kindlasti on seda ideed vaja põhjalikult arutada teadlaskonnaga ning formuleerida selged põhimõtted sellise hindamise korraldamiseks.

Otsingutoetuste puhul tuleb veelgi selgemalt formuleerida need tingimused, mille alusel otsustada, et tegemist on tõepoolest uudse ja otsingulise (samas ka kõrge riskiastmega) taotlusega.

Madis Saluveer
Uurimistoetuste osakonna juhataja
Eesti Teadusagentuur
madis.saluveer@etag.ee